KUREKELL: populaarsete liikide kasvatamise iseärasusi.

Kurekell on üks vähenõudlikumaid dekoratiivtaimi, mis kasvab nii päikesepaistel kui varjus, ta on mullastiku ja hoolduse suhtes leplik ning talvekindel. Kaunid sinakasrohelised kolmetised sulgjalt jagunenud lehed püsivad ilusana kogu kasvuperioodi, kuid erilisuse annavad taimele hoopis ebatavalise kujuga õied, mis omakorda võivad olla väga erinevates värvides.
 
 BIOLOOGILISED ISEÄRASUSED
Kurekell (Aquilegia L.) kuulub tulikaliste sugukonda. Ta on mitmeaastane lihaka juurikaga taim, tema kõrgus võib ulatuda 100 cm-ni. On talvekindel ja vähenõudlik. Tema ladinakeelse nime saamise kohta on erinevaid arvamusi, ühed arvavad, et see on tulnud sõnadest «aqua»-vesi ja «lego»- koguma, mis iseloomustab tema lehtede ja õite võimet koguda ja säilitada sademete vett. Teised aga arvavad, et nimi tuleneb sõnast «aquila»- kotkas, kuna hariliku kurekella õied (Aquilegia vulgaris L.) meenutavad kotka küüniseid.
Perekonda kuulub umbes 120 liiki, mis on levinud mõõduka kliimaga laiuskraadidel ja põhjapoolkera mäestikupiirkondades. Kultuuris on umbes 35 liiki ja hulgaliselt hübriide.
Kurekella kasutatakse laialdaselt haljastuses rühmana istutamiseks, lillepeenardes, segaistutustes, varjulistes peenardes koos bergeeniate, iiriste, sõnajalgadega, samuti kaldataimena. Õitsemise algul sobib ka kimbulilleks.
 
 LIIGID JA SORDID
 
 * Aquilegia x hybrida hort. - hübriid-kurekell.
Selle ühise nimetuse alla on koondatud erineva päritoluga hübriidid. Neile on iseloomulik ilus madal leherosett, mis koosneb õrnadest, kolmetistest sulgjatest sinakas-rohelistest lehtedest ja mis on kaunis kogu suve. 5-7 aasta vanustel taimedel on juured mullas juba 50-60 cm sügavuseni ja juurestiku läbimõõt on 70 cm.  Juunis ilmuvad õievarred, millede kõrgus on 35 -100 cm ja mille tipus on kohev õitekobar. Õied ise on lihtsad või täidisõied, väga erinevat värvi: puhasvalgest ja kuldkollasest kuni sirelikarva ja roosade toonideni. Õied on korrapärased, suured,  4-10 cm läbimõõdus, kahekordse õiekattega, kroonlehed on lehterjad, sageli minnes üle kõverdunuks  või lihtsaks kannuseks.  Õiekroon ja kannus on eri värvides. Õitseb alates teisest kasvuaastast juunis-juulis, täielikult kolmandal aastal. Vili on viiekambriline kukkurvili, milles on peenikesed mustad, läikivad ja mürgised seemned. 1-s grammis on 500-800 seemet. Seemnete idanevus ei säili üle 1 aasta.
 Populaarsed hübriidid:
"Spring Magic F1" seeria. Hästi hargnenud ja kompaktsed taimed. Ideaalsed nii potikultuuriks kui avamaale. Taime kõrgus kuni 35 cm, õie läbimõõt 5-6 cm õied võivad olla valged, sinised valgega, punased valgega, lillad valgega, roosad valgega, roosad, segud.


Aquilegia x hybrida "Spring Magic"
 
 * Lehvikjas kurekell (Aquilegia flabellata).
Taim on kuni 60  cm kõrge, kolmetiste  pikavarreliste lehtedega, mis asetsevad juurmise leherosetina.
Õied keskmise suurusega, kuni 6  cm läbimõõdus, sinakas-lillad, servast valkjad, pikkade kannustega, mis tugevasti tagasi käändunud. Ühel õievarrel 1-5 õit. Õitseb mais 2-3 nädalat, seeme valmib juulis. Peale seda taime generatiivne osa sureb, leherosett jääb aga alles kuni sügiseni.
On kääbustaimi ja sorte valgete täidisõitega, mida saab kasutada ruumide sisekujunduses.
 Populaarsed hübriidid on:  
"Cameo F1" seeria. Üks kõige varajasematest kurekelladest, kes vajab kõige lühimat jaroviseerise aega õite moodustumiseks. Sobib hästi peenraääriste, lillepeenarde ja kiviktaimlate  ilmestamiseks.  Sobib hästi ka ajatamiseks nii sõbrapäevaks kui naistepäevaks.Taime kõrgus 15  cm, õie läbimõõt 3  cm. Õite  värvus võib olla  valge, sinise valgega, punane valgega, roosa valgega, segud.


Aquilegia flabellata "Cameo"

 * Sinine kurekell (Aquilegia caerulea). Taim on 70 cm kõrge, mille võrsed ladvaosas hargnevad ja moodustavad laiuva puhma. Lehed on suured, kolmetised sulglehed, sinaka läikega. Õied on kuni 6 cm läbimõõdus, üksikult, pooltäidisõied, tipust teravdunud  kroonlehtega, õrnsinise ja valgega, sirge pika (kuni 5 cm) kahvatulilla kannusega. Õitseb juunist kuni augusti keskpaigani.
 Populaarsed hübriidid:
"Music F1" seeria. Suurepärane ja efektne lõikelill. Võimsa haabitusega, hea hargnemisega-need on omadused, mis on vajalikud lillepeenardele erilise võlu andmiseks. Taime kõrgus 50 cm, õie läbimõõt 6-8 cm. Õite  värvus võib olla  valge kollasega, punane kollasega, , punane valgega, roosa valgega, sinise valgega, segud.

Aquilegia caerulea "Music Rot Gold"

"Origami F1" seeria – hakkab õitsema juba külviaastal. Võib kasvatada nii püsiku kui üheaastasena. Taime kõrgus 40 cm. Õite  värvus võib olla  valge, kollane,  punane valgega, heleroosa valgega, helesinine valgega, segud.

Aquilegia caerulea "Origami"
 
 On huvitav, et kannuse kuju ja pikkuse järgi jaotatakse kurekellad mitmesse rühma:
 
 #  kannus on konksutaoline või rõngakujuline- euroopa liigid ( harilik, alpi , näärmekas ja olümpose kukekannus. )
 #  kannus on pikk ja sirge- ameerika liigid (sinine, kanada, kalifornia, kuldkollane ja skinneri kukekannus)
 # õied, millel kannus puudub- hiina ja jaapani liigid
 
 Õite mõõtmed  võivad olla 1 cm-st 10-12 cm-ni (Russki Razmer, Winky roosa)
 
 * Näärmekas  kurekell (Aquilegia glandulosa Fish.).
Kultuuris juba XIX sajandi keskpaigast. Taime kõrgus 65-70 cm, moodustab kuni 60 cm  laiuva puhma. Lehed on pealmiselt küljelt mattrohelised, alt hallikad. Õied on 2-3 kaupa varre tipus, suured (kuni 7 cm läbimõõdus), lühikese kannusega, intensiivselt sinised, äärest valkjad, üks dekoratiivsemaid looduslikult kasvavate liikide seas. Õitseb mai keskelt kuu aega.
Kuldkollane kurekell (A. chrysantha A. Gray.)
Kultuuris 1873 aastast. Taim on kuni 100  cm kõrge, püstiste haruliste võrsetega, heleroheliste lehtedega. On ka madalakasvuline, kuni 40 cm kõrge teisend. Õied arvukad, kuni 4,5 cm läbimõõdus, kahvatukollaste tupplehtedega ja tumekollaste  kroonlehtedega, peene kannusega. Õitseb juuni keskpaigast kuu aega. Annab seemet.

Aquilegia glandulosa
 
 * Kanada kukekell (Aquilegia canadensis L.)
 Kultuuris alates 1635 aastast. Taim on kuni 60  cm kõrge, püstiste tugevasti harunenud vartega, kuni 40 cm läbimõõdus, tumeroheliste lehtedega. Õied üksikult, longus, kuni 4,5 cm läbimõõdus. Tupplehed pruunikaspunased, seestpoolt kollaka läikega, helekollaste kroonlehtedega, sirgete pruunikas-punakate kannustega, mis on kuni 2 cm pikad. Õitseb mais kuu aega.

Aquilegia canadensis "Little Lanterns"
 
 * Harilik kurekell  (Aquilegia vulgaris L.) kultuuris 1373 aastast. Kõrgekasvuline (80-100  cm) taim, laiuvate võrsetega, 50 cm läbimõõduga, sinakate kahelisulgjate lehtedega. Õied üksikult, üsna suured (kuni 6 cm läbimõõdus), sinised, lühikese kannusega. Õitseb kuu aega juunis-juulis.
Omab hulgaliselt erineva õievärvusega teisendeid.
 Populaarsed sordid: 
"Winky" seeria. Unikaalsed püstised õied, pikk õitsemisperiood. Suurepärane taim nii konteineritesse kui ka aeda. Õite värvuste variandid: valge, kollane, punane kollasega, punane valgega, roosa valgega, helesinine valgega, täidisõieline punane valgega, täidisõieline valge, segu.

Aquilegia vulgaris "Winky Red White"

"Barlow" seeria. Põõsas laiuv kuni 80 cm läbimõõdus, suured täidisõied, lühikese kannusega, kasutatakse lõikelillena. Õitseb maist juulini. Soovitatav taimede vahekaugus on 20-30  cm.

Aquilegia vulgaris "Rose Barlow"
 
 * Olümpose kurekell (Aquilegia olympica Boiss.)
Seda peetakse üheks kaunimaks ja kõige pikema õitsemisajaga kurekellaks. Taim on kuni 50  cm kõrge, võrsed tipu poole hargnevad. Õied helesinised, kroonlehed tipust valged, kuni 4  cm läbimõõdus. Õitseb mais kuu aega.

Aquilegia olympica
 
 * Aquilegia oxysepala Trautv.et Meg.
 Kõrgekasvuline, kuni 100  cm kõrge, pikkade leherootsudega sulgjate lehtedega. Õied kahevärvilised, kuni 3cm läbimõõdus, veinpunaste tupplehtede ja  kahkjaskollase tooniga kroonlehtedega. Õitseb mai keskpaigast alates kuu aega. Seeme valmib juulis.

Aquilegia oxysepala
 
 * Siberi kurekell (Aquilegia sibirica Lam.)
Taime kõrgus kuni 60  cm. Õied suured (kuni 5 cm), lillakassinised, mõnikord ka valged, kroonlehe piust veidi kollakad, lühikese kannusega. Õitseb mai keskelt kuu aega. Sordil Alba on õied valged.

Aquilegia sibirica
 
 * Skinneri kurekell (Aquilegia skinneri Hook.)
Taim on kuni 70 cm kõrge, sarlakpunaste kroonlehtedega, kollakate tupplehtedega, punase kannusega. Õitseb augustis kuu aega, annab seemet.

Aquilegia skinneri
 
 AGROTEHNIKA ISEÄRASUSI
 
 Optimaalsed tingimused
Kurekell on vähenõudlik taim, kõik liigid on varjutaluvad, eelistavad poolvarju, pisut niisket kasvukohta(võivad kasvada ka päikesepaistel, kuid sel juhul jäävad õied väiksemad). Kasvavad igasugusel aiamullal, kuid soovitatav on siiski kobedad, vett ja õhku läbilaskvad, toitaineterikkad ( enne istutamist lisatakse 1m2-le ämbritäis kõdusõnnikut või komposti) mullad.
 
 Taimede hooldus
Hooldamine seisneb kobestamises, rohimises, väetamises ja kastmises.
Kurekell on lühiealine püsik, juba 3-4 kasvuaastal jäävad taimed väikeseks ja vajavad uuendamist. Õitsemise lõpul tuleb äraõitsenud varred lehtede kõrguselt maha lõigata. Kurekell on talvekindel, lisakatet ta ei vaja, vaid lumeta talvedel  tuleks kuuseokstega katta.
 
 Kastmine ja väetamine
Kurekell on niiskuselembene, kastma peaks teda sageli ja rikkalikult, soovitav vihmutamisega.
Kasvuperioodil on soovitav väetada. Esimene väetamine tehakse juba varakevadel mai algul: 10l vee kohta võetakse 1 spl.orgaanilist väetist „Cvetotðek” ja 1 spl. „Agricola”. Teine väetamine toimub õitsemise algul: 10  l vees lahustatakse 2spl. nitrofoskat, 1 tl. karbamiidi. Kolmas väetamine on peale õitsemist ja taimede tagasilõikust: 10l vees lahustatakse 1 spl. karbamiidi ja samapalju kaaliumsulfaati.
Kurekelli kasutatakse laialdaselt maastikukujunduses – rühmadena istutamiseks, segapeenardes, varjulistes kohtades asuvates peenardes koos bergeeniate, iiriste ja sõnajalgadega, samuti veesilmade ümbruses. Õitsemise algul saab õisi ka kimpude jaoks kasutada.
 
 PALJUNDAMINE
 
 Seemnetest. Külviks kasutatakse värsket seemet. Külvatakse kas sügisel või kevadel otse avamaale või siis külvikasti. Sügisesel külvil saadakse ühtlasemad tõusmed. Kevadise külvi puhul tuleb seemned katta kattematerjaliga ja ettevaatlikult 4 korda päevas kastekannuga kasta (arvestusega 2-3  l vett 1m2-le).  Tõusmed ilmuvad 25-30 päevaga, peale seda võetakse kate ära. Peenrasse pikeeritakse 1-2 pärislehe faasis. Augustis istutatakse seemikud alalisele kasvukohale. 1 aasta lõpuks moodustub leherosett, 2-l aastal algab õitsemine, 3-st aastast on õitsemine rikkalik.
Erinevad kurekella liigid tolmlevad kooskasvatamisel kergesti omavahel ja moodustavad hübriide.  Paljuneb ka isekülvil, noored taimed istutatakse järgneva aasta kevadel teise kohta.
 
 Põõsa jagamisega.
Põõsa jagamisega paljundatakse iga 4-5 aasta tagant eriti väärtuslikke sorte. 2 nädala jooksul pärast istutamist vajavad taimed rikkalikku kastmist.
 
 Pistikutega.
Pistikutega paljundatakse kurekella sorte. Pistikuteks võetakse emataimedelt noori võrseid või siis kasutatakse leherosette, mis ilmuvad uinuvatest pungadest suve lõpul.
 
 HOOLDUSTÖÖDE KALENDER
 
Aprill : seemnete otsekülvi pinnasesse (arvestusega 3-4 g/m2-le) kasutatakse sageli odavate sordiseeriate puhul. Hübriidide seemet on soovitav kasutada taimede istikutest kasvatamisel, külvatakse sel juhul märtsis. Kindlasti peab arvestama sellega, et seemned idanevad üsna kaua - kuni 3 nädalat. Seemnete desinfitseerimiseks ja  idanevuse parandamiseks leotatakse seemneid külvieelselt 0,1 % kaaliumpermanganaadi lahuses 30 minutit ja seejärel uhutakse puhta veega üle. Aitab desinfitseerida, tõstab idanevust ja annab  kasvuenergiat ka seemnete töötlemine mikroelementide  lahuses 7-12 tundi, lisades vette 0,03g/l tsingi, mangaani, vase ja koobalti  väävelhappesooli (sulfaate) ning ammooniummolübdaati ja boorhapet 0,01 g/l. Pärast sellist töötlust seemned tahendatakse ja külvatakse. Kodustes tingimustes külvatakse tavaliselt külvikastidesse. Ööpäev enne külvi täidetakse kastid mullaseguga, tambitakse kergelt kinni, kastetakse roosat värvi kaaliumpermanganaadi lahusega niipalju, et muld oleks niiske, aga mitte märg. Mulla peale pannakse 0,5  cm paksune pestud ja läbikuumutatud liiva kiht (kui liiv on kuiv, tuleb seda niisutada). Seemned külvatakse seemned 3 mm sügavustesse vaokestesse, mis tehakse üksteisest 2-3  cm vahekaugusega. Seemnete vahekauguseks vaos jäetakse 1-2  cm. Külvid kaetakse pealt samasuguse liivaga ja piserdatakse veega üle, seejärel pannakse külvinõu kilekotti, kaetakse pealt ajalehega ja pannakse sooja kohta, kus temperatuur on +18…20 C. Kindlasti on vajalik jälgida, et pinnase pealmine kiht ära ei kuivaks. Päikselistel päevadel on soovitav kasta.  Tõusmete ilmumisel pannakse külvikastid aknalauale. Aprillis - mai algul võib kurekella külvata avamaale.
Mai : mai lõpul pikeeritakse nii kasvuhoonesse kui avamaale külvatud tõusmed  väetatud aiamullaga paljunduspeenrasse.
Taimede vahekauguseks jäetakse 8-10  cm. Seda tööd on soovitav teha kas varahommikul või õhtul. Mahaistutatud taimed kaetakse nädalaks kinni, et nad  paremini juurduks.
Maikuus on vajalik kurekelli 2 korda väetada. Selleks kasutatakse sõnnikuleotist, mis lahjendatakse veega 1:10 (linnusõnnik 1:20), lisades sellele 10 g ammooniumnitraati või 7  g karbamiidi, 10 g topeltsuperfosfaati ja kaaliumsulfaati, arvestades 10  l lahust 1-le m2-le. Öökülmade ohu puhul tuleks taimi katta. Kuivade ja tuuliste ilmade eest kaitseb taimi multðimine  ja kastmine. Kastetakse rikkalikult.
Juuli : õitsenud taimi väetatakse pärast tagasilõikust fosfor-ja kaaliumväetistega (50 g superfosfaati ja 20 g kaaliumsulfaati /m2), seda võib teha nii kuivalt enne kastmist või siis pärast korralikku vihma või siis lahustada väetised vees. Suurte ja üsna vanade taimede puhul on väetiseannuseid vaja suurendada (kuni 20 g kaaliumsulfaati ja lahustatult). Nii kurekellad kui ka teised püsikud vajavad ka orgaanilist väetist (10g/m2), 100  g/m2 lihtsuperfosfaati ja 40 g/m2 kaaliumsulfaati.
August : augustis võib puhmaid jagada ja istutada varem ettevalmistatud kohale, kus muld on kobe, väetatud ja niiske.
Jaotatud taimekesed istutatakse 60-70  cm vahekaugustega. Hästi kasvanud kurekella istikud istutatakse kuu III dekaadis alalisele kasvukohale. Istutatakse niiskesse ja hästi väetatud pinnasesse, istutamisel antakse istutusauku 5-15 g asofoskat (sõltuvalt taime suurusest). Väetis segatakse mullaga, auku valatakse vett ja siis istutatakse sinna juurepalliga taim, püüdes võimalikult säilitada juurestikku.
Taimed istutatakse endisest 1-2  cm sügavamale, seejärel ümbrus multšitakse. Kuivade ilmadega on vaja pidevalt kasta.
September : kui teil jäid augustis taimed väetamata, siis väetage neid nüüd fosfor-ja kaaliumväetistega.
Oktoober : kuu keskel lõigatakse kõik varred  maha, jätte vaid 2-3  cm kõrgused tüükad. Sellises olekus jäävadki nad talvituma.
November : novembris võib kurekella külvata. Seeme külvatakse tihedamalt kui kevadel ja külvid kaetakse turbaga. Kui enne külvi on lumi maha sadanud, tuleb see ära pühkida ja teha külv kõigi reeglite kohaselt.

Põhja-Ameerika loodusest liigid:


Aquilegia formosa                         Aquilegia jonesii


Aquilegia laramiensis                                              Aquilegia longissima


Aquilegia saximontana                  Aquilegia elegantula


Aquilegia flavescens