Keskvalmiv, suuresaagiline sort (tõusmetest tehnilise küpsuseni kulub 80 - 100 päeva).
Juurvili on suurepäraste omadustega, silindriline, 12-16 cm pikk, kaal kuni 100 g, tömbitipuline.
Viljaliha on erk-oranž, mahlane, õrn, suurepäraste maitseomadustega. Sisaldab kuni 19,4% karotiini.
Sort on mõeldud nii värskelt tarbimiseks kui töötlemiseks. Karotiini suurem sisaldus teeb temast asendamatu tooraine laste- ja dieettoitude valmistamisel.
Juurviljad säilivad suurepäraselt, mis võimaldab pikendada nende tarbimise aega kuni uue saagini.
1,0 g = 800-1000 seemet.
Eng.: Carrot. Suom.: Porkkana. Sven.: Morot.
* Selle kultuuri seemned idanevad aeglaselt ja ebaühtlaselt. Tavalises mullas on tõusmed ebaühtlased.
Teine asi on külv eelidandatud seemnetega niiskes keskonnas. See aitab saada varaseid ja ühtlasi tõusmeid. Seda meetodit kasutatakse laialdaselt Inglismaal ning on leidnud meie poolt heakskiidu.
Milles see seisneb? Eelnevalt idandatud seemned külvatakse vastavas (geeljas) keskonnas, mis kaitseb neid kahjurite eest. Tõusmed ilmuvad 5-7 päeva varem ja taimed arenevad kiiremini kui kuiva seemnega külvates. Suureneb ka saak.
Suuremat efekti avaldab see varase saagi kasvatamisel kile all, mis annab meile saagi 2-3 nädalat varem. Külv tehakse varaksevadel kohe kui muld on soojenenud kuid nii, et külmad ei kahjustaks seemneid. Keskmistes regioonides külvatakse seemned tavaliselt välja aprilli teisel poolel-mai alguses olenevalt ilmastikust.
Muld on parem ette valmistada sügisel et kevadel saaks kohe külvata.
Seemnete ettevalmistust alustatakse 2-4 päeva enne külvi. Seemnete paisumiseks leotat akse neid 10-12 tundi, sel ajal vahetatakse mitu korda vett eemaldades samal ajal pinnal olevad seemned.
Vesi kallatakse pealt ära, paisunud seemned pannakse alustassile, mis on eelnevalt kaetud kas filterpaberi või õhukese riidega. Pealt kaetakse õhukese kerge niiske riidega.
Ettekasvatust tehakse soojas kohas t*-il +20..+25*C. Sel ajal peavad seemned olema kogu aeg niisked. Liigvesi pole aga hea kuna raskendab hapniku juurdevoolu mis on seemnetele idanemiseks vajalik.
Peale esimeste tõusmete ilmumist seemneid enam ei segata või tehakse seda väga ettevaatlikult et ei vigastataks seemneidusid. Sel ajal jälgitakse eriti hoolega niiskuse olemasolu, vajadusel lisatakse vett kuna vee vajadus seemnetel suureneb. Seemnete idanemise aeg oleneb keskkonna temperatuurist. Keskmiselt on idanemise aeg 2-4 ööpäeva.
Idandatakse kuni enamik idandeid on ilmunud, mis on umbes 0,5 sm pikkused. Mõnedel seemnetel võib see olla juba kuni 1,5 sm. Idanenud seemnete hulk on selleks ajak juba 20-40%.
Et saada ühtlasemat külvimaterjali võib iga päev idanenud seemned välja korjata millel on 2-5 mm idu ja hoida neid külmkapis t*-il +1...+4°C niiske lapi sees, mis on omakorda kilekotis.
Valitud seemnete puhul on külv ja idanemine ühtlasem. See on aga väga töömahukas ja nõuab suurt ettevaatlikust, et ei vigastataks idusid ja nad ei kuivaks.
On olemas ka teine seemnete idandamise viis. Õhustatud vees. See on lihtne ja mugav. Seemned pannakse vette millest lastakse õhku läbi. Selleks kasutatakse akvaariumides kasutatavat vee õhustajat kogu idanemisperioodi vältel. Seemned peavad hästi segunema lisatava õhuga. Eelnevat seemnete leotamist pole vaja teha kuid 10-12 tundi peale leotamise algust tuleb vett vahetada.
Õhustatud vees idanevad seemned ühtlasemalt. Kui seemned on külviks ette valmistatud kuid mingil põhjusel pole neid võimalik külvata siis hoitakse seemneid külmkapis t*-il +1..+4°C niiskes kilekotis.
Seemnetel ei lasta kuivada ega külmuda. Selline meetod annab põllul hea idanevuse. Eelidandatud seemned kül vatakse vastavas geellahuses. Välismaal kasutatakse selleks spetsiaalseid preparaate.
Kodustes tingimustes võib selleks edukalt kasutada kliistrit, mis on valmistatud kartulitärklisest. Kartulitärklis on kõigile kättesaadav ja kahjutu. Kliister tehakse varem valmis et ta jõuaks tiheneda kuid mitte varem kui 1 ööpäev enne külvi. Peamine nõue kliistrile on et ta oleks ühtlane, ilma tükkideta ja küllalt siduv et ta suudaks seemet kaitsta. Kliister saadakse järgmiselt. Ühe liitri kliistri valmistamiseks on vaja 100 ml külma vett segada 30 g kartulijahuga. Liitrisesse nõusse valatakse 900 ml keeva vett ja temale lisatakse peene joana pidevalt segades eelvalmistatud lahus. Seejärel astatakse nõu potti milles on keev vesi ja kogu aeg segades kuumutatakse 92°C-ni. Peale seda jahutatakse. Jahutamisel tuleb segada et ei tekiks peale kile, kui tekib eemaldage. Segu on valmis.
Enne tuleb seemned üle vaadata et ei satuks sisse poolikuid ja praakseemneid ning arvestada välja vajaminev seemnete hulk. Selleks on vaja teada seemnete idanevust. Seda saab teada kodustes tingimustes kui panna idanema 100 seemet.10-15 päevamöödumisel loetakse idanenud seemned ära. Optimaalne idandite hulk 1 jooksvale meetrile reas, kui reavahe on 45 sm, on 50-60 tk.
Et saada normaalseid taimede vahesid 10 meetri kohta reas arvestatakse külviks 2 g (idanevus 70% ja kõrgem) ja 3 g (idanevus 50%) kuivi seemneid ja nendele valmistatakse 200 ml kliistrit.
Idandatud seemned segatakse toatemperatuuri sooja kliistriga vahetult enne külvi. Kliister tehakse korraga valmis. Seemned segatakse ettevaatlikult kliistriga. Idanenud seemned võivad olla kliistris kuni 6 tundi muidu langeb idanevus. Külv tehakse eelnenud kastetud vagudesse. Seemnete ja kliistri segu valatakse peene joana 20 ml 1 meetrile reas.
Seda on hea teha anumast millel on mõõtkava ja ees tila. Kohe peale külvi kaetakse read mullaga. Külvisügavus 1,5-2 sm. Tõusmete ilmumiseni hoitakse muld niiske, vajadusel kastetakse.
Sellist külvimeetodit võib kasutada ka teiste peense emneliste kultuuride puhul nagu till, petersell, sibul.