Komposti valmistamine

Peale sõnniku, mida on raske leida ja mis on ka kallis, on kompost sageli kõige peamiseks orgaaniliste ainete allikaks, mis on aednikule kättesaadav. 
Hästi tehtud kompost on tumepruun, sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikule ja on koostiselt väärtuslikeim orgaanilise materjali ja toitainete allikas taimedele. Komposti valmistatakse väga odavatest komponentidest. Nendeks on taimsed jäätmed aiast ja köögist, niidetud rohi, närtsinud lilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed, mis muutuvad peale mõnda kompostihunnikus veedetud kuud väärtuslikuks kõduks (huumuseks).

Komposti lisatakse ka mõningane kogus mulda, lupja ja väetisi komposti toiteväärtuse parandamiseks ja komposti valmimise protsessi kiirendamiseks.

Mõned aednikud võivad kahelda kompostihunnikuga tegelemise otstarbekuses - lihtsam oleks jäätmed kaevata kohe peenrasse.

Jäätmete komposteerimisel võrreldes lihtalt maasse kaevamisega on rida eeliseid. Paljud materjalid, nagu juurvilja jäätmed, kuiv rohi jne on rikkad süsiniku ja vaesed lämmastiku poolest. Kompostis segunevad süsinikurikkad jäätmed lämmastikurikaste jäätmetega, nagu mahlakad umbrohud, lehtviljade jäätmed, niidetud rohi, sõnnik või lämmastikväetis ning muutub üsna ühtlaseks lämmastikurikkaks massiks. Kui lämmastikuvaesed materjalid kaevata vahetult maasse hakkavad nad nõrgestama mulda, kasutades seal sisalduvat lämmastikku mikroorganismidega lagundamise protsessis. Taimed, mis on istutatud sellisesse mulda, kannatavad ajutise lämmastiku vaeguse all ja kasvavad kidurad. Taimede juured võivad samuti kannatada süsihappegaasi ajutise suurenenud sisalduse tõttu, kui mulda on viidud suur kogus lagunemata taimset materjali. Vähesed aednikud võivad lubada endale jätta kasutamata ja hooldamta maad nädalateks ja isegi kuudeks, kuni toimuvad algsed kiired lagunemise protsessid. Kompostihunnik lubab kasutata väärtuslikku aia pinda  taimede kasvatamiseks minimaalse  ajaga. Kompost on kontsentreeritud püsiv huumuse jääk, mis on valmis mulda viimiseks ning algsetest materjalidest vähem mahukas. Komposteerimine toimub ka taimsetel ja loomsetel jäätmetel parasiteeruvate organismide talituse tulemusena ja seetõttu ka umbrohtude seemned lagunevad juba enne mulda sattumist. Komposteerimise käigus kuhja temperatuur tõuseb märgatavalt, mis soodustab haigusttekitavate organismide ja isegi umbrohuseemnete hävimist. Muidugi oleks hea vältida, niipalju kui see on võimalik, haigete taimede ja seemnetega umbrohtude sattumist kompostihunnikusse. Need tuleb põletada aga mitte kasutada kompostiks. Üldreeglina on parem valmistada komposti hunnikus, mis on maapinnast kõrgemal, kui augus, mis võib saada üleujutatud vihmase ilmaga. Kuhja kobestamine ja komposti väljavõtmine kuhjast on samuti kergem kuhjas, kui augus.

Sobivaks konteineriks, milles kuhi näeb korralik välja ja komposteerumine toimub efektiivselt, on kast mõõtudega umbes 1,2 m x 1,2 m ja kõrgusega 1 kuni 1,2 m. Tagumine ja külgmised seinad võivad olla kapitaalselt tehtud  tellistest, betoonist või puidust, esisein  peaks olema lahtivõetav komposti väljavõtmise ja laadimise kergendamiseks. Konteineri põhi on tavaliselt mullast, kuid, kui ta on betoonist, siis peab olema kalle drenaažiks. On soovitav paigaldada äravõetav kate kaitseks vihma eest. Ideaalne oleks, kui on võimalik kõrvuti paigutada kaks või rohkem kompostihunnikut (konteinerit). See võimaldab toota komposti pidevalt nii, et kui kui üht konteinerit täidetakse siis teises kompost valmib. Komposti kiire kuivamise vältimiseks tuleks valida kompostihunnikutele varjuline koht.

Kompostihunniku tegemine
Jämedaid, puitunud ja kõvade vartega taimseid jäätmeid ei ole soovitav kasutada. Taimede mahlakad osad, nagu rohelised lehed, niidetud rohi, lehtviljade jäätmed, puuviljade puhastusjäätmed, hernekaunad, umbrohud, äraõitsenud lilled, merevetikad, tee ja kohvi paksud, suled, ehmed tolmuimejast, loomade ja lindude sõnnik, st.  kõik, mis laguneb kiiresti ja sisaldab küllaldaselt lämmastikku, et ei ammenduks kompostihunnikus sisalduv lämmastik, sobib komposteerimiseks. Kui kasutatakse põhku, kuiva rohtu või muud taolist materjali, paberit (va värvilise trükiga paber, mis võib sisaldada toksiine), st lämmastikuvaest materjali, siis komposteerumine toimub kauem ja tuleb lisada lämmastikväetist lämmastiku puudujäägi kompenseerimiseks.
Teistest materjalidest ei tohiks kompostihunnikusse panna paberit, saepuru, puulaaste, söe- ja paberituhka. Puutuhka aga võib hunnikusse panna. Haigeid taimi, seemnetega umbrohtusid, sibulaid ja pähkleid ei ole soovitav hunnikusse panna. Efektiivne komposteerumine aitab orgaanilise materjali mahu vähenemisele kaasa ilma mineraalsete ainete kaota. Toitained võivad kaduma minna gaasiliselt, nt ammoniaagi kujul; tugev vihm võib välja uhtuda lahustuvad toitained, nagu nitraadid või kaalium. Toitainete väljauhtumist saab vältida, kui katta kuhi vihma eest kinni, lämmastiku kaotust  ammoniaagi kujul saab vältida kuhja tihendamisega. Kuhja ideaalse kohevuse saavutamiseks (mitte liiga kohev, et läbi kuivada, kaotada soojust ja ammoniaaki) ja et ei tekiks tihenenud kihte, mis takistavad aeratsiooni, tuleb koredad materjalid tükeldada ja segada suurepäraste materjalidega nagu, nt niidetud rohi.

Pange segatud taimejäätmed 15 cm kihtidena nii, et ei jääks niidetud rohu või mahlakate lehtede pakse kihte, mis tihenedes takistavad õhu ja niiskuse läbimist. Kui materjal on kuiv, siis tuleb teda niisutada, kuid mitte liiga üle kallata. Hunnikus mõõtudega 1,2 x 1,2 m raputage igale 15 cm kihile peale 700 g kustutatud lupja, 150 g superfosfaati ja 300 g ammooniumsulfaati. Teiste mõõtudega kuhjades võib lupja kasutada arvestusega 500 g 1 m2 -le, superfosfaati 100 g 1 m2-le ja ammooniumsulfaati 200 g 1 m2-le. Need aktiveerivad lisandid koos 1-1,5 cm mullakihiga tuleb hanguga kobestada enne järgmise kihi panekut. Lubja võib osaliselt asendada puutuhaga happesuse vähendamiseks kuhjas ja kaaliumiga rikastamiseks.

Kui on võimalik, siis kastke igat kihti vedela sõnnikuga või sõnniku ja komposti leotisega, mis kiirendab valmimist ja parandab komposti. Ammooniumsulfaadi asemel võib kasutada linnusõnnikut.  3 kuni 4,5 kg linnusõnnikut ilma laastudeta võivad asendada 450 g ammooniumsulfaati.

Jätkake kuhja tegemist lisades üha uusi taimsete jääkide, lubja, väetiste ja mulla kihte kirjeldatud järjestuses kuni umbes 1,2 m kõrguseni. Niiskuse säilitamiseks katke kuhi lõplikult 2,5-5 cm paksuse mullakihiga. Ja lõpuks asetage peale kaitse  tugevate vihmade eest. Plastleht või kile sobivad selleks suurepäraselt, kui vee vool on suunatud väljapoole kuhja piire.

Hoidke kompost kergelt niiskena, kastes vajadusel veega. Sooja ilmaga valmib kompost peenrale viimiseks 2-3 kuuga. Külmemate ilmadega kulub selleks 4-5 kuud. Mõningane lagunemine tuleb kasuks mullale ka peale mulda viimist. Lillepottide mullasegudeks võib võtta 4-5 kuu jooksul sooja ilmaga valminud täielikult niisutatud komposti. Kuhja läbi kaevamine 3-6 nädala tagant aereerib ja segab välimised vähemlagunenud materjalid, kiirendab valmimist. See on küllalt töömahukas töö ja ei ole alati vajalik, kui kuhi on hästi tehtud kergesti lagunevatest materjalidest. Osa välimist kihti, mis ei ole võib-olla lagunenud, võib labidaga maha võtta ja lisada uude kuhja, kuid tavaliselt laguneb kõik väga hästi ja on valmis viimiseks peenramulda.

Suurtes või tiheneud kuhjades tehakse raudkangiga keskele kuni põhjani auk, et parandada aereerimist ja kiirendada lagunemist.

Kui kompost on valmis kasutamiseks, siis peab ta olema tumepruuni värvi, pude, kõik materjalid peavad olema lagunenud ja tal peab olema meeldiv mulla lõhn. Peale kuhja avamist  peab kompost kohe olema mulda viidud vältimaks kasulike ainete kadu.