Paprika "Hamik"

* PIKEERIMINE. 
Sõna „pikeerimine“ ei sisalda saladusi. Kellele see sõna ei meeldi, võib kasutada sõna „harvendamine“ – mõiste, mis on sama laialdaselt aednike hulgas levinud …
See protsess on mõeldud selleks, et taimel saaks areneda võrsed, ilma et oleks liig tihedaks muutumise oht.
Vaatamata sellele, et igal seemnepakendil on peal märge, et ei tohi külvata liiga tihedalt, juhtub praktikas, et külvid on liiga tihedad:
kui taimed konkureerivad üksteisega toitainete, valguse ja õhu pärast, siis kasvavad nad nõrgad ja pikad, just see moment on kriitiline, siis osutub vajalikuks pikeerimine.
Seepärast on see protseduur taime elus väga tähtis: pärast laiali istutamist muutub noor taim palju tugevamaks.
Pikeeritakse kergesse, huumusrikkasse mulda, mis peab olema toitaineterikkam kui külvimuld. Pikeerida võib pikeerkasti, sooja lavasse, istikublokki, savipotti või turbapotti.
Tasandatud mullapinda tehakse sõrmega või pulgakesega paraja sügavusega auk, et taime juured lahedasti ära mahuksid ja neil oleks piisavalt ruumi arenguks.
Seejärel surutakse taime ümber olev muld sõrmedega kinni. Oluline on, et ei istutataks liiga tihedalt.
Peamine reegel on: siis, kui kahe idulehe vahelt ilmub teine lehepaar, tuleb hakata pikeerima.
Peale pikeerimist tuleb taimi kasta. Hiljemalt päeva pärast ajavad taimed end sirgu, eriti kui nad olid kaetud klaasi või kilega.
Hiljem on vajalik kindlustada neile õhu juurdepääs.
Soovitus neile, kes kasvatavad juurvilju: kurgil ja tomatil soodustab mitmekordne pikeerimine intensiivse juurte moodustumise. Niimoodi saadakse palju tugevamad taimed.
Taimede kasvunõust väljavõtmisel peab olema ettevaatlik. Algul tuleb mulda veidi kobestada, muidu võib taimele liiga teha.