Puutüve valgendi (suspensioon)

„Valgendada või mitte valgendada – selles on küsimus.“
See on see kõige haruldasem juhus, kui küsimusele on ainult ühemõtteline vastus: valgendada tuleb kindlasti, kusjuures lähiajal!
On huvitav märkida, et paljud aiapidajad peavad valgendamist puhtalt dekoratiivseks tegevuseks ja suhtuvad sellesse vastavalt, olgugi et see on tegelikult erakordselt oluline taime elus.
Kas puid on vaja valgendada?
Et mõista valgendamise olemust, on vaja eelkõige öelda paar sõna puu koore kohta. Koor on puu  jaoks nagu nahk inimesele: see kaitseb siseorganeid ja talle mõjuvad väliskeskkonna ebasoodsad tingimused esimesena, mida pole just vähe: järsud temperatuuri kõikumised, kõle tuul, päikese kõrvetamine ja tugevad külmad, näriliste hambad, parasiitkahjurid …
Koor saab päikesepõletusi ja läbikülmumist, muutub hapraks ja lõheneb, haigestub ja koorub (igaüks märkab vahet sileda noore puu koore ja vana puu krobelise lõhenenud koore vahel). Milleni viivad nahatraumad, seda teavad kõik – haigestumiseni: organismi satub nakkus ja kahjustajad, nõrgestades immuunsüsteemi, mis viib enneaegsele kärbumiseni ja hukuni.
Just sellepärast tuleb puu koort kaitsta tavalise valgendamisega, mis:
* kaitseb puud talviste ja varakevadiste päikesepõletuste eest, kui loomulik kaitse lehtede näol puudub; 
* kaitseb temperatuurilanguste eest, tähendab, hoiab ära koore lõhenemist (külmalõhede tekkimine);
* aitab kaitsta kahjurputukate eest, kelle röövikud armastavad koore all eluneda.
Paljude aiapidajate kogemus tõestab üheselt: see on efektiivne ja vähekulukas kaitse meie aialemmikute koorele.
Valgendada on vaja nii täiskasvanud kui noori puid, kuigi on üsna suur hulk aiapidajaid, kes on veendunud, et noori puid valgendada ei tohi, kuna lubi võib põletada noort koort ja takistada kasvu. Kas on see nii? 
Kahtlemata, suur lubja kontsentratsioon kahjustab noort koort, kuid seda saab vältida: on vaja vähendada 2 korda lubja sisaldust valmistatud lahuses või kasutada puudele mõeldud spetsiaalset vesiemulsiooni või akrüülvärvi.
Näiteks vaadake puukoolis kasvatatud istikuid. Sageli kasvavad nad pimedas ja ei saa valgusekarastust. Aga kui me istutame sellise puu oma aeda ja ta satub avatud keskkonda saab ta kergesti koorele päikesepõletusi. Seepärast on valgendamine noortele puudele lihtsalt vajalik, eriti sügisese istutuse korral. 
Millal valgendada?
Kogenud aiapidajad soovitavad valgendada puid aias kaks korda, isegi kolm korda aastas:
* esimene põhiline valgendamine on sügisel (tehakse oktoobris-novembris);
* kevadine – kordusvalgendus, täiendav (veebruari lõpp- märtsi algus);
* kolmas kord on kuskil nende vahepeal suve keskel.
Kõige efektiivsem on sügisel tehtud valgendus (oktoobris- novembris).
Kevadiste aiatööde ajal tehtud valgendamine on reeglina juba hiljaks jäänud.
Kõige ohtlikum on puudele päikeselised veebruari ja külmad märtsipäevad: veebruari päikeses soojeneb tume puutüvi päeval +9+11ºC – see temperatuur on piisav, et puu ärkaks ja algaks mahlade liikumine. 
Samas öised külmad kuni -10ºC külmutavad liikuma hakanud mahla, mis kutsub esile kudede purunemist – need on needsamad külmalõhed, mis näevad välja nagu pikad lõhed koorel. Valge värv peegeldab tagasi päikese kiiri ja ei lase koorel soojeneda sellise temperatuurini, et elutegevus algaks (kusjuures valgendatud puu „tärkab“ kevadel veidi hiljem, mis kaitseb teda kevadiste öökülmade eest, kuna hakkab õitsema juba peale neid).
Valgendada tuleb terve tüvi üleni, st tüvi juurekaelast  kuni alumise rinde võraharudeni + alumised võraharud 1/3 pikkuses (noored lausa ½ pikkuses). Ideaalis on hea valgendada kogu puu, kuid see on liiga töömahukas (kuigi niisugused näiteid kohtab).
Kuidas on õige puid valgendada?
Puid valgendatakse mitmesuguste segudega: lubjalahusega, vesiemulsioon- ja vesidispersioonivärviga. Põhiline on, et tüve pealispind oleks valge, et valgendi segu laseks koorel „hingata“ ja ei uhutaks ruttu maha. Selleks lisatakse põhisegule aineid, mis tagavad kleepuvuse (nendeks aineteks võivad olla: savi, roheline seep, piim, kaseiinliim.
Töö tuleb teha hoolikalt, ilma vahekohti jätmata, siis teie lemmikud ei pea kannatama ei öise külma ega päikeselise kevade eest.
Suhtuda puude valgendamisse kui lihtsalt dekoratiivsesse ettevõtmisesse on suur viga.