Mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 50-70 cm. Suurepärane meetaim.
* Piparmünt on väärtuslik vitamiinide ja muude inimorganismile vajalike elementide allikas. Temas on C-vitamiini, karotiini, rutiini, betaiini, flavoniide, parkaineid, vaske, mangaani ja eeterlikke õlisid.
Tõeliselt mitmekülgne on mündi kasutamine rahvameditsiinis. Lehtedest ja võrsetest tehtud teed kasutatakse mao- ja soolehaiguste puhul. Mündi värsketest lehtedest tehtud mahla kasutatakse sapieritamist soodustava vahendina neeruhaiguste puhul. Taime maapealsetes osades leiduval mentoolil on spasmolüütiline, antiseptiline ja paikset valu vaigistav toime, nad kutsuvad esile veresoonte reflektoorset laienemist, mis aitab ülemiste hingamisteede haigestumise, bronhiidi, aga närvi- ja hambavalude korral.
Kasvukoht: valguselembene, kuid talub hästi ka varju. Sel juhul peab muld olema veidi kuivem. Kuid tavaliselt ühel kohal üle 2-3 aasta ei püsi, kuna tema võsud hargnevad igale poole laiali.
Muld: kasvab hästi kobedal viljakal mullal. Vaid liigniisked ja raske savipinnasega mullad ei ole sobilikud. Võib anda rahuldavat saaki ka lubjapinnasel, kuid õli, mis sellistest taimedest saadakse, on vähem aromaatsem.
Hooldus: piparmünti tuleks uuendada iga 3-4 aasta tagant, kuna ei pea umbrohtumusele vastu ja hävineb kiiresti. Et vältida piparmündi väljalangemist talvel, kaetakse peenrad sügisel koheva mullakihiga või kaetakse kuuseokstega, õlgedega või kuivade puulehtedega. Väetatakse taimi varakevadel võrsete hargnemise faasist kuni õite moodustamise alguseni. Hooldus seisneb pinnase kobestamises, see kaitseb ka liigse niiskuse aurustumise eest, parandab õhurežiimi ja väldib mulla tihenemist. Kastetakse vastavalt vajadusele.
Paljundamine: kasvupungaga juuretükkidega, stoolonitega või siis pistikutest 3-5 lehe faasis. Istutatakse varakevadel (aprilli lõpp- mai algus) või augustis.
Kasutamine: kasvu ja õitsemise perioodil eritab väga meeldivat aroomi. Piparmündi võrsed sobivad ka lillepeenra tagaplaanile, moodustades tiheda fooni. Eriti hästi kasvab piparmünt kobedatel liivastel muldadel astelpajude all. Peab aga meeles pidama, et piparmünt on üsna agressiivne, kasvab kiiresti laiali ja võib peenras teised taimed varju jätta. Seepärast sobib teda kasvatada konteinerites.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Piparmünt".
Eng.: Peppermint. Suom.: Piparminttu. Sven.: Pepparmynta.
Aga kas teate, et… kainenemiseks võib kasutada tõmmist, mis on tehtud 1 teelusikatäiest kuivatatud piparmündilehtedest ja on hoitud 1 nädal klaasitäies viinas. Piisab, kui anda seda tõmmist 20 tilka klaasitäie külma veega, et saada kaineks.
* Hinnatakse õli (mille koostisosaks on mentool, millel on suurepärane rahustav toime) sisaldusest tingitud meeldiva lõhna pärast. Moodustab 0,5 m kõrguseid tihedaid, tugevasti harunevaid põõsaid läbimõõduga 0,3-0,4 m. Pehme karvaga tugevasti kaetud saagjate servadega helerohelised lehed. Meeldivate toonidega tugev, kuid mitte järsk lõhn. Väga külmakindel sort ei vaja katet talveks. Kõige parem külv kasti. Väga väikeste seemnete külv viia läbi märtsis-aprillis, seejärel pikeerida seemikud pottidesse läbimõõduga 5-6 cm. Istutus avamaale juuni alguses. Hooaja jooksul viia läbi 2-3 lõikust õitsemise alguses. Dekoratiivtaimena kasvatusel teha kujundavaid pintseerimisi ja kärpimisi vastavalt vajadusele.
Inglismaalt pärinevat piparmünti kasvatatakse kultuurtaimena aedades, looduslikult ta Eestis ei kasva. See on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on peaaegu paljas, enamasti neljakandiline ja harunenud. Vastakud teravad lehed on munajassüstjad, teravsaagjate servadega, pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud lühikeste karvadega. Väiksed ebakorrapärased roosad õied moodustavad ülemiste lehtede kaenaldes männase.
Piparmünt õitseb juulist septembrini. Piparmündiõisi ja -lehti tarvitatakse juustu, salatite, suppide, liha-, ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Liigne kogus teeb aga toidu mõruks, piparmünti soovitatakse lisada kuumale toidule.
Ravimina kasutatakse ürti. Ladvaosi kogutakse õiepungade moodustumise ajal, kuivatatakse varjus. Säilitatakse klaas- või puunõus kuni 2 aastat. Piparmündipreparaatidel on rahustav, valuvaigistav, sapieritust ergutav, antiseptiline ja antitoksiline toime. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna puhul. Seenhaigustest kahjustatud nahale pannakse värsketest lehtedest putru. Eestis kasvab aedades metsistunult ka kähar münt, millel on erinevalt piparmündist heleroheline värvus, kurrulised lehed ja tunduvalt erinev lõhn. Kähara mündi lehtedest tehtud teega ravitakse külmetushaigusi, see aitab ka kõhugaaside korral. Teisi Eestis kasvavaid mündiliike ravimtaimena ei kasutata. Ettevaatust, piparmündi ülemäärasel tarvitamisel võivad tekkida valud südame piirkonnas.