Aed liigniiskes kohas

 Aed liigniiskes kohas.
 Vaatamata korrapärasele kujule, kuulub maavaldus pindalaga 17 sajandikku raskete kilda. Kirdepoolne metsamassiv tuli põhjalikult harvendada, see ettevõtmine on möödapääsmatu enamiku sarnaste kruntide puhul. Nõrgad, tugevasti kahjustatud puud raiuti välja, selle tulemusena  paranes territooriumi õhureziim tugevasti. Erilist tähelepanu nõudis aga palju tõsisem probleem: põhjavee tase oli vaid 0,7 m sügavusel. Kevaditi ja vihmaperioodidel muutusid madalamad kohad soiseks, rohumätastest said saarekesed. Mulla raske mehaaniline koostis halvendas olukorda veelgi, olles takistuseks loomulikule drenaažile. Et pääseda soostumisest, viidi mullatingimuste parandamiseks läbi terve rida ettevõtmisi. Olemasolev savikiht segati hoolikalt liiva ja peenikese killustikuga. Selle tulemusena suuurenes mulla vettläbilaskvus, ka muutus muld mehhaaniliselt koostiselt  palju kergemaks ja  paljude taimede kasvatamiseks sobivamaks. Nendele kohtadele, mis olid ette nähtud haljastada, puistati kiht viljakat mulda, mis tõstis mullapinda ja jättis põhjavee sügavamale. Kuid kõige tährsam  on siiski maa-alune  drenaaži rajamine. Mööda dreene kogutakse vesi sügavasse ja mahukasse drenaažikaevu. Vastavalt vajadusele kaev vahepeal tühjendatakse, vesi pumbatakse pumba abil kaevust välja ja juhtitakse maa-ala piiridest väljapoole. Pärast drenaažitöid järelejäänud liigne pinnas paigutati krundi idanurka, kujundades sellest ülestõstetud terass. Omanikud soovisid kujundada väljaspool linna asuv maavaldus nii, et ta sulaks ühte ümbritseva loodusega. Samuti oli antud disaineritele ülesanne, lisada projekti sisse paar funktsionaalset elementi: puhke-ja spordiala, väike juurviljaaed, avar muruväljak jne. Juba enne rajamist otsustasid tellijad  usaldada haljastuse hooldamine aednikule, seepärast ei piirdutud taimede valikul vaid vähenõudlike liikidega. Istikute sortimenti otsustati lisada ka mõned suuremõõdulised taimed nagu vaher, harilik mänd ja harilik pärn. Erilise võlu annab vä istrepiesisele kujundusele mägimänni „Mops” täiskasvanud eksemplar; lisandiks sellele on aga ümberringi kasvavad madalakasvulised okas- ja lehtpõõsad, kauniõielised - ja pinnakattetaimed. Osa murust, mis paikneb maja ümber, rajati mättarulooni paigaldamisega - varsti pärast rajamist on võimalik juba murul käia.
 Sujuvate  loogetega teedevõrk hargneb  kogu maa-alal. Territooriumile sisse-ja väljasõit on eraldatud vana männiga, mis kasvab ”kuivkaevus” haljasala madalamas osas. Siin on  sillutis rajatud tugevale betoonalusele. Enamusel osal  territooriumist on teed ja väljakud liivakivist, mis on rajatud tihedalt kinnitambitud killustikule, plaatide vahekohtades kasvab rohi. Samuti on sillutisse jäetud „taskutes” koht taimede (kukehari, aruhein, hosta) istutamiseks. Kaks käigurada on kujundatud „kuiva” ojana: tee on moodustatud paksudest kivitahvlitest, vett imiteerib mitmevärviline kiviklibu. Üks selline rajake on paigutatud piki tõelist oja, teine viib harulise vahtra alla paigutatud pingi juurde. Sauna ümber on kujundatud polüfunktsionaalne nurgake. Päiksepaistelisesse kohta on rajatud dekoratiivne köögiviljaaed maitsetaimede ja supirohelise kasvatamiseks; peenardega külgneb  sillutisega kaetud väljak. See on ette nähtud aiamööbli paigutamiseks ja ümberpaigutatava grilli jaoks. Suurte puude puude varjus on gofreeritud läbipaistev plastikust varikatus. Ilusa ilmaga paistab läbi katuse päike, vihmahoogude puhul aga krabisevad vastu nähtamatut takistust hulk väikesi veejugasid. Selle aiaosa välispiire on dekoreeritud metsviinapuuga. See vastupidav ronitaim talub hästi varju ja sobib hästi „metsiku nurgakese” kujundamiseks. Sauna teisel küljel, ülemisel terassil, asub väljak sportlike tegevuste tarvis. Varjuaeda  mändide ja kaskede alla on istutatud sõnajalad, metspipar, astilbed,  kurekellad, roomav akakapsas ja maikellukesed. Huvitav ja utilitaarne maastikukujunduse element on metsmaasika välu. Tugimüürist veidi üle ripuvad  laiuva tuhkpuu roomavad võrsed. Kanarbik, mägimännid, enelas, põõsasmaranad ja läiklehine mahoonia kasvavad alumisel terassil; madalate põõsaste vahele on peidetud drenaazikaev.
 Aeda viivale välistrepi juurde on rajatud veel üks puhkeväjak.  Sillutis on  ääristatud  madalatete põõsastega, värvilisteks lilleaktsentideks on suvelilled ja uhked lillevaasid. Siinsamas lähedal on talu maaliliseim osa. Oja, mis jookseb kivist sängis,  suubub siin väiksesse tiiki; sillutisega kaetud  väljakule on paigutatud istepink. Siin võib täiel rinnal nautida imelist miniatüürset veesilma, nuusutada lillede lõhna, kuulata ojavulinat ja linnulaulu. Kogu kompositsioon on paljuski üles ehitatud kontrastidel: saladuslik  pimedus tiigisügavuses ja heledad plaadid kaldal; allakaarduvad leinavormide  oksad ja kadakate laiuvad  maadligi võrsed, siledad kivirahnud ja karvased päevakübarate lehed.  Kuid eriti efektne on tiik suve keskel, kui südamekujuliste läikivate lehtede vahelt ilmuvad nähtavale erakordselt kaunid õrnad roosad vesiroosi õied.
 
 HOONED JA RAJATISED
 1. maja
 2. saun
 3. varjualune
 4. spordiväljak
 5. kanarbikuaed
 6. dekoratiivne veesilm
 7. kivine oja
 8. aas
 9. iluköögiviljaaed
 10.  tugimüür
 11. drenaazikaev
 12. grillimisplats
 13. maasikavälu
 14. varjuaed                                 
 
 TAIMED
 1.mägimänd Mops
 2. jaapani ebaküdoonia
 3. laiuv elupuu
 4. mägimänd
 5. harilik mänd
 6. harilik pärn
 7. Thunbergi kukerpuu
     punaselehine vorm
 8. harilik ebajasmiin
 9. villane lodjapuu
 10. põõsasmaran
 11. jaapani enelas
 12. harilik kukerpuu
 13. torkav kuusk
 14. sabiina kadakas
 15. läiklehine mahoonia
 16. harilik jugapuu (kollaseokkane vorm)
 17. euroopa lehis (tüvivorm)
 18. korea kuusk
 19. laiuv kadakas Blue Alpes
 20. laiuv tuhkpuu
 21. roomav kadakas
 22. hiina kadakas
 23. must mänd
 24. arukask
 25. harilik kuusk
 26. metsviinapuu
 27. harilik vaher
 28. humal
 29. aedvaak
 30. alpi aster
 31. virgiinia kadakas
 32. kadakas horizontaalne
 33. Kuusk Conica
 34. pukspuulehine kukerpuu 
 35. Thunbergii kukerpuu madal
 36. enelas,viirpuu, sarapuu
 37. puishortensia