Ostoskorisi on tyhjä!
Hae artikkeleita
Euroopa riikides kasutatakse juba ammu kiirendatud meetodit krüsanteemide kasvatamiseks, mis lubab aastas saada 3 õiesaaki. Kiirendatud meetodi kohaselt vajavad taimed õitsemise alguseks vaid nelja kuud, samal ajal, kui "klassikalise" meetodi järgi kulub selleks 7-8 kuud. Sellise meetodi "saladus" peitub optimaalsete tingimuste hoidmises, mis on vajalikud krüsanteemi kasvuks ja arenguks, tähtsamaiks nendest on temperatuur ja valguspäeva pikkus.
VALGUSREŽIIM.
Noorte taimede vegetatiivse kasvu perioodil, samuti ka pistikute juurdumise ajal, ning emavõrsete aktiivsel kasvuperioodil peab valguspäev olema vähemalt 14-15 tundi pikk (tuleb arvestada, et kasvuhoones on päeva pikkus tavaliselt ühe tunni võrra lühem, kui avamaal). Aktiivsel kasvuperioodil kasutatakse lisavalgustust: märtsis, augustis ja septembris- 2t; oktoobris ja veebruaris- 4t; jaanuaris- 6t. USA-s ja Euroopas kasutatakse veel lisavalgustust öösel: aprillis, augustis ja septembris- 2t; oktoobris ja märtsis- 3t; novembris ja veebruaris- 4t; jaanuaris ja detsembris- 5t.
* Päeva pikendamine aitab krüsanteemi õitsemisperioodi märgatavalt venitada, lükata edasi hilisemaks (näiteks nobembrist detsembri lõpuni, kui anda lisavalgust augustis ja septembris).
Krüsanteemi õiepungade moodustamiseks on vajalik lühike päev - 10t. Kevad-suvisel perioodil kasutatakse selleks pimendamist, kasutades tumedat, valgust mitte läbilaskvat materjali. Taimi pimendatakse 18-8 vahel, seejuures ei tohi katkestada 14-tunnist pimedat perioodi: isegi 20-30 minuti pikkune valgustamine võib negatiivselt mõjuda pungade moodustamisele.
TEMPERATUURIREŽIIM.
Kasvuperioodil, ning õitsemise perioodil vajavad krüsanteemid erinevaid temperatuure.
Arengu alguses (pistikute juurdumine, noorte taimede kasv, pungade ilmumine ja arenemine), peab temperatuur olema suvel +16...22*C, talvel +15...17*C.
* On oluline, et antud temperatuuri hoitaks nii päeval, kui ka öösel (just öösel toimub võrsete kasv, ilmuvad uued lehed).
Hästi arenenud pungade ilmumisel alandatakse temperatuuri aeglaselt (kolme nädala jooksul) 6*C võrra, 2*C nädalas. Õitsemise perioodil peab temperatuur olema 10*C piirides. Suvel, kui optimaalset temperatuuri ei õnnestu alati hoida, soovitatakse kasvatada kõrgemale temperatuurile vastupidavamaid krüsanteemi sorte.
KASVATAMISTINGIMUSED.
Kõige parem on kasutada kõrget, hea valgustatusega, ventileeritavat kasvuhoonet, soovitavalt ida-lääne suunalist. Lõikeõite saamiseks kasvatatakse krüsanteeme nii pinnases, kui ka 30-40 cm kõrgustel lavadel. Soovitatav peenra laius 1,2 m, kõrgus 10-12 cm, nende vahel on teed laiusega 40-50 cm.
Talvel pikendatakse valguspäeva lisavalgustusega, milleks kasutatakse spetsiaalseid lampe. Lambid paigutatakse mullapinnast 1,5 m kõrgusele. Kevadel ja suvel, kui krüsanteemide õitsemiseks on vajalik lühike päev, pimendatakse kasvuhoonet musta, valgust mitte läbilaskva materjaliga, või kilega.
Külmadel sügis- ja talvekuudel hoitakse mullapinna temperatuuri ´+16*C piires. Hoidmaks optimaalset niiskust ja temperatuuri, kasutatakse ventilaatoreid (taimedele on see kasulik - nad karastuvad, alaneb seenhaigustesse haigestumise risk). Suvel, kaitsmaks taimi kõrvetava päikese eest, kasutatakse varjutuskangast.
* Pungade puhkemise ajal väheneb niiskusvajadus, sel perioodil on taimede piserdamine lubamatu. Kui kastmine osutub hädavajalikuks, siis kastetakse otse juurtele.
ÕHU- JA MULLANIISKUS.
Kasvuhoones on õhuniiskus, üldjuhul, madalam, kui avamaal, eriti ventilaatorite läheduses (kohtades, kuhu puhutakse õhk). Nende kohtade õhuniiskust saab tõsta vaheteede, ning noorte, hiljuti istutatud taimede piserdamisega.
Ööseks tuleb kasvuhoone suhtelist õhuniiskust alandada, suvel saavutatakse seda ventilaatorite abiga, sügis-kevadisel perioodil aga kütmisega.
MULLASEGU JA VÄETISE ETTEVALMISTAMINE.
Krüsanteemid eelistavad keskmist liivsavimulda, ning head drenaaži. Ei soovitata kasutada kergeid liivmuldi, mis hoiavad halvasti vett.
Mullasegu võib valmistada kamara- või kompostmullast, kõrgturbast ja kõdust (1:1:0,5). Krüsanteemid kasvavad hästi ka desoksüdeeritud (töödeldud leelisega) turbal, mis on hästi väetatud.
Kui krüsanteeme kultiveeritakse turbas, soovitatakse igale 1m3-le lisada väetist:
1 variant: 1700 g kaaliumsalpeetrit, 500 g superfosfaati, 300 g magneesiumsulfaati.
2 variant: 800 g kaaliumsalpeetrit, 600 g kaltsiumsalpeetrit, 100 g ammooniumsalpeetrit, 1100 g superfosfaati, 300 g magneesiumsulfaati. Igale segule on kindlasti vaja lisada mikroelemente: boorhapet 3-5 g, mangaansulfaati 3-4 g, vasksulfaati 1-2 g, ammooniummolübdaati 0,5-1 g.
Vegetatsiooni alguses pealtväetatakse krüsanteeme 2-3 korda veise- või linnusõnnikuga, mida lahjuendatakse veega vastavalt 10 ja 20 korda. Suve lõpus on taimedele kindlasti vajalik fosfor ja kaalium, selleks kasutatakse mineraalväetisi: 10l vee kohta võetakse 10 g kaaliumsalpeetrit, ja 50 g superfosfaati. Ühe taime kohta arvestatakse umbes 0,5l väetislahust. Häid tulemusi annab õitsevate taimede pealtväetamine (25 g 10 l vee kohta).
ISTUTAMINE AVAMAALE.
Suveperioodil on kasvuhoones raske hoida optimaalset temperatuuri ja niiskust, seepärast soovitatakse krüsanteemid istutada avamaale.
Avamaale on taimed kõige parem istutada mai lõpus- juuni alguses, kui öökülma oht on möödunud. Istutust on parem läbi viia pilvisel ja tuulevaiksel päeval, soovituslik istutusskeem 30x30 cm. Istutusauku pannakse kõdu ja kallatakse vett. Et hiljem krüsanteemid kasvuhoonesse edasi kolida, istutatakse nad mõnikord pottides. Siiski sellised taimed, üldjuhul, jäävad kasvus ja arengus alla krüsanteemidele, mis istutati ilma pottideta. Kasulikum on istutada taimi mitte kilekasvuhoonesse, vaid külmade ilmade saabudes nad katta. Peale istutamist taimi kastetakse, maapind multšitakse turbaga.
Haiguste profülaktikaks soovitatakse eemaldada alumised, vanad ja kuivanud lehed. Samal eesmärgil kastetakse suve teisel poolel hommikuti juurtele (isegi, kui lehtedele satub niiskust, suudab päevane päike selle kuivatada).
Et saavutada õitsemine uueks aastaks, tehakse pistikud juunis, kasutades selleks külgvõsusid. Juurduma pannakse pinnasesse kilekatte all, või hüdrogeeli, taime tipud tuleb kindlasti näpistada. Novembri kolmandal dekaadil kilekatted eemaldatakse, juunis juurduma pandud põõsad istutatakse pottidesse, ning tuuakse köetavasse kasvuhoonesse, kus nad õitsevad kogu jaanuari.
HOOLDUS SUVEL JA SÜGISEL.
Krüsanteeme kastetakse vajadusel, toestatakse kõrged taimed, eemaldatakse külgvõsud. Kobestatakse regulaarselt, see protseduur on eriti kasulik peale tugevaid vihmasid. Suureõieliste sortide taimed kujundatakse: valitakse välja pungad, mis lastakse õitsema, külgvõrsed aga, mis arenevad lehekaenaldest, eemaldatakse regulaarselt, et mitte nõrgestada peapungade õitsemist. Sellistel sortidel peab ühel varrel olema vaid üks õis.
Eestis võivad juba septembris olla öökülmad, mis võivad krüsanteeme kahjustada. Taimede kaitseks ehitatakse ajutised katted kilest, keskmised ja hilised sordid soovitatakse kasvuhoonesse ümber istutada.
ÕITE LÕIKAMINE.
Õied lõigatakse (tegelikult on kasulikum mitte lõigata, vaid murda) õhtutundidel, peale mida viiakse nad kõrge õhuniiskusega ruumi. Alumised lehed eemaldatakse, krüsanteemid asetatakse ämbrisse, mis on täidetud külma veega. Et taimedel säiliks pikaajaliselt kaubanduslik välimus, tuleb neid hoida külmas vees vähemalt 10 tundi.
EMATAIMEDE HOIDMINE JA TAIMEDE PALJUNDAMINE.
Emataimed valitakse õitsemise ajal, seejuures pööratakse tähelepanu nende vastupidavusele haigustele, õievärvi intensiivsusele, võimele moodustada suures koguses võrseid. Sügisel lõigatakse emataimedelt kogu maapealne osa, samuti uued võsud, mis lubab kevadel kasvada suures koguses uutel võsudel. Ümberistutusel soovitatakse nende juuri kärpida poole pikkuse võrra.
Patogeensete mikroorganismide ja haiguste hävitamiseks soovitatakse emataimed mõneks minutiks kasta kuuma (+45...50*C) vette.
Talvel hoitakse emataimi temperatuuril +4...7*C, kasvuhoones, lavadel. Sel perioodil kastetakse ettevaatlikult, ainult pealmise mullakihi kuivamisel, kasutades vähese koguses vett. Kui pistikuid planeeritakse saada enne märtsi- antakse emataimedele lisavalgust (päeva pikkus peab olema vähemalt 14t.). 3-4 nädalat enne planeeritud pistikute võtmist tõstetakse temperatuuri +10...14*Cni ( võsude aktiivse kasvamise periood).
Pistikud lõigatakse 6-8 cm pikkused, lõige tehakse horisontaalselt. Pistikud, mis on lõigatud varre ülemisest osast, peavad omama 3-4 lehte, keskmisest varreosast lõigatud pistikutel piisab 2-3 lehest. Juurduma võib panna erinevatesse substraatidesse: jõeliiva ja turba segusse, vermikuliiti, perliiti ja hüdrogeeli. Kasutades steriilseid substraate on juurdumine, üldjuhul kõrgem.
Istikud asetatakse skeemi 4x4 cm (mõningate eksperimentide andmetel, juurduvad nad hästi ka tihedama asetuse korral) järgi. Istikud surutakse substraati 1-1,5 cm sügavuselt. Temperatuur hoitakse vahemikus +15...18*C, koos lisavalgustusega (kasvuks ja arenguks on vajalik 14-tunnine päeva pikkus). Et vähendada niiskuskadusid, pannakse istutuste peale kile. Sagedane niisutamine ja piserdamine ei ole vajalik, piisab ühest kastmisest 3-4 päeva jooksul mullapinnale. Kui juurte pikkus ulatub 1cm-ni, võib pistikud alalisele kasvukohale ümber istutada.
KRÜSANTEEMID POTIKULTUURINA.
Anuma valik.
Krüsanteemide jaoks valitakse madalad potid, nende maht sõltub pistikute kogusest, mis planeeritakse istutada ühte potti. Ühe taime kasvatamiseks vajatakse potti läbimõõduga 10-12 cm, kolmele- 18-20 cm, viiele- 25-30 cm, üle seitsme taime ühte potti istutada ei soovitata.
Mullasegu valmistatakse kõdust ja turbast, mis soovitatakse läbi aurutada, et kaitsta taimi ohtlike haiguste eest.
Istutus.
Ühte potti valitakse kindlasti ühte sorti pistikud, samuti ühel arengutasemel pistikud. Mõned pistikud istutatakse ühesuguste vahedega mööda poti äärt, üks pistik istutatakse aga poti keskele.
* Väga tähtis on, et pistikute ümberistutamise stress oleks minimaalne, selleks soovitatakse kasutada hüdrogeeli: taime juured lastakse kokku kasvada polümeeri graanulitega, ja istutakse koos nendega.
Pealtväetamine.
Pealtväetamist võib alustada 10-12 päeva peale ümberistutamist, selleks kasutatakse kaaliumsalpeetrit, superfosfaati ja kaalium-magneesiumit (20-30 g lahustada 10l vees). Talviseks pealtväetamiseks soovitatakse võtta 10-15gr neid väetisi, kuna kasvuhoone valgustatus sel perioodil langeb, ning taimed ei vaja nii suurt kogust toitaineid.
