Teie ostukorv on tühi.
Tuliastel verev "Jarko-krasnaja"
Uus
Verev tuliastel - Pyracantha coccinea = Mespilus pyracantha.
Mitmeaastane igihaljas põõsas roosõieliste sugukonnast.
Tuliastel on vähenõudlik ja kasvab hästi pehme ja mõõduka kliimaga aladel avamaal, aga külmemates piirkondades potitaimena või bonsaina.
Lehed on ovaalsed, igihaljad, kuni 5 cm pikad. Oksad on kaetud harvade, kuid pikkade (kuni 2,5 cm) ja üsna teravate asteldega. Õitseb suve algul ja see on niivõrd rikkalik, et õied (ja selle tulemusel ka viljad) võivad täielikult lehed katta! Punased marjad jäävad taimele püsima talve lõpuni.
Tuliastel on vähenõudlik, põuakindel ja mulla suhtes mitte nõudlik. Eelistab poolvarjulist ja tuulevaikset kohta. Täiskasvanud eksemplarid võivad kasvada kuni 6 m kõrgusse ja laiusse.
Agrotehnika.
Seemned külvatakse sügisel või siis kevadel avamaale (kevadkülvil vajab eelnevat stratifitseerimist: seemned segatakse liivaga ja hoitakse madalal plusskraadil). Kui taimed on tugevamad, istutatakse nad alalisele kohale. 2-3 aasta pärast on taimed täisjõus. Kasutatakse dekoratiivsete lahenduste ja elavtara loomiseks.
Taimed on soovitav istutada poolvarju, vältides madalaid ja tuultele avatud kohti.
Põhjapoolsematel aladel külmub mõnikord juurekaelani, kuid taastub kiiresti. Talveks on taimed soovitav katta. Lõigatakse tagasi varakevadel, enne uue kasvu algust (eemaldades seejuures vanad marjad). Suve lõpul on soovitav kärpida noorte võrsete latvu. Kodus saab tuliastelt kasvatada toatingimustes pottides, seejuures on vajalik regulaarne kärpimine ja talvitumine jahedas (0 +7°С tuulte eest varjatud kohas).
Ümber istutatakse üks kord 2-3 aasta tagant, et mitte väga häiride juurestikku.
Taime võib kujundada tüvivormina või rippuva võraga.
Bonsaid kujundades tehakse seda noorte roheliste võrsetega. Noorte võrsetega töötamine nõuab täpsust, sest need võivad kergesti murduda. Tuliastelt võib kujundada ka kaskaadina või püstise ühe- või mitmetüvelise põõsana.
Mitmeaastane igihaljas põõsas roosõieliste sugukonnast.
Tuliastel on vähenõudlik ja kasvab hästi pehme ja mõõduka kliimaga aladel avamaal, aga külmemates piirkondades potitaimena või bonsaina.
Lehed on ovaalsed, igihaljad, kuni 5 cm pikad. Oksad on kaetud harvade, kuid pikkade (kuni 2,5 cm) ja üsna teravate asteldega. Õitseb suve algul ja see on niivõrd rikkalik, et õied (ja selle tulemusel ka viljad) võivad täielikult lehed katta! Punased marjad jäävad taimele püsima talve lõpuni.
Tuliastel on vähenõudlik, põuakindel ja mulla suhtes mitte nõudlik. Eelistab poolvarjulist ja tuulevaikset kohta. Täiskasvanud eksemplarid võivad kasvada kuni 6 m kõrgusse ja laiusse.
Agrotehnika.
Seemned külvatakse sügisel või siis kevadel avamaale (kevadkülvil vajab eelnevat stratifitseerimist: seemned segatakse liivaga ja hoitakse madalal plusskraadil). Kui taimed on tugevamad, istutatakse nad alalisele kohale. 2-3 aasta pärast on taimed täisjõus. Kasutatakse dekoratiivsete lahenduste ja elavtara loomiseks.
Taimed on soovitav istutada poolvarju, vältides madalaid ja tuultele avatud kohti.
Põhjapoolsematel aladel külmub mõnikord juurekaelani, kuid taastub kiiresti. Talveks on taimed soovitav katta. Lõigatakse tagasi varakevadel, enne uue kasvu algust (eemaldades seejuures vanad marjad). Suve lõpul on soovitav kärpida noorte võrsete latvu. Kodus saab tuliastelt kasvatada toatingimustes pottides, seejuures on vajalik regulaarne kärpimine ja talvitumine jahedas (0 +7°С tuulte eest varjatud kohas).
Ümber istutatakse üks kord 2-3 aasta tagant, et mitte väga häiride juurestikku.
Taime võib kujundada tüvivormina või rippuva võraga.
Bonsaid kujundades tehakse seda noorte roheliste võrsetega. Noorte võrsetega töötamine nõuab täpsust, sest need võivad kergesti murduda. Tuliastelt võib kujundada ka kaskaadina või püstise ühe- või mitmetüvelise põõsana.
Denmark, Odense town.
Eng.: Scarlet firethorn, Fire thorn. Suom.: Tulimarja. Sven.: Eldtorn. Bot. syn.: Cotoneaster pyracantha L., Crataegus pyracantha Borkh., Mespilus pyracantha L.
