SUHKRUMAIS – MAITSEV JA KASULIK

Kuidas saada Eesti tingimustes maisilt suurt saaki ?
Suhkrumaisi toiteväärtus on väga kõrge- just see eristab teda teistest samaliigilistest kultuuridest. Tema teri kasutatakse toiduks nii toorelt, keedetult, külmutatult ja konserveeritult. Väikesi tõlvikuid pikkusega kuni 10 cm aga marineeritakse, samuti sobivad nad köögiviljasegudesse. Igal aastal võib saada suuri saake mitte ainult lõunapoolsetel aladel, vaid ka Eestis, peamine on jälgida agrotehnilisi soovitusi.

VÄÄRTUSLIK KÖÖGIVILI
Mais on üks vanimaid kultuurtaimi, mis ei anna isekülvi ega metsistu. Maisi kodumaa on Kesk-Ameerika, kust ta on edasi levinud kõikidesse sooja kliimaga maadesse.
Mais kuulub kõrreliste sugukonda. Vastavalt terade tunnustele, eristatakse 7 alamliiki. Suhkrumais on üsna uus vorm, mis tekkinud mutandina teiste liikide vahelisel ristamisel. Esimesed kirjeldused temast on XVIII saj. lõpust.



Suhkrumais erineb teistest vormidest tera ehituse ja keemilise koostise poolest. Suhkrumaisile on iseloomulik suhkrute aeglane muutumine tärkliseks koristamisküpsuse faasis. Just seepärast säilib kõrge suhkrutase tõlvikutes kuni 3 ööpäeva. Tõlvikud võivad olla nii silindrilised kui koonilised. Toiduks tarvitatakse neid piim- või piimvahaküpsuse  faasis. Piimküpsuses olevad seemned on siledad.
Küpsed seemned on kortsulised ja klaasjad; see on tingitud sahhariidide suurenenud sisaldusest ja sarvja kihi puudumisest. Terade värvus ja suurus on mitmekesine, rohkem on levinud valge- ja kolllaseteralised sordid.

* köögiviljade hulgas on suhkrumais toiduomadustelt juhtival kohal. Kergestiomastatavate süsivesikute, valkude , rasvade, vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on ta ka dieettoiduaine. Erinevalt teistest kultuuridest ta aga nitraate ei akumuleeri. Kuid peab märkima, et ta on vaene B rühma vitamiinide poolest.


BIOLOOGILISED ISEÄRASUSED
Suhkrumais on risttolmleja, ühekojaline, üheaastane taim, kõrgus 80 cm kuni 3m, moodustab 1 põhivarre ja 2-4 lisavart (võsu). Lehed on lai-lineaalsed, nende hulk on varieeruv, enamasti 11-19. Õied asetsevad õisikus. Lehekaenaldes asuvad emasõisikud. Isasõisikud - pöörised moodustuvad aga taime ülemises osas. Vili on teris. Õitsemine kestab umbes 10 päeva. Koristusküpseks saades on tõlvik umbes 24 cm pikkune. Tõlvikul on tavaliselt 8-16, aga mõnikord ka 32 rida terasid. Neid moodustub alati kindel arv. Muide, ridade arv on sorditunnus. Tavaliselt saab taimelt 1-3 tõlvikut. Selle kaal on 200-300 g.

MAISI KASVUNÕUDED
Mais on valgusnõudlik kultuur, suhteliselt põuakindel, vaid õitsemise ja viljakandvuse perioodil niiskusenõudlus suureneb. Vältida tuleks maisi kasvatamist külmadel, märgadel ja rasketel savimuldadel. Mais on soojanõudlik- seeme idaneb üle +10C, kuigi võib taluda külma -3C. Täiskasvanud taimed miinustemperatuure ei talu. Õitsemise ajal peab temperatuur olema üle +12°C., kasvuks optimaalne on +18…20°C, õitsemise ajal +22...25°C. Optimaalne peaks temperatuur olema kogu kasvuperioodil. Üle +32°C puhul ja madala õhuniiskusega on aga tolmlemine raskendatud.


Suhkrumais "Troinaja Sladost" (Kolmekordne Maiustus).

SORTIDE VALIK
Nüüd on turule ilmunud juba uued hübriidsordid, mille kirjelduses on sõna „ülimagus“. Selle rühma hübriidsortide suhkrusisaldus on tunduvalt suurem kui tavalistel suhkrumaisi sortidel. Siia rühma kuuluvad Slivochnõi Nektar F1 ja Medovõi Nektar F1. Sageli soovitatakse kasvatada ülimagusat maisi eraldi tavalisest suhkrumaisist, et tolmlemise tulemusel ülimagusate hübriidide suhkrusisaldus ei langeks. Kuid nagu näitab praktika, säilitavad need kaks rühma ka kõrvuti kasvatades oma omadused.


Suhkrumais "Medovy Nektar" F1.

AGROTEHNIKA
Võib külvata seemned otse maha või siis kasvatada taimed ette. Vegetatsiooniperiood on piimküpsuseni 80-150 päeva.

Kasvukoha valik.
Eesti tingimustes tuleks valida soe (lõunakallak, tuulte eest kaitstud) koht. Muld peab olema hästi haritud (22-25 cmsügavuselt), kerge.

Väetamine.
Orgaaniline väetis antakse sügisel (0,3-0,5 kg/m2). Hästi mõjuvad fosforväetised. Superfosfaati antakse 40 g/m2, kaalisoola 20g/m2.  Ammooniumnitraati anda kevadel 20 g/m2.

Seemnete külvieelne töötlemine.
Hästi mõjub seemnetele 4-5 päeva päikese käes hoidmine. Külvieelne leotamine 1 ööpäev kiirendab idanemist 2-3 päeva. Võib kasutada ka kasvuregulaatoreid.

Millal külvata ?
Külvatakse siis, kui maa on 10 cm sügavusel soojenenud +9...10°C.  Sobiv aeg on umbes 15-20 mai paiku. Varane külviaeg soodustab tõlvikute valmimist ja tõstab ka saagikust.

Külv avamaale.
Külvisügavus 4-6 cm, sõltuvalt mullast. Kindlasti on vajalik, et seemned oleksid niiskes mullas.
Külvata võib 2 viisil: ridadena või ruutpesiti. Väiksel pinnal külvata ridadena, jättes reavaheks 60-70 cm  ja taimede vaheks reas 20-30 cm. Suurematel pindadel külvata harimise hõlbustamiseks pesiti 60x60 cm või 70x70 cm. 1. juhul peab pesas olema 2 taime, 2. juhul 3 taime. Külvinorm reakülvil 3-4 g/m2, pesiti 2-3 g/m2.
 Külvid võib ka katta, siis idanemine kiirem. Taimede tihedus on 4-8 tk/m2.

Istikutest kasvatamisel külvatakse seemned 4 cm pottidesse. Istikuid kasvatatakse 3 nädalat temperatuuril  +15°C.
* kääbusmaisi (mini-tõlvikud) kasvatamisel istutamise tihedus 10 taime /m2. Tõlvikud ei tohi olla pikemad kui 10 cm.

Taimede hooldus seisneb kobestamises, rohimises, kastmises. 1. kobestamine 3-4 lehe faasis tehakse kuni 10 cm sügavuselt. Eemaldatakse ka võsud, st liigsed külgvõsud, mida pole vaja. Kuni õitsemiseni väetatakse taimi mineraalväetistega (kumbagi väetist 15 g/m2) või siis antakse orgaanilist väetist.
Lisaks võib väetada veel teinegi kord isasõisikute avanemisel.

Saagikoristus ja säilitamine.
Koristamisega alustatakse 4 nädalat peale emasõisikute õitsemist. Alumine tõlvik on umbes 50 cm kõrgusel.

* piimküpsuse määramine toimub välisvaatluse põhjal. Terade read peavad tihedalt omavahel kokku puutuma, terad ise aga olema läikivad ja siledad. Tähtis kvaliteedinäitaja on terade mahlakus.  Koristuse aega saab määrata ka emakasuudmete kuivamise järgi. Kui aga terad muutuvad kortsuliseks, siis näitab see juba ülevalmimist.

Saaki koristatakse valikuliselt, 2-3 korda, hommikusel ajal. Keskmine saagikus tõlvikutel on 1-2 kg/m2.  Teri saab 30-35% tõlvikute massist. Peale koristamist jahutatakse tõlvikud +4..5°C-ni.

* maisi emakasuudmeid kasutatakse nii rahva- kui traditsioonilises  meditsiinis. Neist tehakse nii sapi- kui uriinieritust soodustavat vahendit. On tähelepanuväärne, et maisi pidev tarvitamine toiduks aitab vältida ateroskleroosi. Kuivi maisi emakasuudmeid kasutatakse ka kosmeetikas- nendega pestakse juukseid. Eriti hinnatud on maisist saadud õli ja tärklis.