Füüsal "Alkekengi"

Peruu füüsal "Alkekengi" - Physalis peruviana.
Eksootiline kultuur, keskhiline sort (tõusmetest valmimiseni kulub 150 päeva). Kasvatatakse kilemajas, taime kõrgus kuni 1,8 m. Vili kaalub 3,0 g. Maitse sarnaneb maasikas + kiiwi. 
Füüsali seemned külvatakse kasvuhoonesse ajutise kilekatte alla. Mullasegu koosneb 70-75% turbast, 20-25% kamaramullast, 5% veisesõnnikust. 5 kg kamaramulla kohta lisada 700 g superfosfaati, 400 g kaaliväetist, 200 g ammoniaaki. Mitte külvata tihedalt (füüsali semned on väga väikesed, parem on nad enne külvi segada liivaga). Seemikud kasvavad +15+17°C juures. Pikeeritakse 2 pärislehe faasis. Kasta vastavalt vajadusele.

* Füüsali kultuurid on tänapäeval aedades sagedased külalised.  Väärtus ei seisne üksnes eksootikas vaid ka originaalses maitses. Euroopasse sattus see taim 17 sajandil Kesk- Ameerikast. Füüsali viljad sisaldavad rohkem suhkruid ja sidrunhapet kui baklaþaan ja pipar, eriti hinnatakse seda kultuuri suure pektiini sisalduse tõttu. Sellepärast kasutatakse teda palju tarretiste valmistamisel (marmelaadid, klommisiirup jne). Füüsali viljadest saadakse ka sidrunhapet.
Peruu füüsali väikesed oranžid viljad on ananassi lõhnaga, sobivad nii värskelt kui kondiitri toodeteks. Neid kasutatakse värsketena, kuivatatult, suhkrustatult, keedetakse moosi. Väikesed kollased, aromaatsed, väga magusad, (maasika lõhnaga viljad maasikafüüsalil) sisaldavad 8-10% suhkrut, 30-50 mgl askorbiinhapet, 56% pektiinaineid.
Mehhiko füüsali viljad on erekollased, sinised ja violetsed, suured (mass 30-80 g) kuid on vähem magusad.

Füüsal on tomati sugulane. Ka füüsal kuulub maavitsaliste sugukonda.
Füüsal on üheaastane, põõsasjas rohttaim, kõrgusega kuni 1,5 meetrit. Viljad ümarad, kollast värvi, diameetriga 1-2 cm. Taim on valgust armastav, külmakindel, talub öökülmi, ei karda tugevaid tuuli. Siiski aeglustub seemnete idanemine tugevalt kui on madalad temperatuurid. Kultuuris on kaks liiki söödavat füüsalit: mehhiko füüsal ja maasika füüsal. Mehhiko füüsali taime kõrgus on tavaliselt 60-80 cm, maasikafüüsalil aga 30-40 cm. Sagedamini kasvatatakse meil mehhiko füüsalit. See taim on üheaastane, saagikus 200 ja rohkemgi vilja. Maasikafüüsalit nimetatakse mõnikord rosinfüüsaliks. See taim on laotuva kasvuviisiga, isetolmlev, vars tihedalt karvastatud, viljad kollased või erk-oranžid. Sort on varajane, võib seemnetega paljunadda, kuid ta on vähem saagikas võrreldes mehhiko füüsaliga. Mehhiko füüsalit kasutatakse sageli kui köögivilja (nii toorelt, kui ka töödeldult).
Maasikafüüsalit kasutatakse kui marjakultuuri (viljadest valmistatakse keedist või kuivatatakse kompoti tarbeks).
Füüsali viljad sisaldavad paljusid inimorganismile vajalikke elemente: 8-9% kuivainet, sellest 3-4% suhkruid, 0,2-0,3% pektiinaineid, palju vitamiine, eriti PP vitamiini, rauda. Füüsal on kasulik neeruhaiguste korral. Füüsali kasutamisel sel eesmärgil tuleb viljad kindlasti keeva veega üle valada, et eemaldada pealispinnalt kleepuv aine. Füüsali vilju kasutatakse toiduks nii toorelt, kui ka konserveeritult. Neist valmistatakse köögivilja ikraad ja keedist. Tooreid vilju võib säilitada kogu talve. Dekoratiivne aiafüüsal, mida sageli nimetatakse "hiina laternaks", on hinnatud materjal sügis-talviste kimpude valmistamisel.
Dekoratiivfüüsal on mitmeaastane taim, mida paljundatakse risoomi teel. Vilju ta kas ei moodusta, või pole need söödavad. Tema erkoranþid laternad annavad taimele erilise dekoratiivsuse.
Seemnete ettevalmistus külviks.
Enne külvi seemned desinfitseeritakse. Neid võib töödelda formaliiniga (lahuse konsentratsioon 1:10) 6-10 minutit. Seejärel kaetakse seemned riidega, mida on niisutatud samas lahuses, ning jäetakse nad sinna kaheks tunniks. Seejärel pestakse seemned puhtaks. Seemneid võib töödelda ka tugeva margantsovka lahusega (lillat värvi) 15-20 minutit, hiljem pestakse nad puhta veega üle. Ühtlaste tõusmete saamiseks soovitatakse seemneid eelidandada. Selleks asetatakse nad kohe peale desinfitseerimist märja lapi vahele. Eelidandamine kestab 5-7 päeva temperatuuril mitte alla +20°C. Seemned võib külvata, kui 10-15% nendest on pragunenud.
Istikute kasvatamine.
Mehhiko füüsali istikuid hakatakse kasvatama aprilli alguses, maasika füüsali istikuid aga märtsi lõpus. Toitaineterikas mullasegu valmistatakse kamaramullast ja kõdust vahekorras 1:1, lisades sinna mineraalväetisi (15-20 g karbamiidi, 20-25 g superfosfaati, 15-20 g kaaliumsoolasid ämbri mullasegu kohta). Seemned idanevad umbes nädala jooksul temperatuuril +20+30°C (kui temperatuur on alla +12°C, võivad seemned väga kaua idaneda). Istikute vahekaugus kasvatamisel 7-9 cm. Kui külvid on liiga tihedad, siis võib liigsed taimed pikeerida pottidesse või kasvuhoonesse. Istikute kasvatamisel on vaja jälgida temperatuuri ja niiskust (temperatuuril +25+30°C ja kõrge niiskuse korral venivad taimed välja, lamanduvad ja võivad haigestuda "musta jalga". Tugev istik saadakse hästi õhustatavas ruumis, mille temperatuur on vahemikus +15+20°C. Istikute kasvatamisel tuleb mulda regulaarselt kobestada, rohida ja vajadusel kasta. Taimede aeglase arengu korral või tugeva väljavenimise korral t  uleb istikuid pealtväetada linnusõnniku vesilahusega. Kui õues on päevane temperatuur üle +10°C, viiakse istikuid rõdule karastamiseks, pikendades järjest õues viibimise aega 30 minutist mõne tunnini. 1-2 pärislehe faasis pikeeritakse taimed kasvuhoonesse või potti. 
Istutuskoha ettevalmistus ja füüsali istutamine avamaale.
Füüsal armastab kohevat, viljakat, hea õhustatusega, mittehappelist mulda. Värske sõnniku muldaviimine enne füüsali istutamist pole soovitatav. Taim reageerib positiivselt komposti, kõdu ja tuha (2-3 klaasitäit 1m2-le) muldaviimisele. Koht füüsali istutamiseks tuleb ettevalmistada varakult. Kuni 15 cm sügavusse istutusauku pannakse peotäis kõdu, supilusikatäis tuhka, segatakse need mullaga ja kastetakse rikkalikult. Taim istutatakse mulda kuni esimeste pärislehtedeni. Peale istutamist tuleb peenrad kõduga multšida. Üldiselt füüsalit ei seota üles, kuna tema vars on tugev ja küllaltki paks.
Tähelepanu! Madalates kohtades haigestub füüsal fütoftoroosi. Samuti ei soovitata füüsali peenraid rajada kartuli, tomati, paprika ja baklažaani naabrusesse, kuna neil on ühised haigused ja kahjurid.
Füüsalit võib kasvatada praktiliselt igasugusel mullal, välja arvatud tugevalt happelisel mullal, kus ta areneb halvasti ja nakatub haigustesse. Mulda ei soovitata viia liigselt sõnnikut, kuna sel juhul kasvatab füüsal palju maapealset massi, vilju aga tekib vähe ja nad valmivad aeglaselt. Vaestel muldadel annab füüsal väiksemat saaki, see-eest valmivad viljad varem ja on suhkrurikkamad. Vajadusel lubjatakse mulda (2,5-3,0 kg 10m2-le).
Avamaale istutatakse füüsali istikud 3-4 pärislehe faasis mai teisel poolel (istutusajad varieeruvad ja sõltuvad ilmastikutingimustest). Tugev, hästi karastatud füüsali taim kohaneb kiiresti. Kasvuhoonest võetud istikuid on parem istutada pilves ilmaga ja hilisõhtul.
Enne istutamist kastetakse taimed korralikult läbi, et võimalikult vähe kahjustada ju  uri ja saada taim kätte koos mullapalliga. Üldjuhul istutatakse avamaale pungadega 30-päevane istik. Istutusaeg on 7-10 päeva varajasem, kui tomatil (seega mai lõpp - juuni esimene dekaad). Mehhiko füüsal istutatakse skeemi 50 x 50 cm järgi, maasikafüüsal skeemi 30 x 30 cm järgi. Taime ei toestata ja külgvõsusid ei eemaldata.
Hooldus, kastmine ja pealtväetamine.
Hooldus seisneb rohimises, mulla kobestamises, kastmises ja pealtväetamises. Vegetatsiooniperioodi jooksul kobestatakse ridade vahelt 3-4 korda. Vähe väetatud ja vaestel muldadel pealtväetatakse. Edaspidi (juuni lõpust) väetatakse taimi 2-3 nädala tagant linnusõnniku lahusega (1:15), või lehmasõnniku lahusega (1:10).
Esimene pealtväetamine viiakse läbi massilise õitsemise ajal, teine viljade moodustumise ajal ja kolmas sellest 2-3 nädala pärast. Kasutatakse mineraalväetiste lahuseid (10 g ammooniumsalpeetrit, 10-20 g superfosfaati, 10-15 g kaaliumsoolasid, see kõik lahustatakse 10 liitris vees). 10 liitrist lahusest jätkub 1m2-le.
Füüsali pealtväetamiseks võib kasutada ka virtsa (1:10), linnusõnnikut (1:15-20), arvestusega pool liitrit ühe põõsa kohta. Saagikuse suurendamiseks soovitatakse juuli keskpaigas näpistada võrsetippe. Taimi, üldjuhul, ei kärbita. Mida harunenumad on taimed, seda rohkem saaki saab.
Selleks, et ärgitada taime harunema, näpistatakse võrsetippe (kõige sagedamini tehakse seda juuli keskpaigas). Füüsal on haiguste ja kahjurite suhtes vastupidav. Siiski tuleb olukorda pidevalt jälgida.
Saagi koristamine ja säilitamine.
Saak valmib 50-60 päeva pärast taime maha istutamist või 80-100 päeva peale seemnete külvi ja tärkamist. Kõigepealt valmivad alumised viljad. Neil helenevad ja kuivavad viljavarred, viljad muutuvad kollaseks (mehhiko füüsalil) ja erk-oranžiks (maasikafüüsalil). Küpsed viljad kukuvad maha, kuid kuiva ilma korral võivad nad maas olles järelvalmida kuni kaks nädalat. Suured, toored viljad valmivad hästi säilitamisel. Saaki koristatakse tavaliselt perioodiliselt iga 7-10 päeva tagant. Niiske ilmaga ei soovitata vilju korjata, kuna viljakatted ligunevad läbi. Kui seda siiski tuleb teha (püsivate vihmade korral), siis tuleb viljad kuivatada ja vabaneda kestadest.
Tähelepanu! Ärge kahjustage vilju ja jälgige, et nad ei satuks öökülmade ohvriks. Füüsali vilju säilitatakse sõrestikkastides kuivas ruumis.
Seemnete saamine.
Kui külvis on kõik taimed sorditunnustega, siis seemnete korjamiseks valitakse kõige suuremad viljad. Kui taimed on ebaühtlased, siis tuleb valida kaks sorditunnustega taime ja viia läbi kunstlik tolmendamine. Selleks isoleeritakse mõlema taime pungad kuni nende puhkemiseni vatiga, peale tolmendamist aga isoleeritakse tolmendanud õied.
Tähelepanu! Mehhiko füüsali seemnekasvatuses on tähtsaimaks nõudeks kasvatada maa-alal vaid ühte sorti. Maasika füüsal ja peruu füüsal ei tolmle omavahel, samuti ei tolmle nad mehhiko füüsaliga ega dekoratiiv füüsaliga, seepärast võib neid ühel maa-alal koos kasvatada. Seemnete saamiseks korjatakse küpsenud viljad, mis tavaliselt maha kukuvad, ning valitakse nende hulgast kõige suuremad ja tervemad. Neil viljadel lastakse järelvalmida kaks nädalat temperatuuril +20+25°C. Seejärel muljutakse viljad klaasnõus puruks ja lastakse 3-5 päeva käärida. Peale käärimist eemaldatakse pealmine kiht (meski) ja pestakse seemned mitmeid kordi veest läbi. Seejärel kuivatatakse seemned paberil. Väikese koguse viljade korral eraldatakse seemned käsitsi, kasutades selleks teelusika abi. Füüsali seemned on väga väikesed. 1000 seemne kaal on 1,1 g. Idanevus 90-96%. Säilivusaeg mehhiko füüsali seemnetel 3-4 aastat, maasika füüsali seemnetel 3-5 aastat.

Loe rohkem "Seemnemaailma" lugemissaalis: "FÜÜSAL – MAIUSPALA KÕIGI JAOKS".

Eng.: Peruvian ground cherry. Suom.: Karviaiskoiso. Sven.: Kapkrusbär.