Lilled mälestusmärgile

Arvatavasti pole sellist inimest, kellel poleks olnud 2-3 ruutmeetrit maad, mille eest on vaja aeg-ajalt hoolitseda. Juttu tuleb lähedaste hauast. Arvukad raamatud ja þurnaalid lillekasvatusest puudutavad seda teemat äärmiselt harva ja vastumeelselt. Kuhu on hea paigutada luksuslikud roosid, alpimäeke ja dekoratiivne tiik...

Võib parem surnute mälestusmärk olla mitte kuhjates metalli ja graniiti, vaid malbe künkake lihtsate lillede ja hooldatud muruplats? Meeldivalõhnaline rohelus, korrapärane lilleaed, armastusega paigutatud põõsad...

Millega siis alustada? Suuremat populaarsust maailma kalmistutel on kogunud kõikvõimalikud efedra liigid. Aasta läbi kaunistab surnuaeda peen püramiidjas rohelus ja rivivälimusega elupuu, jugapuu, kadakas.Nad ei vaja praktiliselt mingit lõikamist, sellepärast isegi kui te satute harva surnuaeda, ei näe haud mahajäetud välja. Alati rõõmustab silma roheline muruplats. Hoidke ainult meeles, et ilma regulaarse hoolduseta kasvab ta kiiresti umbrohuseks ja selline puhmastik kujutab endast üsna vähekõlblikku vaatepilti. Sellepärast tuleb kalmistule tuua käsirohimisraud ja käärid, et pügada rohtu.

Enamustel vanadel kalmistutel kasvavad metspuud, sellepärast on taimed praktiliselt terve päeva varjus. Varju taluvad hästi kevadised kalandid, muskari, maikelluke, siniliiljad, püvilill. Suvel rõõmustavad - pöörisastilba, kurekell, hosta. Alati on haual sõnajalg: ta on dekoratiivne kogu kasvuperiood ja sobib kokku enamuse õistaimedega. Rääkimata priimulatest surnuaial: puhkevad õitsema Paaðapühaks, ja peaaegu kuu aega õitseb rikkalikult, mitmevärviliste peadega. Vähenõudlik kultuur, talvekindel ja tähtis on ka see, et ei kaota dekoratiivsust isegi peale õitsemist. Ja kui ilusad on eresinised peenrad meelespeadest. Õitsevad kaua ja ei nõua praktiliselt mingisugust hoolt.

Uutel kalmistutel, kus on palju päikest ja üsna kuiv, on valik teistsugune. Poodidest pole selliste üheaastaste taimede seemneid raske leida, nagu mõrsjalill, kuldlill, neiusilm, nemeesia, portulaak, floks  Drummondi, läänemagun... Ja kõige tähtsam on - ei ole vaja taga ajada moodi, liialdada erksate, mitmeplaaniliste kompositsioonidega: mida lihtsam seda parem. Tuletage meelde, millised taimi armastas lahkunu, kui näiteks, sirel- tagasihoidlik sirelipõõsas smaragdmurul, oleks parim mälestus temast....