Varajane, saagikas ja külmakindel sort. Tõusmetest saagini 40-50 päeva, lehed õrnad, helerohelise värvusega, saagikus 3-4 kg m2.
1 gramm = 300-400 seemet.
* Hapuoblikas - mitmeaastane taim Tatraliste sugukonnast.
Oblikal on narmasjuur, ribiline vars, kõrgusega 30-50 cm (kuni 100 cm), vahelduv leheseis. Lehed on piklik- munajad, suur osa lehtedest on koondunud juurelähedasse rosetti. Alumised lehed on pikkadel lehevartel, varrel paiknevad lehed on lühikestel lehevartel, tipmised lehed on peaaegu istuvad. Õied on punakad, roosakad, või kollakad, moodustades tipmise pöörisõisiku. Õied väikesed, lihtsa õiekattega, ühesugulised.
Oblikas on kahekojaline taim, st. isas- ja emastaimed on eraldi. Viljad on tumepruunid läikivad pähklid, pikkusega kuni 0,2 cm. Toiduks kasutatakse vaid oblika lehti. Neid korjatakse kevadel ja varasuvel, kui on veel vähe muud maitserohelist. Kõige sagedamini valmistatakse oblika lehtedest rohelisi suppe (oblikasuppe). Oblikatega täidetakse pirukaid. Lehti kasutatakse ka toorena. Lehtedele annab hapu maitse oblik-, õun- ja sidrunhape. Lehed sisaldavad kuni 11,5% kuivaineid, seejuures umbes 3% toorvalku, parkaineid, samuti kuni 150 mg% askorbiinhapet (C vitamiin), kuni 4 mg% karotiini (provitamiin A), vitamiine Bv, B2, PP, kaaliumsoolasid, naatriumi, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, fosforit, vaske, mangaani, tsinki, molübdeeni, niklit, fluori jt. mikroelemente.
Oblikat paljundatakse seemnetega, mis külvatakse kas kevadel, või sügisel talve alla. Praktiseeritakse ka suviseid külve (juuli lõpus). Ükskord külvatud, kasvab oblikas ühel kohal 3-5 aastat. Selle kultuuri istandused ei vaja suurt hoolt. Oskuslikul lehtede korjamisel (noored, täielikult valmimata lehed tuleb alles jätta), kasvab roheline kiiresti juurde. Oblika kasvuks on soodne jahedam temperatuur ja küllaltki kõrge õhuniiskus. Palava, kuiva ilma korral ajab taim välja õisikuvarred, lehed muutuvad paksemaks ja kaotavad oma kvaliteedi. Hea hoolduse korral on oblika värskete lehtede summaarne saagikus mitmekordsel koristamisel 100-150 ts/ha kohta.
Seemnete ettevalmistus külviks.
Mitte mingit spetsiaalset ETTEVALMISTUST oblika seemned külvieelselt ei vaja. Idanemise seisukohalt on kõige paremad kaheaastased seemned. Neid võib kahe ööpäeva jooksul enne külvi leotada.
Maa ettevalmistus ja seemnete külv avamaale.
Maa-ala, kuhu oblikas külvatakse peab olema viljakas ja piisavalt niiske, kuid seisvat vett ei tohi seal olla. Soovitatav on, et põhjavesi oleks mitte allpool kui 1 meeter mullapinnast. Parimateks muldadeks on liivsavimullad ja saviliivmullad, mis on rikkad kõdu poolest, sobivad ka hea drenaaþiga turbamullad. Oblikas eelistab kergelt happelist mulda, mille pH on 4,5-5. Seda kultuuri ei lubjata. Oblikas on külmakindel taim, talub hästi öökülmasid ja kerget varju. Seemned hakkavad idanema +3°C juures. Tõusmed ilmuvad 8-14 päeva peale külvi.
Tähelepanu ! Tugeva varju korral talletub lehtedesse vähem vitamiine, samuti halvenevad maitseomadused. Kõrge temperatuuri ja kuiva mulla korral areneb tavaliselt väike leherosett, taim hakkab kiiresti õitsema, mis samuti vähendab lehtede produktsiooni. Vaestel muldadel on lehed väikesed, kuivetunud, maitsetud. Ühel kohal kasvab 4-5 aastat. Üldjuhul langeb saagikus viimastel aastatel.
Sügisel lisatakse mullale sõnnikut või komposti (6-8 kg 1m2-le), superfosfaati (30-40 g 1m2-le), kaaliumkloriidi (20-30 g 1m2-le). Kevadel lisatakse enne külvi 1m2-le 4-6 kg sõnnikut või komposti, 2-2,5 g ammooniumsalpeetrit, 3-4 g superfosfaati, 1-2 g kaalisoola, 20 g karbamiidi. Muld peab olema umbrohupuhas, eriti puudutab see orasheina. Oblikas külvatakse 12 cm kõrgustele peenardele. 1m2-le lisatakse pool ämbritäit kõdu või komposti, 2 sl nitrofoskat, tl karbamiidi ja 0,5l pulberlupja. Seemned külvatakse niiskesse mulda 1,5 cm sügavusele, ridadevaheline kaugus 15 cm, seemnetevaheline kaugus reas 4-5 cm. Oblikas külvatakse varakevadel (15-20 aprill), kuni taimede tärkamiseni hoitakse peenardel kiled peal. Tõusmed ilmuvad 3-5 päeva pärast.
Selleks, et saada sügisel noori lehti, külvatakse oblikas suvel. Oblika seemned võib katta 0,5 cm paksuse mullakihiga, kuid võib jätta ka katmata. Ilma kileta tõusevad taimed 7-10 päevaga.
Oblikat võib külvata kolmel ajal viieribaliste lintidena, jättes ribade vaheliseks kauguseks vähemalt 20 cm, ja lintide vaheliseks kauguseks 35 cm.
Varakevadise külvi korral (kohe, kui muld lubab) saab saaki juba samal aastal. Suvise külvi korral (juunis- juulis) jõuab oblikas külmade saabumiseks korralikult juurduda ja annab kõrge saagi järgmise aasta kevadel. Talve alla külvil (oktoobris- novembris) ei tohi seemned enne püsivate külmade saabumist idaneda. Parem on siiski külvata varakevadel. Sel perioodil on mulla pealmises kihis piisavalt niiskust, mis tagab seemnete ühtlase idanemise. Suvise külvi korral tuleb taimi regulaarselt kasta. Talve alla külvi korral langevad taimed sageli välja.
Talve alla külvi teostatakse mõõduka kliima tsoonis (Eesti, Valgevene, Läti, Leedu) liivamuldadel. Külvinorm 1,5 g 1m2-le, külviskeem 25 x 5 cm, külvisügavus 1 cm. Peenrad soovitatakse turbaga multšida. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse taimed, jättes taimede vaheks 10 cm. Oblikat võib kasvatada ka kasvuhoones. Sügisel säilitatakse juurikat keldris, kevadel eemaldatakse juurikal kahjustunud osad, terved taimed aga istutatakse kasvuhoonesse või lavasse.
Hooldus, kastmine ja pealtväetamine.
Varakevadel enne oblika kasvu algust, tuleb muld kindlasti multðida ja kobestada. Soovitatakse läbi viia 2-3 pealtväetamist lehmasõnnikuga, mida lahjendatakse veega 6 korda, lisades sinna fosfor- ja kaaliumväetisi (10-25 g ämbritäie sõnnikulahuse kohta). Sügisel viiakse ridadevahesse komposti või kõdu (4-5 kg 1m2-le). Teise aasta kevadel viiakse mulda täismineraalväetisi (15-20 g karbamiidi, 30-40 g superfosfaati, 15-20 g kaaliumkloriidi 1m2-le). Oblika peenraid tuleb regulaarselt rohida ja kobestada. Kui külv on väga tihe, tuleb seda harvendada. Oblikat kastetakse vaid kuiva ilma korral ja väga vaestel muldadel. Peale igat lehtede lõikust, tuleb oblikat pealtväetada lämmastikku sisaldava väetisega. Kuival ajal pealtväetatakse vedelal kujul, vihmase ilma korral võib pealtväetada kuivalt.
Saagi koristamine.
Oblikas on saagikorjamiseks valmis, kui taimele on moodustunud 4-5 sordile iseloomulikku lehte. Enne saagi korjamist peenrad rohitakse, peale saagi korjamist aga kobestatakse rea vahed, ilmunud õisikuvarred eemaldatakse. Oblikat soovitatakse korjata hommiku tundidel. Hooaja jooksul lõigatakse lehti 4-5 korda, saagi korjamine lõpetatakse kuu aega enne vegetatsiooni lõppu. Massiliste õisikuvarte tekke korral katkestatakse ka saagikoristus, õisikuvarred aga eemaldatakse, et need ei kurnaks taime. Lehed lõigatakse noaga 3-4 cm kõrguselt mullapinnast, püüdes mitte vigastada taime tipmisi pungi.
Seemnete saamine.
Oblika kasvatamise tehnoloogia seemnete saamise eesmärgil ei erine oluliselt oblika kasvatamise tehnoloogiast roheliste lehtede saamisel. Seemned külvatakse varakevadel, kohe, kui muld on selleks valmis. Külvatakse ridadena, jättes ridadevaheliseks laiuseks 25 cm. 1m2-le kulub umbes 1 gramm seemneid. Külvisügavus 1-1,5 cm. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse taimed, jättes taimedevaheliseks kauguseks 8-10 cm. Suve jooksul kobestatakse 3-4 korda, vajadusel kastetakse. Järgmisel aastal, kohe kui lumi on läinud, pealtväetatakse taimi mineraalväetistega 1m2-le: 8-10 g ammooniumsalpeetrit ja superfosfaati, 10 g kaaliumkloriidi. Seemnetaimedelt lehti ei lõigata. Mai lõpus- juuni alguses lisatakse 8-10 g superfosfaati ja 10 g kaaliumkloriidi 1m2-le. Oblikas on risttolmlev taim, ta võib tolmleda nii kultuur-, kui ka metsikute taimedega. Seepärast tuleb jälgida, et läheduses ei kasvaks metsikuid oblikaid. Oblikas õitseb mai kuus, seemned valmivad juunis- juulis. Seemnetaimed koristatakse kui varred ja seemned on omandanud pruunika tooni. Seemnete koristamisega ei tohi viivitada, kuna oblika seemned varisevad kergesti ja neid nokivad linnud. Seemnetaimed lõigatakse, kuivatatakse, seemned sorteeritakse. Seemnete saagikus 40-70 g 1m2 kohta, seemnete idanevus 83-92%, 1000 seemne kaal 0,72-0,84 grammi.
Oblika kahjurid ja haigused.
Oblikaid kahjustavad mardikad, oblikalehesööja vastsed, oblikavaablase ebavastsed, lehetäid. Oblika lehtedele tekib sageli jahukaste. Keemiliste preparaatide kasutamine kahjurite ja haiguste tõrjeks on lubatud vaid peale viimase saagi koristamist hooajal.
Eng.: Sorrel. Suom.: Niittysuolaheinä. Sven.: Ängssyra.
Raviretsepte oblikast:
Lehtedest tehtud mahl.
Noored lehed tampida puust nuiaga pehmeks, pigistada läbi kahekordse marli kuivaks. Kasutada 1 - 2 korda päevas mähiseks värskete haavade korral. Juua kui sapieritumist soodustavat vahendit kollatõve ja teiste maksahaiguste korral 2 - 3 korda päevas, 1 - 2 tl korraga enne sööki, lahjendades seda klaasitäies magusas vees.
Oblikalehtede keedus.
Värsked lehed keeta keevas vees vahekorras 1:20 ja lasta tõmbuda 20 minutit. Kasutada hemorroidide ja verejooksude korral ¼ klaasi 3-4 korda päevas enne sööki.
Kuivadest oblikalehtedest tehtud keedus.
3 spl kuivi lehti valada üle 500 ml keeva veega, lasta 2 tundi tõmbuda, jahutada, kurnata. Kasutada päeva jooksul loputamiseks angiini, stomatiidi, igemeveritsuse korral; mähistena krooniliste ja halvasti paranevate haavade ning troofiliste haavandite korral.
Oblika juurte keedus.
20 g kuivi juuri keeta klaasitäie veega. Võtta sisse enne sööki, 3-4 korda päevas 2 spl korraga ainevahetuse parandamiseks ja organismi tugevdamiseks. Kõhulahtisuse korral valada 300 ml keeva vett 1 spl juurtele, keeta 5 minutit nõrgal tulele, lasta 2 tundi tõmbuda. Võtta sisse 1 spl korraga 3-4 korda päevas enne sööki. Aitab isegi veriroe korral.
Oblikatõmmis (ööpäevane annus): 10-15 g tooret valada üle 2 klaasi keeva veega, lasta jahtuda. Juua külmalt lööbe, sügeluse, nõgestõve, dermatiidi, toiduallergia, heinapalaviku korral.
Oblika viinatõmmis.
Pressida lehtedest mahl, valada üle piirituse või viinaga vahekorras 1:10, lasta 21 päeva pimedas kohas seista, pidevalt loksutada. Lisada 1 tl tõmmist igasse jääkuubikuvormi, valada peale vett ja külmutada. See on suurepärane vahend lõdva ja kortsulise naha puhul. Igal hommikul masseerida jääga nägu ja kaela, seejärel loputada veega.