Baklažaan "Cesky Rany"

Baklažaan "Cesky Rany".
Kiirelt kasvav, kompaktne, lühikeste võrsevahedega taim, kõrgusega 40-50 cm. Viljad läikivad, ovaalsed. Optimaalne idanemise temperatuur +20+22°C.
Viljad on mõruainevabad. Külvamisest viljade valmimiseni kulub kuni 130 päeva. Taim on kompaktne, kõrgusega 40-50 cm. Vili on silinderjas, väga hea maitsega. Vilja kaal 100-160 g. 
Taim on soojanõudlik, niiskusnõudlik ja valgusnõudlik. Soovitatakse kasvatada istikutest. Seemned külvatakse 1,5 cm sügavusele. (+22..+26°C) idanevad seemned 8-10 päeva.
Pikeeritakse 2 pärislehe faasis. Optimaalne kasvutemperatuur on +20+30°C. Kilekasvuhoonesse istutatakse mai keskel.
NB! Kuna baklažaanid praktiliselt ei suuda oma juuresüsteemi taastada, siis erinevalt teistest köögiviljadest, taluvad nad pikeerimist halvasti.
1,0 g = 260 seemet.

* Baklažaani hooldus, kastmine ja pealtväetamine.
Enne õitsemist kastetakse kord nädalas, arvestusega 10-12 liitrit m2-le, kogu taime. Kui ilm püsib kuum, tõstetakse kastmiskord kahele.
Õitsemise ja viljumise perioodil kastetakse 2-3 korda nädalas 12-14 liitrit m2-le, sõltuvalt ilmast. Need, kes hooldavad oma köögiviljaviljaaeda ainult nädalavahetustel, peavad kastma peenraid arvestusega 25 liitrit m2-le, kuid see norm soovitatakse jagada kahe päeva vahel (laupäeval 12 liitrit ja pühapäeval ülejäänud).
Kastmisvesi peab olema soe (+25°C). Mitte mingil juhul ei tohi kasta külma veega, vastasel juhul taim lõpetab kasvu, õitsemise ja viljumise ajad lükkuvad edasi.
Suveperioodil väetatakse baklaþaane 3-5 korda juurte kaudu, intervalliga 10-12 päeva. Kõik väetamised tehakse niiskesse mulda, st. 2-3 päeva enne väetamist kastetakse peenraid.
Väetislahuse temperatuur peab olema mitte alla +22+24°C.

Soovitame teile järgmise retsepti järgi valmistatud väetiselahust.
Õitsemisaegne väetamine: 100 liitrisele paagile veele lisada 5-6 kg purustatud kõrvenõgest, võilille, teelehte, paiselehte, vesiheina, lisada ämber veisesõnnikut, valada ääreni vett täis ja segada.
Nädala pärast on väetis valmis. Enne kasutamist segatakse ja kastetakse liiter taime kohta. Ülejäänud lahus kasutatakse 10 päeva pärast, samuti liiter taime kohta. 
Viljumisaegne väetamine: 100 l tünni valatakse ämber puderjat linnusõnnikut, 2 klaasi nitrofoskat, lisatakse vesi ja segatakse korralikult. 3-5 päeva pärast kastetakse taimi arvestusega 2 liitrit taime kohta (eelnevalt segatakse). 12 päeva pärast pealtväetatakse uuesti järgmise koostisega väetisega: tünni kallatakse ämbritäis veisesõnnikut, pool ämbritäit linnusõnnikut, 1 klaas karbamiidi, täidetakse veega ja segatakse korralikult. 3-5 päeva pärast lahus segatakse ja väetatakse 5-6 l/m2-le. 
Õitsemise ja viljumise ajal soovitatakse peale vedelväetise raputada mullapinnale ka puutuhka 1-2 klaasitäit m2-le. 
Niiskuse puudus mullas ning kõrge õhutemperatuur kutsuvad esile varte puitumise ning pungade ja lehtede mahaviskamise. Avatud kasvukohas on soovitatav kaitsta taimi tuule eest.
Selleks kasvatatakse ümber peenarde eelnevalt istutatud peeti, porrulauku või ube. Samas tuleb jälgida, et taimed ei jääks varju, see kutsub omakorda esile taime kasvu ja õitsemise pidurduse.