Harilik pune

Harilik pune.
Mitmeaastane aromaatne taim kõrgusega kuni 50 cm. Tõusmetest õitsemiseni ja esimese saagini kuni 62 päeva. Kuivatatud kujul lõhnab soojalt ja vürtsikalt. Lehti ja noori võrsed kasutatakse toitude maitsestamiseks. Õitseb juulist - augustini, lõhnab väga meeldivalt. On hea meetaim ja annab suve jooksul 2-3 saaki. Õitsemise ajal kogutud ürti kasutatakse värskelt ja kuivatatult maitseainena, ravimina ja lõhnasegudes. Kasvuks päikeseline ja kuiv koht. Seeme tärkab 21-28 päevaga. Seemned väga väikesed, soovitav segada liivaga, külv 0,3 cm sügavusele. Ühes grammis on kuni 8000 seemet.

Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis- ja aruniitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel.
See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev.
Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on lillakad ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise.
Pune õitseb juulist - septembrini. Viljad valmivad augustist - oktoobrini.
Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära kuni 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või varikatuse all, taimi aeg-ajalt pöörates. Seejärel hõõrutakse lehed ja õied varte küljest lahti. Droogil on tugev aromaatne lõhn ja mõrkjas-vürtsine, kergelt kootav maitse. Säilitatakse suletud klaasnõus kuni 3 aastat.
Punepreparaatidel on rahustav, põletikuvastane, antimikroobne, valuvaigistav, ergutav ning rögalahtistav toime. Punepreparaate võetakse sisse soolelõtvuse ja soolepõletiku, alahappesusega gastriidi, kõhukinnisuse, kõhugaaside, bronhiidi, külmetuse, kõrgvererõhutõve, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral. Välispidiselt kasutatakse neid mädaste nahahaiguste ja diateesi raviks, aga ka haavade kinnikasvamise kiirendamiseks.
Meestel ei ole soovitav punepreparaate suurtes annustes sisse võtta, kuna siis võib tekkida impotentsus.
Haisulill, maa-aluserohi, mesihain, ninn, rootsi-puned, taarirohud, imerohi, verirohi, vorstipune.
Droog koosneb rohelistest lehtedest ja helepunakatest õitest vähese taimelatvade lisandiga. On aromaatse lõhnaga, mõru ja veidi kootava maitsega. Niiskust võib sisaldada kuni 12%, osalt tumenenud lehti ja õisi alla 7%, peenikesi varreosi kuni 5%, purunenud osi, mis läbivad sõela 2 mm2 suuruste avadega, mitte üle 5%. Droog sisaldab kuni 1,2% eeterlikku õli. Eeterlik õli sisaldab kuni 44% fenoole — tümooli ja karvakrooli, kuni 12,5% seskviterpeene, kuni 15,4% vabu terpeen-alkohole, kuni 5% geranüülatsetaati. Peale selle sisaldab droog parkaineid ja C-vitamiini, lehtedes isegi kuni 565 mg%. Kasutatakse teena köha puhul röga lahtistamiseks ja astma ravimisel. Teeks võtta 2 grammi droogi l klaasi keeva vee kohta. Juua tarviduse korral kas kuumalt või jahtunult. Hariliku pune teed kasutatakse sooletegevuse ergutamiseks, seedemahla hulga suurendamiseks, samuti ka kuumana higistamisteena.
Rahvameditsiinis tarvitatakse reuma ja menstruatsioonihäirete, eriti valuliste menstruatsioonide puhul. Lehtedest eraldatud eeterlikku õli — oleum Origani vulgaris — kasutati vanasti edukalt hambavalu korral. Praegu kasutatakse seda õli tümooli tootmiseks, õli sisaldab kuni 17% tümooli.
Köögis tarvitatakse harilikku punet maitseainena, eriti majoraani asemel, — annab vorstile meeldiva maitse. Pune õisi ja lehti lisatakse ka lihasuppidele maitseks.
Agrotehnika eripära: seemned külvatakse varakevadel päikeselisse, hästi sooja kohta, 1-1,5 cm sügavusele. Peale külvi kaetakse peenar kergelt turbaga. Pune on väga hea meetaim, meelitades teie aeda tolmutavaid putukaid. Ravimtaimena kogutakse taimi õitsemise kõrgfaasis, kuivatatakse varjulises kuid õhurikkas kohas, seotuna väikesteks kimpudeks või õhukese kihina paberil. Säilitatakse klaaspurgis kuni 3 aastat.

Eng.: Common marjoram, European oregano, joy of the mountain, perennial marjoram, Turkish oregano, wintersweet. Suom.: Mäkimeirami, metsämeirami. Sven.: Kungsmynta, dosta, koning, konungagräs, spansk humla, vild mejram. Bot. syn.: Origanum creticum L.