"Kapriisne" istik

Kevade algus pole selgepiiriline, sellepärast on vaja tähelepanelikult jälgida looduse märke. "Punane päev" kalendris aiapidajale-millal hakkavad õitsema võõrasemad.

Milline peab olema muld istikule?Parim, nagu tegid meie vanaisad, on töödelda mulda ämbris või laias potis auruga, kaane all. Veel parem on muld soojaks kütta mikrolaineahjus- 1 minutiline soojendamine hävitab umbrohu seemne. Kui istikutel ilmnevad täid, kirbud, kärbsed või sääsed, piserdage teda kaaliumkarbonaadi lahusega (kaks supilusikat ämbrile veele).

Istikute kasvatamise alustamisel pidage silmas tähtaega, mis on vaja igale kultuurile "ümberistutamise küpsuseks". Kurkide väljaistutamiseks päikeselisse kasvuhoonesse või kilealusele on vaja vanust 21-25 päeva, avatud maale 25-30 päevaselt. Melonid, patissonid, kõrvitsad 25-30 päevased. Õisikkapsas 30-35 päevane. Varajane tomat ja sibul- 60-65 päevane. Selleri ümberistutamise "vanus"- 75-80 päeva. Kurkide külv on parem jätta aknalauale aprilli esimesel poolel, kui katsetada istutamist mulluste seemnetega. Muide, lisada lopsakust ja väljavenimust pikkusesse aitab "ohjeldada" superfosfaad (2 supilusikat 10 liitrile veele). Kui istik kasvab aeglaselt, siis vastupidi, "tagant sundida" lämmastik-kaaliumi väetisega- piltlikult öeldes lehma- või kanasõnnikuga.

Erilist tähelepanu nõuab tomati istik. Eksisteerib isegi tõekspidamine, et nende eest peab hoolitsema armastusega ja alles seejärel võib ära süüa esimese punase tomati- tõelise armastuse kinnituse.
Aga tegelikult tuleb käituda järgnevalt. Tomatitel on õrn peenike juuresüsteem. Sellepärast pole nende istikutele savinõud meelepärased. Parem on kasutada paberist anumat, mis fikseerida alusele või vastupidi. Tomati pinnas valmistatakse võrdsetes osades huumusest, turbast, kamaramullast.Klaasiga lodžale istutatakse tomatid hiljemalt 10-12 aprill.

Krundile istutada ainult lahkuistutades, kui nad on täiesti valmis, kuid mitte ülekasvanud. Kuid mida teha kui taim on üle kasvanud?

Kui istik on ülekasvanud...

Paljud aiamaapidajad eelistavad istikutest tomateid, baklaþaane, pipraid ja teisi aedvilja kultuure mitte osta turult, vaid kasvatada ise. Ja see on ainult kiiduväärt! Kuid kahjuks mitte kõikide korterite aknalauad (kus tavaliselt kasvatatakse istikuid) pole selleks eesmärgiks kõlbulikud.

Kui aken jääb põhja- või loodekaarde, siis sellisel aknalaual on hea istiku kasvatamine üsna probleemne. Sellisel juhul jääb noortel taimedel puudu peamisest kasvu ja arengu komponendist - valgusest. Selle tulemusena ven´ivad taimed välja arenevad pikaks (eriti tomatid), habrasteks, varred on vaevatud ja arusaadavalt pole sellistelt istikutelt varakut ja head saaki oodata mõtet. Sellepärast proovivadki paljud kasvatada oma istikuid, kulutades selleks tööd ja aega, kuid pettuvad selles, lähenad turule ja ostavad õigustatult häid- pakse ja jässakaid istikuid... Väljapääs muidugi universaalne kui mitte ainus.

Aga kas saab väljaveninud istikust veel sellist taime, mis garanteerib head saaki? Muidugi võib! Selleks on mõned eraldi võtted, mida tulevane köögiviljakasvataja jälgima peab.

Esiteks, pole vaja kiirustada seemnete külvamisega kastidesse. Las nad olla parem ümberistutamise hetkel "noored" ja väiksema kasvuga kui peened ja meetri pikkused. Selleks, välja arvutades tähtaega, võib tomati seemet kasti külvata mitte varem aprilli algusest, isegi aprilli keskel, lähtudes sordist.

Teiseks, kui seeme varakult külvata, võib kasutada juurde tehisvalgust mõned tunnid ööpäevas, kasutades selleks päevavalgustuslampi. Ja kui istik lõpuks siiski välja venib, võib teda ümber istutada (vahest 2-3 korda), panna pikad varred spiraalselt kokku ja puistada peale mulda. Sellisel juhul annate te võimaluse moodustuda lisajuurtel ja taltsutada varsi.

On veel üks võimalus, mida vahest kasutavad kogenud köögiviljakasvatajad. Et väljaveninud (tomati) istik kaotsi ei läheks, lõigatakse pikad istikutaimed 3-4 osaks, pannakse vette (nagu lõikelilled) ja koos ühe istiku juurega saate 3-4 taime. Vees moodustuvad vartele kiiresti juuresüsteemid ja selline istik kõlbab täielikult välja istutamiseks.

Vaadake, mis on teile parim, kasulikum ja mugavam, kui teie istikud välja venivad, kooskõlastage see ja tegutsege.

2-3 päeva enne väljaistutamist püsivale kasvukohale soovitatakse taim kärpida 2-3 alumise pärisleheni. See operatsioon tehakse haiguste ennetamiseks, paremaks õhutuseks, valgustuseks, mis omakorda aitab kaasa paremaks arenguks, esimese õie moodustumiseks. Lehti kärpida nii, et jääksid 1,5 cm tüükad, mis ise kuivavad ja langevad.

Tihti ostavad köögiviljakasvatajad turult tundmatuid ja õiget agrotehnikat järgimata kasvatatud istikuid. Peamine puudujääk sellistel taimedel seisneb selles, et seemned külitakse viimasel hetkel ja tehakse istikute "väljaajamine" müümiseks. Seda võib määrata taime välimuse järgi: nad on kahvatu-rohelised, lehtedel on suured vahed (varrelülid), peenikesed, veninud ja ilma õiepunga tunnusteta.

Selline istik annab alati hilist ja madalat saaki, kannatab seenhaiguste, eriti fütofloora, käes.