Kaerasori (Gryllotalpa gryllotalpa) kuulub sorilaste sugukonda. Nad elavad maa sees, kaevandades pikki ja üsna sügavaid käike. Tõlkes tähendab Gryllotalpa kilk-mutti ja tõesti sarnaneb ta mõneti mutile. Maa-alune eluviisiks on nad hästi kohanenud. Seepärast on tal nagu mutilgi esijalad lühikesed ning väljapoole pööratud (kaevejalad). Oma lähedastest liikidest erineb ta tagajalgade ehituselt: seal on 4-5 kida. Keha pikkus kuni 5 cm. Erinevalt teistest ritsiklastest kaerasoril muneti puudub, aga tundlad on üsna lühikesed. Tema pruunikas keha on kaetud tihedate kuldsete karvadega. Toituvad nad peenikestest juurtest ja putukatest, keda nad maa-all kohtavad.
Päeval istuvad nad oma urus, aga öösel lähevad toituma ja lendama – nad lendavad üsna hästi, otsima uusi sobivaid asustusalasid. Käigud ulatuvad suvel 10-20 cm sügavusele, talveks aga lähevad nad kuni 1m sügavusele.
Isased siristavad öösiti oma urgudes. Seejuures on urg ehitatud niimoodi, et väljapääsu suunas see laieneb. Isane kaerasori laulab uru sügavuses, aga selle kõla kostub kaugele. Hääl vastab tema mõõtmetele: siristab ta valjemini kui ritsikas (ritsikas teeb helisid 0,06 mW, kaerasori aga 1,2 mW). Tänu urule tekib resonants ja sori häälitsus on võimas: inimene kuuleb seda 600 m kaugusele. Siristamine pole kerge töö: helide tegemiseks vajab ta hapnikku 10 korda rohkem kui rahulikus olekus. Emased siristavad ka. Seejuures siristavad mõlemad, nii isased kui emased, ka päeval, kuid tunduvalt vaiksemalt kui öösel. Elades maa all, on kaerasorid „välja töötanud“ omavahelise suhtlemise meetodid. Neil on „erilised signaalid“, mida nad vahetavad maa-all kohtudes ja tutvudes (on teada, et paljud röövputukad orienteeruvad nende laulu järgi). Herilased otsivad nii heinaritsikaid, sisalikud tirtse. Kaerasorisid jahivad nende helide järgi parasiitkärbsed.
Niimoodi jahib sorisid (Scapsipedus acletus) hääle järgi kahetiivaliste seltsist pärit kärbselised (Euphasiopterix ochacea).
Peale paaritumist läheb emane oma varem valmistehtud urgu. See on suur ümmargune umbes 10 cm sügavusel asuv kamber. Sinna paneb ta umbes 600 muna, millest arenevad noored sorid. Kuna muneti puudub, siis mune nad maa sisse ei pane.
Uute kaerasoride areng kestab kaua, mõnikord isegi üle kahe aasta. Peaaegu kõigil sihktiivalistel on noored juba esimestest elutundidest peale munadest koorumist võimelised oma elu elama, nad on väga liikuvad, hästi arenenud silmadega. Erand on vaid kaerasori. Noored kaerasorid on väheliikuvad, nad on kahvatukollast värvi, esimeses arengujärgus elavad pugus leiduva rebu arvelt. Kestuvad 8-9 korda, enne kui saavad suguküpseks. Võrreldes teiste sihktiivalistega nt ritsikatega, võib öelda, et kaerasorid sünnivad „mitteväljakantuna“, nende vanus munast väljatulekul vastab umbes sellisele arengule, mis teistel sihktiivalistel toimub veel muna sees (embrüonaalne). Seda nähtust kutsutakse „desembrüoniseerimiseks“ ja tal on suur tähtsus putukate evolutsioonis (ja ka tervikuna loomariigi arengus). Tänu desembrüonaalsele arengule (vastupidine protsess – embrüonaalne areng) evolutsioonilises arengus on võimalik (vajadusel) „ tõmmata“ munast terve rida mingeid tähtsaid tunnuseid ja vas tupidi, embrüoniseerimisega on võimalik soovi korral algstaadiumisse tagasi viia mõni tunnus, mis valmikuna oli olemas.  

Huvitavat.
Tuberkuloos. Kuidas sellega võidelda? Väga lihtne: haiget ravitakse kuivatatud ja peenestatud kaerasoridega. Selle tarbeks püüavad hiinlased kaerasorisid, kuivatavad neid ja peenestavad siis pulbriks, segades selle mingi magusa siirupiga. Kindlaksmääratud annust pole. Kõik tehakse oma äranägemise järgi. Umbkaudu võetakse korraga kolm supilusikatäit koos sooja veega. Sissevõtmise aeg pole oluline. Võetakse siis, kui sobib või on võimalik, 2-3 korda päevas kahe päeva jooksul. Tavaliselt 2-3 päeva pärast tõuseb haigel isu ja ta hakkab kiiresti paranema.
Milles on asi ?  Paljud arstid on tundnud huvi selle ravimeetodi vastu ja on tehtud ka rida katseid. Kaerasoridele piserdati peale suures koguses tuberkuloositekitajaid (avastatud 1890 saksa bakterioloogi Kochi poolt). Tuli välja, et need ei teinud putukaile mingit häda, aga Kochi kepikesed hävisid kiiresti. Mikroskoopilised uurimused tegid kindlaks, et valged verelibled (leukotsüüdid), mis kuuluvad kaerasoride vere koostisse, tungivad bakteritesse ja 30-40 minuti jooksul katavad ja lahustuvad neid. Umbes 1-2 päeva peale pritsimist võib kaerasori kõhupiirkonnast leida hulgaliselt väikesi kapsleid. Need on leukotsüütide ja lahustunud Kochi kepikeste kõvastunud kogumid. Leukotsüüte leidub kõikide putukate veres, kuid ainult kaerasorid on võimelised lahustama Kochi kepikesi. Hiinlased teadsid seda juba tuhandeid aastaid tagasi ja kasutasid neid kaerasoride väärtuslikke omadusi.

Kaerasori armastab elutseda piisavalt niiskes ja huumusrikkas mullas seepärast, et munast kooruvad vastsed toituvad esialgu huumusest ja alles veidi aja pärast elusatest taime osadest. Aga täiskasvanud isend ei pea paljuks ka maiustada vihmaussidega või teele jäävate vastsetega. Seepärast, ostes sõnnikut, komposti, kõdusõnnikut või muud orgaanilist väetist, vaadake hoolega järgi, kui seda ladustate või maasse kaevate.
Leides kaerasori – hävitage see koheselt !
Kevadel, kui kahjur lendleb, võib kasutada valguspüüniseid. Pange aiamaale tugeva klaasiga taskulamp, aga selle alla paigutage anum vee ja petrooli või vee ja masinaõli seguga. Valguse peale lennates lööb kaerasori end vastu klaasi uimaseks, kukub vedeliku sisse, kus hukkub.
Kaerasori peletamiseks kasutatakse samuti hästi peenestatud kuivatatud krüsanteemioksi, mis lõigatakse sügisel ja kuivatatakse varjus. Kevadel istikute istutamisel puistatakse igasse auku näpuotsatäis pulbrit, samuti puistatakse seda köögiviljaseemnete külviks mõeldud vaokestesse. Aprilli lõpus- mai alguses võib aiamaale panna väiksed hunnikud sõnnikut. Sinna munevad emased oma munad. 3-4 nädala pärast segatakse need läbi ja hävitatakse täiskasvanud isendid ja nende munad.
Efektiivsed on ka söötpeibutised. Väga siledate seintega anumasse pannakse hästi läbikeedetud maisi või nisuteri, mis on segatud kuuma rafineerimata päevalilleõliga ja kaevatakse see nõu maasse, et mulla tasapind oleks 5 cm kõrgemal. Pealt kaetakse vineeritüki või lauajupiga. Pidevalt vaadatakse nõu üle, korjates kahjurid välja ja hävitades need.
Teine variant – valada veini- või šampusepudelisse 1/3 või ¼ mahust meelahust või käärinud õlut, kaevata pudel kaldu maasse nii, et selle suue asetseks maapinnaga tasa.
Lõhna tundes ronivad kaerasorid pudelisse, aga välja ei saa. Kui kahjureid on palju, siis kasutada valmis preparaate. Näiteks: „Grom“., „Medvetoks“, „Fenaksiin+“ jt.
Need pannakse 3-5 cm sügavusele mulda kas enne taimede istutamist või kasvuperioodil. Liiga suure arvukuse korral tuleb preparaate kasutada korduvalt.

Медведка предпочитает селиться на достаточно влажных и богатых органикой землях из-за того, что отродившиеся из яиц личинки в первое время питаются перегноем и только через некоторое время - живыми частями растений. А взрослое насекомое не прочь полакомиться дождевыми червями и личинками насекомых, которые попадаются на пути. Поэтому, покупая навоз, перегной, компост и другие органические удобрения, тщательно осматривайте их во время складирования или внесения в почву. Обнаружите медведок - сразу уничтожайте их.
Весной, в период лёта вредителя, можно использовать светоловушки. Установите на участке фонарь с плоским стеклом, а под ним разместите ёмкость с водно-керосиновой или водно-солярной эмульсией. Прилетая на свет фонаря, насекомое ударяется о стекло и падает в  жидкость, в которой, задыхаясь, тонет.
Для отваживания медведок используют также мелко измельчённые сухие ветки хризантем, которые срезают осенью и высушивают в тени на чердаке. Весной при посадке рассады в каждую лунку кладут по щепотке измельчённой массы, а также рассыпают её в бороздки при посеве семян овощных культур.
В конце апреля - начале мая можно разложить на участке небольшие кучки навоза. В них самки откладывают яйца. Через 3-4 недели эти кучки разрыхляют и уничтожают взрослых насекомых и их яйца.
Эффективны и пищевые приманки. Ёмкости с очень гладкими стенками наполняют хорошо разваренным зерном кукурузы или пшеницы, смешанным с горячим подсолнечным нерафинированным маслом, и прикапывают на 5 см ниже уровня земли. Сверху прикрывают листом фанеры или доской. Периодически осматривают их, выбирая и уничтожая медведок.
Второй вариант - налить в бутылки из-под вина или шампанского на 1/3-1/4 ёмкости раствор мёда или перебродившего пива и вкопать наклонно в почву таким образом, чтобы горлышко находилось на уровне земли. Чувствуя запах, медведки заползают в бутылки, но выбраться из них уже не могут, естественно.
При большой концентрации вредителей желательно использовать готовые гранулированные препараты. Например: "Гром", "Медветокс", "Фенаксин+" и другие.
Их вносят на глубину 3-5 см до высадки рассады в грунт или в период вегетации. При слишком большом количестве насекомых препараты используют повторно.