0 arvamust  |  Lisa arvamus
Powder for whitewashing trees
Tootja: Baltic Agro
Pakendis:500,0 g
Saadavus:8
4.69€
Maksudeta: 3.85€
Viljapuude valgendamine - puutüvede päikesepõletuse ja kahjurite eest kaitsmiseks.
Toode on desinfitseeriva toimega, takistab kahjuri levikut, hävitab samblad ja samblikud, kaitseb kevadpäikese eest.
Pulber segada 1,5 L veega ühtlaseks massiks, lase pool tundi seista ja sega veel korralikult läbi. Kanna segu pintsliga puu tüvele ja jämedamatele okstele. Töid teosta kuiva ilmaga. Peale kuivamist vihm ei mõjuta preparaadi toimet olulisel määral. Järele jäänud pastat võib kasutada järgnevatel aastatel, kuid tuleb vältida toote kuivamist.
KOOSTIS: kustutatud lubi, savi, plastifikaator, raudsulfaat.
TAHELEPANU: ärritab nahka. Nahale sattudes loputa rohke veega. Kasuta kummikindaid. Hoida lastele kättesaamatus kohas.

Kasutamine.
Viljapuid valgendatakse varakevadel alates veebruarist või oktoobris-novembris enne lume tulekut. Pakendi sisu segatakse 2 liitri veega ühtlaseks massiks (suspensiooniks). Lubivärv kantakse tüvedele ja võraokstele pintsliga. Valgendatakse kuiva ilmaga, kui õhutemperatuur on üle 0ºC. Osa värvist võib talve jooksul pudeneda, vajadusel võib valgendamist korrata.
Viljapuid valgendatakse varakevadel alates veebruarist või oktoobris-novembris enne lume tulekut. Viljapuid võib valgendada ka suvel. Pakendi sisu segatakse 2 liitri veega ühtlaseks massiks (suspensiooniks). Lubivärv kantakse tüvedele ja võraokstele pintsliga. Valgendatakse kuiva ilmaga, kui õhutemperatuur on üle 0ºC. Osa värvist võib talve jooksul pudeneda, vajadusel võib valgendamist korrata.
Toote omadused.
Viljapuude tüvevalgendi kaitseb puude tüvesid päikesepõletuse eest, leevendades temperatuuri järsu kõikumise kahjulikku mõju, mis põhjustab puukoore lõhenemist. Tüvevalgendi hävitab ka kahjureid ja nende mune, sest sisaldab kustutatud lupja ja raudsulfaati.

Viljapuude tüvede valgendamine on tähtis sest:
kaitseb puude tüvesid päikesepõletuse eest, leevendades temperatuuri järsu kõikumise kahjulikku mõju, mis põhjustab puukoore lõhenemist
hävitab kahjureid ja nende mune, sest sisaldab kustutatud lupja ja raudsulfaati
regulaarsel kasutamisel hoiab ära vetikate, samblike ja sammalde arengu puukoorel.

„Valgendada või mitte valgendada – selles on küsimus.“
See on see kõige haruldasem juhus, kui küsimusele on ainult ühemõtteline vastus: valgendada tuleb kindlasti, kusjuures lähiajal!
On huvitav märkida, et paljud aiapidajad peavad valgendamist puhtalt dekoratiivseks tegevuseks ja suhtuvad sellesse vastavalt, olgugi et see on tegelikult erakordselt oluline taime elus.
Kas puid on vaja valgendada?
Et mõista valgendamise olemust, on vaja eelkõige öelda paar sõna puu koore kohta. Koor on puu  jaoks nagu nahk inimesele: see kaitseb siseorganeid ja talle mõjuvad väliskeskkonna ebasoodsad tingimused esimesena, mida pole just vähe: järsud temperatuuri kõikumised, kõle tuul, päikese kõrvetamine ja tugevad külmad, näriliste hambad, parasiitkahjurid …
Koor saab päikesepõletusi ja läbikülmumist, muutub hapraks ja lõheneb, haigestub ja koorub (igaüks märkab vahet sileda noore puu koore ja vana puu krobelise lõhenenud koore vahel). Milleni viivad nahatraumad, seda teavad kõik – haigestumiseni: organismi satub nakkus ja kahjustajad, nõrgestades immuunsüsteemi, mis viib enneaegsele kärbumiseni ja hukuni.
Just sellepärast tuleb puu koort kaitsta tavalise valgendamisega, mis:
* kaitseb puud talviste ja varakevadiste päikesepõletuste eest, kui loomulik kaitse lehtede näol puudub; 
* kaitseb temperatuurilanguste eest, tähendab, hoiab ära koore lõhenemist (külmalõhede tekkimine);
* aitab kaitsta kahjurputukate eest, kelle röövikud armastavad koore all eluneda.

Paljude aiapidajate kogemus tõestab üheselt: see on efektiivne ja vähekulukas kaitse meie aialemmikute koorele.
Valgendada on vaja nii täiskasvanud kui noori puid, kuigi on üsna suur hulk aiapidajaid, kes on veendunud, et noori puid valgendada ei tohi, kuna lubi võib põletada noort koort ja takistada kasvu. Kas on see nii? 
Kahtlemata, suur lubja kontsentratsioon kahjustab noort koort, kuid seda saab vältida: on vaja vähendada 2 korda lubja sisaldust valmistatud lahuses või kasutada puudele mõeldud spetsiaalset vesiemulsiooni või akrüülvärvi.
Näiteks vaadake puukoolis kasvatatud istikuid. Sageli kasvavad nad pimedas ja ei saa valgusekarastust. Aga kui me istutame sellise puu oma aeda ja ta satub avatud keskkonda saab ta kergesti koorele päikesepõletusi. Seepärast on valgendamine noortele puudele lihtsalt vajalik, eriti sügisese istutuse korral. 
Millal valgendada?
Kogenud aiapidajad soovitavad valgendada puid aias kaks korda, isegi kolm korda aastas:
* esimene põhiline valgendamine on sügisel (tehakse oktoobris-novembris);
* kevadine – kordusvalgendus, täiendav (veebruari lõpp- märtsi algus);
* kolmas kord on kuskil nende vahepeal suve keskel.
Kõige efektiivsem on sügisel tehtud valgendus (oktoobris- novembris).
Kevadiste aiatööde ajal tehtud valgendamine on reeglina juba hiljaks jäänud.
Kõige ohtlikum on puudele päikeselised veebruari ja külmad märtsipäevad: veebruari päikeses soojeneb tume puutüvi päeval +9+11ºC – see temperatuur on piisav, et puu ärkaks ja algaks mahlade liikumine. 
Samas öised külmad kuni -10ºC külmutavad liikuma hakanud mahla, mis kutsub esile kudede purunemist – need on needsamad külmalõhed, mis näevad välja nagu pikad lõhed koorel. Valge värv peegeldab tagasi päikese kiiri ja ei lase koorel soojeneda sellise temperatuurini, et elutegevus algaks (kusjuures valgendatud puu „tärkab“ kevadel veidi hiljem, mis kaitseb teda kevadiste öökülmade eest, kuna hakkab õitsema juba peale neid).
Valgendada tuleb terve tüvi üleni, st tüvi juurekaelast  kuni alumise rinde võraharudeni + alumised võraharud 1/3 pikkuses (noored lausa ½ pikkuses). Ideaalis on hea valgendada kogu puu, kuid see on liiga töömahukas (kuigi niisugused näiteid kohtab).
Kuidas on õige puid valgendada?
Puid valgendatakse mitmesuguste segudega: lubjalahusega, vesiemulsioon- ja vesidispersioonivärviga. Põhiline on, et tüve pealispind oleks valge, et valgendi segu laseks koorel „hingata“ ja ei uhutaks ruttu maha. Selleks lisatakse põhisegule aineid, mis tagavad kleepuvuse (nendeks aineteks võivad olla: savi, roheline seep, piim, kaseiinliim.
Töö tuleb teha hoolikalt, ilma vahekohti jätmata, siis teie lemmikud ei pea kannatama ei öise külma ega päikeselise kevade eest.
Suhtuda puude valgendamisse kui lihtsalt dekoratiivsesse ettevõtmisesse on suur viga.

* 6 valgendamise reeglit.
Sõltumata sellest, mida te valite - kas lubja või veeslahustuva värvi (vesiemulsioon-, akrüül-), üldisi valgendamise reegleid tuleb jälgida igal juhul:
1. Valgendada ainult kuiva ilmaga.
2. Õhutemperatuur ei tohi olla alla -5°С (vastasel juhul on tõenäoline, et valgendaja imbub jääkihi peale, hiljem ilmade soojenedes aga tilgub maha).
3. Valgendada tuleks mitte ainult tüve, nagu paljud teevad, vaid ka skelettoksad, kuna neid samuti kahjustavad päikesepõletused ja külmalõhed.
4. Valgendada tuleks juba sügisel või talvel (jaanuari alguseni). Päikesepõletused ja külmalõhed tekivad tavaliselt veebruaris-märtsis, seepärast tuleks selleks ajaks valmis saada. Kevadine valgendamine kaitset ei anna - see on mõeldud vaid esteetilistel eesmärkidel.
5. Noori jooksva aasta istikuid valgendada ei tohi: see pidurdab nende edaspidist arengut. Valgendada võib alates teisest või kolmandast eluaastast.
6. Enne tüve või okste valgendamist tuleb kindlasti puhastada need vanast ja lahtisest koorest (parem see põletada), samblikest ja sammaldest. Kõik haavad katta pookevahaga.

Lupjamine lükkab pungade puhkemise hilisemale ajale ja vähendab õite öökülma saamise ohtu. Ka jänestele ei maitse valgendatud noorte puutüvede koor nii hästi kui valgendamata puukoor. Valgendatakse nooremate viljapuude tüvesid, mis temperatuuri kõikumise suhtes on tundlikumad. Hea on valgendada ka vanemate puude tüvesid, sest nende koorepragudes peituvad kahjurid ja haigustekitajad. Valgendi on üsna viskoosne ja moodustab koorele tugevalt leeliselise reaktsiooniga kihi, mille all on igasuguste mikroorganismide tegevus tugevasti häiritud. Valgendades vanemate puude tüvesid tuleks korp enne näiteks karedate kinnastega maha nühkida.

* Koorehaigused algavad põhiliselt kevadistest päikesepõletustest. Tavaliselt ilmuvad nad roosakate laikudena koorel. Et seda vältida, tuleb puutüved valgendada mitte kevadel, vaid juba sügisel, et nad oleksid kaitstud ereda märtsi päikese eest, mis peegeldub lumelt. Kui kevadeks on valgendus kadunud, siis lisage seda võimalikult varakult juurde, õhutemperatuur ei tohi olla alla +6°C. Valgendamise asemel võib kaitsta puutüvesid nt kasutatud suhkrukottidega, kuna nad on tehtud klaaskiust ja hiired neid näri.

* Valgendamise alternatiivmeetod.
Euroopa aednikud kasutavad tihti mitte lupja ega värvi, vaid savi ja veisesõnniku segu koos puutuhaga. See on väga mõistlik lahendus, kuna savi kaitseb hästi tüve päikese, külma ja tugeva tuule eest, kuid samal ajal ei tungi koore pooridesse, lastel taimedel täielikult hingata, sõnnik aga kleebib savi ja ei lase tal maha valguda (samal ajal sisaldab toitaineid ja bioaktiivseid aineid). Sellele segule võib lisada veidi lupja ja raudsulfaati, mis on heaks haiguste profülaktikaks. Niisugune valgendi on kollakas- salatirohelise värvusega ja näeb tüvedel välja väga esteetiline.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.