Vigna

Mille poolest on vigna hea ?
Kindlasti olete kuulnud imepärasest aedoast, kuid vähe on neid, kes seda kasvatanud.
Vigna - see on pikkade, kuni 1m kaunadega spargeluba. Kaunad on õrnad, ilma kiududeta. Neid kasutatakse toiduks piimküpsuse staadiumis – siis kui nende pikkus ei ületa 50 cm - keedetuna, praetuna või konserveerituna. Valgusisalduselt ületavad kaunad kalatooteid ja on ligilähedased lihale.

Kasvatatakse kolme liiki vignat:
• Jaapani vigna – roniv spargeluba. Taimede pikkus 4-5 m. Kaunte paksus 1,5 cm, pikkus kuni 1m, terad mustad.
• Hiina vigna – roniv spargeluba. Kaunte paksus umbes 1 cm, pikkus kuni 1 m, oad pruunid.
• Põõsasjas vigna – algul on taim põõsakujuline, hiljem väänduv. Kaunte pikkus kuni 25 cm, terad matid, peenikesed nagu herned. Selle kaunu toiduks ei tarvitata.
Niisiis, valmimata ubasid (kaunu), tarvitatakse toiduks vaid jaapani ja hiina vigna puhul. Kuid kõikide kolme liigi kaunu kasutatakse ühtmoodi rahvameditsiinis. Kuivatatud kauntest tehtud tee on kasulik diabeedi korral, et hoida suhkrutaset veres stabiilsena; samuti maksa, neerude, südame, kõhunäärme haiguste puhul ning kehvveresuse korral.
Muidugi pakuvad suuremat huvi hiina ja jaapani vigna, seda enam, et ühelt taimelt võib saada kuni 4 kg tooreid ube (kaunu). Peab märkima, et kõik kolm liiki on istikustaadiumis täiesti sarnased ja kuni viljakandvuseni välimuselt peaaegu identsed. Eristada saab neid alles viljakandvuse perioodil. Kõikidel on sarnase kujuga lehed, varred ja õied. Vars on veidi peenem kui pliiats, leht kolmetine, justkui koosneks kolmest lehekesest. Õied – violetjad, pikkades õisikutes, üksikult, mõnikord ka kahekaupa, puhkevad varahommikul, päeval aga muutuvad kollakas-pruuniks ja sulguvad. Kõigil kolmel vigna liigil on kasvatamisel oma eripärad. Kõige „raskem“ on Eesti tingimustes kasvatada jaapani vignat. Ta on lühipäevataim, s.t sobib kasvatada avamaal Rostov Doni ääres ja Habarovski laiuskraadidest lõuna pool. Ta on „harjunud“ ka pimedate lõunamaa öödega, seepärast hakkab Eestis õitsema ja vilja kandma alles augustis-septembris, mis on juba üsna hiline aeg. Ka kasvuhoones kasvatamisel ei jõua seemned valmida. Ainus võimalus jaapani vigna kasvatamiseks meil on taime aklimatiseerida aastate jooksul koos kohustusliku tagasilõikusega, et saada esimestest moodustunud kaunadest seemneid, seegi on aga üsna problemaatiline. Muidugi võib kasvatada vignat köetavas kasvuhoones, kuid see pole ökonoomne.

Vigna on isetolmlev taim, kuid et hoida teda risttolmlemise eest (säilitada sordiehtsus), tuleb igal aastal kasvatada vaid üht liiki. Vegetatsiooniperioodi pikkust on raske määratleda, kuna taim pole antud kliima jaoks sobiv. Talle sobivate (vastavate) tingimuste puhul kulub seemnete täielikuks valmimiseks 100-120 päeva. Üksikasjalikumalt peatume hiina vignal. Just see on vähenõudlikum kultuur. Ja neile, kes armastavad maatööd, on just selle looduse ime kasvatamine täielik nauding. On vaid üks, kuid väga oluline kasvatamise erinevus võrreldes tavalise aedoaga. On teada, et aeduba varustab end 50-60% ulatuses lämmastikväetistega ise, omastades juurte abil õhust vaba lämmastikku. Sest juurestik on nõrgalt arenenud ja asetseb pinna lähedases kihis. Selline arvamus võib aga takistada vigna kasvatamist, osaliselt ka hiina vigna oma. Lehed hakkavad kolletama, kasv on aeglane, oad aga valmivad enne tähtaega ja jäävad üsna peenikeseks, s.t. on olemas kõik lämmastikväetise puuduse sümptomid…
Tõepoolest, et kasvatada niisugust „massi“, nagu kujutavad endast hiina ja jaapani vigna (sest üks taim koos kõrvalharude ja viljadega kaalub kuni 5 kg) , tuleb maa üsna hoolikalt ette valmistada. Sügisel ja kevadel kaevatakse maa labidalehe sügavuselt ümber, samas antakse ka värsket sõnnikut, superfosfaati (300-400 g/ 10m2). Kaaliväetisi on parem anda kevadel – 250 g 10 m2 kohta. Seemneid pole mõtet enne mai keskpaika maha külvata, maa peab 10 cm sügavusel soojenema 10 C. Maha pannakse tavalisel viisil, ribana, kolmerealiselt, jättes ridade vahekauguseks 25 cm, ribade vaheks 45 -50 cm, taimede vahekauguseks reas 8-10 cm. Külvisügavus 4-5 cm. Kuid võib istutada ka tihedamalt, nt 7 rida peenrale, reavahe 15 cm ja taimede vahe 10 cm. Aastate jooksul on tulnud veendumus, et tihedam istutus on efektiivsem. Sel juhul tuleb ka mulla toitainetesisaldust tõsta võrreldes tavalise agrotehnikaga2 korda. Kasvuperioodil on vajalik nii väetamine kui mulla kobestamine. See võimaldab saada pinnaühikult suuremat saaki. Hiina vignat (samuti ka jaapani ja põõsas-) kasvatatakse vertikaalselt s.t et igale taimele on vajalik tugi - kepid, nöörid jne. Kandvad toed peavad olema väga tugevad, sest hoiavad üleval tohutut rohelist massi. Seepärast tuleks istutada ka tuulevaiksesse kohta, kuid kindlasti päikese kätte. Toestuseks võivad olla ka tugevad nöörid, mis paigutatakse kolme meetri kõrgusele. Algajatele võiks soovitada igaks- juhuks istutada 1-2 taime ka kasvuhoonesse, et jaheda suve korral saada seemet. Kui kasvuhoone on madal, siis tuleb taim sobival kõrgusel tagasi lõigata. Muide, see kiirendab viljade valmimist. Hiina vigna koristamist kaunade saamiseks saab alustada 8-10 päeva pärast nende moodustumist, siis kui seemned on kaunas nisutera suurused. Sel ajal on kaunad väga mahlased ja lihakad. Mida rohkem korjata noori kaunu ära, seda aktiivsemalt hakkavad uued kasvama. Seepärast tuleks seemnete saamiseks jätta eraldi paar taime. Kui aga kasvatada vignat ubade saamiseks, samuti aga eesmärgiga saada kuivi kaunu tee jaoks, siis jäetakse kaunad taimele külge kuni täieliku valmimiseni ja kuivamiseni.
Vignal on tohutu kasvuenergia. Taim kannab vilja kuni külmadeni, kasvatades pidevalt rohelist massi juurde ja andes üha ja üha uusi kaunu. Peale põhivarre , millel areneb hulk kõrvalharusid, annavad needki rikkalikult saaki. Seoses sellega, et vigna on tundlik öökülmadele ja soojalembene, tuleks tõusmed algul katta kilega, kuni saabuvad suvised ilmad. Hiina vignat võib kasvatada ka dekoratiivtaimena tarade, tunnelite, lehtlate ja rõdude vertikaalseks haljastamiseks, aga jaapani vigna so bib võimsaks haljastustaimeks kodus, mis annab ka suuri kaunu. Ei maksa aga unustada, et see taim on üheaastane ja armastab päikest. Pott koos taimega peab olema soojas kohas.