Kivirik

Nimetus: tuleneb ladinakeelsetest sõnadest „saxum”- kalju  ja „frango” – lõhkuma nimelt on ta  võimline kasvama kaljupragudes.
Liigikirjeldus: Perekonda kuulub umbes 370 liiki, mis on levinud põhjapoolkera mõõduka ja arktilise kliimaga aladel, Aafrika troopilistes mägedes. See on mitmeaastane rohttaim, harvem ühe- või kaheaastane taim kõrgusega 5-70 cm.,mis moodustab tihedaid ja kohevaid mättaid. Lehed on koondunud juurmisse rosetti; nad on kujult erinevad, lihavad või nahkjad, enamikul liikidel on lubakirme, mis annab leheservale hõbedase värvuse. Õied korrapärased, viie kroonlehega, tähekujulised, valged, kollased või roosad, tavaliselt koondunud pöörisjasse õisikusse. Õitsevad maist augustini. Vili – paljuseemneline kupar, seemned on peenikesed.
Botaanikud jagavad kivirikud rühmadesse, nn. sektsioonidesse, näiteks:

1.  Saxifraga-rühm

Arendsi hübriidid — Saxifraga x arendsii = Arendsii-hibridae
murujas kivirik— Saxifraga caespitosa
harilik kivirik — Saxifraga granulata
muskuskivirik — Saxifraga moschata = S. exarata ssp. Moschata


Saxifraga arendsii "Peter Pan" Foto: Anna Getman (http://flower.onego.ru/other/enc_6779.jpg)


Saxifraga caespitosa Foto: Polotnov Mihail (http://flower.onego.ru/other/enc_8542.jpg)


Saxifraga moschata Foto: Korþavin Konstantin (http://www.uniqplants.ru)


2. Gymnopera-rühm
karedakarvane kivirik — Saxifraga hirsuta
talbjas kivirik — Saxifraga cuneifolia
Saxifraga spathularis— Saxifraga spathularis
linnakivirik — Saxifraga x urbium
  
Saxifraga cuneifolia
   
     Saxifraga x urbium


3. Porphyrion–rühm
Grisebachii kivirik - Saxifraga grisebachii = S. federici-augusti ssp. Grisebachii
kadaklehine kivirik — Saxifraga juniperifolia
teravatipuline kivirik — Saxifraga x apiculata
sinihall kivirik — Saxifraga caesia 
vastaklehine kivirik — Saxifraga Oppositifolia



Saxifraga juniperifolia Foto: Menshova Aleksandra (http://www.alemming.narod.ru)


Saxifraga x apiculata Foto: Dubova Galina (http://flower.onego.ru/other/saxifrag/ena_2645.jpg)


Saxifraga oppositifolia Foto: Polotnov Mihail (http://flower.onego.ru/other/enc_6701.jpg)

4. Ligulatae-rühm
pikalehine kivirik — Saxifraga longifolia
Saxifraga cochlearis kivirik — Saxifraga cochlearis
püramiidkivirik — Saxifraga cotyledon
kobarkivirik — Saxifraga paniculata Mill. = S.aizoon


Saxifraga cochlearis  (Foto: http://flower.onego.ru/other/enc_0528.jpg)


Saxifraga paniculata (Foto: http://flower.onego.ru/other/enc_4326.jpg)


5. Micranthes-rühm
Mandzuuria kivirik — Saxifraga manshuriensis
Pensilvaania kivirik — Saxifraga pennsylvanica
Saxifraga hieracifolia— Saxifraga Hieracifolia


Saxifraga manshuriensis Foto: Aleksandrov Konstantin (http://flower.onego.ru/other/enc_0165.jpg)


Saxifraga pennsylvanica (Foto: http://flower.onego.ru/other/saxifrag/ena_3154.jpg)



6. Ülejäänud
lapi kivirik —  (sect. Xanthizoon)
kortuusilehine kivirik — Saxifraga cortusifolia var. fortunei (sect. Irregulares)
ümaralehine kivirik —  Saxifraga rotundifolia (sect. Cotylea)
Sektsioonid jagatakse omakorda alamrühmadeks ja ridadeks.

  
Saxifraga rotundifolia  Foto: Moiseev Vjatseslav (http://flower.onego.ru/other/enc_0599.jpg)
 
  Saxifraga aizoides  Foto: Menshova Aleksandra (http://www.alemming.narod.ru)


Tänapäeval on enamus kultuuris olevaid liike Euroopa päritolu. Põhja-Ameerikast pärit liigid ilmusid müügile alles hiljuti:
püstkivirik - Saxifraga adscendens
Saxifraga aprica - Saxifraga aprica
põhjakivirik -  Saxifraga bronchialis
tupskivirik - Saxifraga bryophora
Kalifornia kivirik - Saxifraga californica = S. varginiensis var. californica
longus kivirik - Saxifraga cernua
korpkivirik - Saxifraga chrysantha
Dauuria kivirik - Saxifraga davurica
Saxifraga debilis - Saxifraga debilis 
Eschscholtzi kivirik - Saxifraga eschscholtzii 
roostepruun kivirik - Saxifraga ferruginea
Võsundkivirik - Saxifraga flagellaris
S. fragarioides - Saxifraga fragarioides
kollane kivirik - Saxifraga hirculus
Hitchcocki kivirik - Saxifraga hitchcockiana = S. occidentalis var. latipetiolata
terveservaline kivirik - Saxifraga integrifolia 
Lyalli kivirik - Saxifraga lyallii
Mertensi kivirik - Saxifraga mertensiana
(lääne) kivirik - Saxifraga occidentalis
Odontolomi kivirik - Saxifraga odontoloma = Saxifraga arguta
vastaklehine kivirik - Saxifraga oppositifolia
Oregani kivirik - Saxifraga oregana
rombjas kivirik - Saxifraga rhomboidea
ojakivirik- Saxifraga rivularis
siidjas kivirik - Saxifraga serpyllifolia 
Tolmia kivirik - Saxifraga tolmiei
öunkivirik - Saxifraga unalaschcensis =  Saxifraga calycina subsp. Unalaschcensis


Saxifraga chrysantha                                                  Saxifraga bronchialis

Saxifraga rhomboidea


Saxifraga flagellaris                              Saxifraga unalaschcensis                                       Saxifraga hirculus



Agrotehnika: raske on anda üheseid soovitusi nii suure perekonna liikide, alamliikide ja teisendite kasvatamiseks. On neid, kes vajavad mõõdukalt viljakat, niisket, kuid hea drenaaziga  neutraalse reaktsiooniga mulda ja kaitset kõrvetava päikese eest, et vältida lehtedel päikesepõletusi. Samas on teistel kivirikkudel vajalik kasvada huumusrikkas, kuid kuivas mullas poolvarjulises kohas. Kolmandad aga kasvavad mõõdukalt viljakas lubjarikkas mullas kiviklibul ja avatud päikselises kohas. Need kivirikud, mida praegusel ajal meie aedades kasvatatakse, on reeglina valgustarmastavad, vähenõudlikud ja talvekindlad.
Paljundamine: põõsa jagamisega, pistikutega ja seemnetest. Põõsad jagatakse augustis. Pistikuid tehakse juunis-juulis. Juurdunud pistikud kaetakse talveks puulehtedega. Noored taimed istutatakse järgmise aasta  kevadel oma kohale.
Seemned on soovitav külvata sügisel, kuna paljud liigid vajavad stratifitseerimist mõne nädala kuni mõne kuu piires. Kõikidele kivirikkudele ei ole jahutusperiood seemnete idandamiseks vajalik, kuid ükski liik seetõttu ei kannata ka. Kuna seemned on väga väikesed, siis mullaga neid peaaegu ei kaeta, vaid raputatakse kergelt liivaga üle. Pärast külvide toomist sooja ruumi idanevad nad 2-3 nädala jooksul. Seemikud pikeeritakse esimese pärislehe faasis. Juunis-juulis istutatakse alalisele kasvukohale, jättes vahekauguseks sõltuvalt liigist10-30 cm, talveks kaetakse 10 cm paksuselt puulehtedega. Avamaal toimub idanemine 4-6 nädalaga. Kui külviaastal seemneid ei idanenud, siis tuleb hoida külvipotid kogu suve niisketena ja jätta nad talvituma veel teiseks aastaks, kuna paljud liigid vajavad kõrgete ja madalate temperatuuride vaheldumist ja neid iseloomustab väga pikk idanemisperiood. Arendsi-hübriidide seemned, ainsad, mis on laialdaselt müügil, ei vaja mingeid erilisi ettevalmistusi. Neid võib kohe külvata kas märtsis istikute saamiseks või siis mais otse avamaale ilma eelneva madalatel temperatuuridel hoidmiseta.
Kasutamine: kõik liigid on kaunid ja asendamatud kiviktaimlas. Kõrgemaid liike võib kasutada äärislillena püsilillepeenardes.
Sobivad naabrid: kivirikud moodustavad meeldiva koosluse madalte iiristega, kukeharjadega, kobarhüatsintidega ja teiste madalakasvuliste taimedega. Näiteks on hea kombinsatsioon nägus emajuur (Gentiana sino-ornata), pohl (Vaccinium vitis-idaea) ja kortuusilehine kivirik