Jaapani rõigas "Moskovsky Bogatyr" (daikon)

Jaapani rõigas ''Moskovsky Bogatyr'' (daikon).
Keskvalmiv sort (tõusmetest valmimiseni kulub 60-75 päeva). Juurvilja pikkus on 75-80 cm, diameeter 8-10 cm. Kaalub 950 - 1500 g. 
Hea ja värskendav maitse, kibeaineteta.
Sobib nii hobiaednikele kui ka talunikele kasvatamiseks avamaal ja katmikalal. Värskelt tarbimiseks ja säilitamiseks. Leherosett poolpüramiidne. Leht keskmise suurusega, heleroheline, kergelt karvane, tugevasti lõhestunud, piklik- äraspidimunajas. Põhivärvus valge, viljaliha väga mahlane, õrnvalge, tiheda konsistentsiga. Vili asetseb ½-1/3 ulatuses mullas, kergesti välja tõmmatav. Sort üsna vastupidav baktermädanikele.
Sordi väärtused: suur saagikus, pikk säilivus talvel, head maitseomadused.

Loe rohkem "Seemnemaailma" lugemissaalis: "Daikoni (jaapani rõika) kasvatamine talumajapidamises".

Seemnete ettevalmistus külviks.
Suured seemned leotatakse enne külvi 2 tundi, või külvatakse kuivalt. Parem on siiski külvata juba paisunud seemneid. Haiguste ennetamiseks, mis kanduvad edasi seemnetega (bakterioos jt.), desinfitseeritakse seemneid enne külvi termiliselt +48+50°C vees 20 minutit, seejärel jahutatakse nad maha külmas vees 2-3 minutit.
Kasvukoha ettevalmistus ja seemnete külv.
Jaapani rõigast kasvatatakse kobedatel, kõrge viljakusega, neutraalsetel muldadel, mille pH on 6,5-7.
Kasvukohaks valitakse avatud, päikeseline kasvukoht, mis on tuulte eest kaitstud. Sõnnikut viiakse mulda eelkultuurile. Seoses sellega, et jaapani rõigas moodustab suured, pikad juurviljad, tuleb mulda harida eriti hoolikalt: sügavalt läbi kaevata (kuni 30 sm), hästi peenestada, väetada mineraalväetistega (1m2-le 20 g ammooniumsalpeetrit, 40 g superfosfaati, 30 g kaaliumsoolasid). Kevadel, enne külvi, kaevatakse maapind veelkord läbi ja kobestatakse.
Jaapani rõigas on küllaltki vähenõudlik ja võib kasvada ka rasketel savimuldadel. Kuid suuremat saaki saab siiski kergetel, viljakatel muldadel, mis on neutraalse reaktsiooniga. Happelised mullad tuleb kindlasti lubjata. Kergetel muldadel on väga hea kasvatada sügavale mulda tungivate juurviljadega sorte.
Tähelepanu! Kultuur reageerib positiivselt orgaanilisele väetamisele - kompost, kõdu.
Külvatakse kohe, kui mulla seisund lubab seda töödelda. Jaapani rõigas külvatakse reas 2 seemne kaupa 15-20 cm vahedega, külvisügavus 2-3 cm. Ridadevaheline kaugus 60-70 cm. Et muld hoiaks paremini soojust ning hoiaks niiskust, multðitakse külve turba või kõduga. Üleliigsed tõusmed harvendatakse, jättes igasse pesasse ühe taime. Mõned aednikud eelistavad külvata 1-1,5 m laiustele peenardele, kus reavahed on 50-70 sm. Seemned külvatakse 2-3 kaupa pesadesse, külvisügavus 3-5 sm. Tõusmed ilmuvad tavaliselt 5-7 päevaga.  
Hooldus, kastmine ja pealtväetamine.
Ühe- kahe pärislehe faasis külvid harvendatakse, jättes pessa ühe, kõige arenenuma taime. Kui mõnes peas pole tärganud ühtegi taime, võib neisse istutada taimi, mis teistest pesadest üle jäi. Vastavalt taimede kasvule rohitakse regulaarselt, ning kobestatakse 2-3 korda.
Esimene kobestamine tehakse sügavamalt, viimane aga pinnapealsemalt. Vajadusel kastetakse. Kui muld on piisavalt rikas, võib läbi ajada ka ilma väetamata. Pealtväetatakse kahe kuni nelja pärislehe faasis.
Juurviljade moodustamise algperioodil pealtväetatakse täismineraalväetistega arvestusega 20 g ammooniumsalpeetrit, 30 g superfosfaati, ja 10 g kaaliumkloriidi ämbritäie vee kohta (mitte vähem kui 1l taime kohta), või sõnnikulägaga (veisesõnnik), mida on lahjendatud 5-6 korda veega. Kuiva mineraalväetisega taimede ümbrust väetada on parem niiske ilmaga või siis vahetult enne kastmist.
Peale väetamist tuleb kindlasti mullapinda kobestada ridadevaheliselt ja ümber taime. Rohima ja kobestama peab mullapinda pidevalt. Jaapani rõigast peab kastma sageli ja rikkalikult, kuna palava ilmaga tema rikkalik maapealne mass aurustab suures koguses vett.
Jaapani rõika kasvatamisel on raskuseks taimede putkumine (õisikuvarte moodustumine). Siin on tegemist jaapani rediste bioloogilise eripäraga. Jaapani rõigas - pika valguspäeva taim. Põhja poolkera suveperiood kiirendab õisikuvarte moodustumist, juurviljade moodustumine (vegetatiivorganite) aga pidurdub. Suve teisel poolel päev lüheneb, ning siis pidurdub üleminek õitsemisele, juurviljad arenevad aga paremini. Varajase külvi korral (pika valguspäevaga) ja varakevadise madala temperatuuri korral areneb eriti palju õisikuvarsi.
Palju sõltub ka sordist. Seepärast tuleb jaapani rõika edukaks kasvatamiseks ja korraliku juurvilja saamiseks sordivalikule pöörata väga suurt tähelepanu.
Saagi korjamine ja säilitamine.
Jaapani rõigast koristatakse 40-70 päeva pärast külvi, sõltuvalt sordist. Tuleb meeles pidada, et kõigepealt tuleb koristada taimed, mis putkuvad (moodustavad generatiivseid võrseid). Kõige parem on saaki koristada kuiva ilmaga. Kergel mullal tõmmatakse taim välja pealsetest, raskel mullal aga aidatakse labidaga, et mitte lõhkuda pikki, mahlaseid juurikaid. Säilitatakse polüetüleenkottides või kastides, kuhu on pandud liiva. Nad säilivad hästi nii keldris, kui ka külmkapis temperatuuril 0+5°C.
Endakasvatatud taimedelt seemnete saamine.
Seemnete saamiseks külvatakse Jaapani rõika seemned aprilli esimesel dekaadil (toiduks tarvitamise eesmärgil külvatakse seemned juuli keskel). Seemned külvatakse kahekaupa 3-5 sm sügavusele. Tõusmed ilmuvad 5-7 päeva pärast. Kui taimedel on 1-2 pärislehte, taimed harvendatakse, jättes pesasse ühe, paremini arenenud taime.
Hooldus seisneb 2-3 kobestamises, kastmises, vajadusel pealtväetamises 1-2 pärislehe faasis (peale harvendamist), ning ristõieliste kirpudega võitlemises, mida tuleb alustada kohe, kui ilmuvad idulehed.
Seemned valmivad septembri lõpus. Viljad koos seemnetega koristatakse valikuliselt vastavalt valmimisele.

Eng.: Radish Daykon. Suom.: Japaninretikka, hamadaikon. Sven.: Daikonrättika.