Paprika "Afrodita"

* Paprika - Capsicum annuum.
Sugukond: maavitsalised.
Paprika viljad on alguses rohelised, seejärel, sõltuvalt sordist, kollased või punased. Saavutades küpsuse, muutuvad viljad aromaatsemaks ja omavad suuremat toiteväärtust, kui roheline paprika. C-vitamiini sisalduse poolest pole paprikale köögiviljade seas vastast.
Nõudmised: paprika koos kõrvitsa ja lähisugulase baklaþaaniga kuulub rohkem soojust armastavate kultuuride hulka. Soovitatake kasvatada klaasi all. Kasvatades paprikat avamaal, võib head saaki saada vaid juhul, kui kasvatamiseks valitud koht on soe, tuulte eest kaitstud ja päikeseline. Ideaalsed tingimused paprika kasvatamiseks loob kasvuhoone. Kõige rohkem vajab paprika temperatuuri +25..+28°C, kasvuhoone peab olema õhutatav. Paprika kasvunõuded on samad, mis tomatilgi, peale soojuse, mida paprika vajab mõnevõrra rohkem.
Külv: külvatakse samamoodi kui tomateid, kuid idanemistemperatuur ja soojuse vajadus on paprikal suurem. Külvatakse jaanuarist märtsini soojas ruumis, istutatakse köetavasse kasvuhoonesse.
Istutus: ridadevaheline kaugus 60 cm, taimedevaheline kaugus reas 40-50 cm. Mõnikord istutatakse veel harvemini. Maasse tuleb kaevata tugipost. Kuna paprika kasvab aeglaselt ja on tomatist poole madalam, võib taimed istutada tomatirea ette.
Väetamine: nagu tomatitelgi. Sügisel viiakse mulda põhiosa orgaanilisest väetisest või sõnnikust, seejärel enne istutamist ja veel kaks-kolm korda kasvuperioodi jooksul. Selle asemel võib väetada 14 korda väikeste väetisannustena vedelväetisena koos kastmisveega. Lisaväetisena sobib väga hästi kõrvenõgese massist valmistatud leotis.
Hooldus: mulla ühtlane niiskus omab otsustavat tähtsust ühtlase kasvu tagamiseks. Vajadus vee järele päikeseliste ilmade korral on äärmiselt kõrge. Ebaühtlane kastmine võib viia õite mahalangemiseni. Niidetud muru kasutamine multðina takistab vee aurumist mullast. Üks hooldusvõte, mille tähendust on raske ülehinnata, on esimese harunemise õite eemaldamine. Kui need õied ära lõigata, on saak oluliselt suurem.
Saagi koristamine: juba juuli keskpaigast võib klaasi alt korjata rohelisi vilju, kuigi kasulikum on oodata nende valmimist. Selleks, et viljad saavutaksid lõpliku värvuse, vajavad nad intensiivset päikesevalgust. Klaasi all võib saaki korjata isegi novembris. Madalate temperatuuride korral lõpetavad viljad kasvamise ja valmimise.
Bioloogiline kaitse: täi ilmub noortele taimedele, kui nad on jahedates tingimustes. Suvine lehtede langemine on tingitud kas ruumi puudusest, liigväetamisest või valguse defitsiidist. Kohe, kui ilmub valge kärbes, võtke kasutusele liimipüünised. Liiga kõrge õhuniiskus võib esile kutsuda halli hallituse. Preventiivse meetmena tuleb kasutada õigeaegset õhutamist. Võib esineda ka haigusi, mis on iseloomulikud tomatile.