Kurk "Dalila" F1

Kurk ''Dalila'' F1.
Keskvarajane väheste kühmukestega kornišoni tüüpi hübriid avamaal kasvatamiseks. Valdavalt emasõied. Sobib konserveerimiseks.
Sellel on peamiselt emasõied ja see sobib külmematesse piirkondadesse. Ta talub väga hästi hahkhallitust. Pikkuse ja laiuse suhe on 3,1:1. Sort on resistentne CMV, ZYMV ja CVYV suhtes.
1000 seemet kaaluvad 20-29 g. 1,0 g = 35-50 seemet.

* Kurgid on nõudlikud soojuse ja mulla niiskuse suhtes. Seemned hakkavad idanema alles +12°C juures. Tõusmed on väga õrnad ja temperatuuri langusel alla +10°C kasv peatub, nad kolletuvad ja hävivad. Ka kõige väiksemad külmad on neile hukutavad. Soojaperiood kurkide valmimiseks ulatub 100 päevani aastas- mai lõpust kuni septembri alguseni. Kurgid taluvad hästi palavat päeva vahelduvate vihmadega.

Kasvukoha valik, väetamine ja muld. Parim kurgikasvatuse koht on kaldega lõunasse ja külmade tuulte eest kaitstult. Veel paremini kasvavad kurgid veekogude läheduses. Külvikorras kasvatatakse kurke esimesena peale sõnniku andmist mulda, seda on parem anda sügisel 6-8 kg/m2-le. Sõnnik laguneb ja annab taime kasvuks vajalikud toitained, aga samuti soodsa mikrokliima, taimed saavad lisasoojust ja süsihappegaasi. Kurgid ei ole nõudlikud otsese päikesekiirguse suhtes. See annab võimaluse neid kasvatada aastaringselt küttega kasvuhoones, suvel avamaal ja talvel aknalaual. Otsekülv avamaale tehakse arvestusega, et esimesed tõusmed ilmuksid peale külmade möödumist, aga kurki on kasulik külvata kolm korda 5 päevaste vahedega. Kurgid annavad suuremat saaki kui lisaks orgaanilisele antakse ka mineraalväetisi, arvestusega 30 g superfosfaati ja 15 g kaaliumi 1 m2-le.
Hooldus: tõusmed ilmuvad umbes nädal peale külvi, siis kobestatakse nende vahel mulda. Vajadusel rohitakse, 2 pärislehe moodustumisel harvendatakse taimed vajadusel. Peale harvendamist antakse lisaväetist ja kobestatakse uuesti. Väetamiseks on parem kasutada sõnniku või verejahu leotist, aga samuti ka linnusõnniku leotist lahustatuna vees 4:1,8:1,12:1. Külgharude kiiremaks kasvuks, kus arenevad emasõied võib teha võrsete kärpimist. Võrsed kärbitakse kolmanda või neljanda lehe järgi, näpistatakse ära latv. Seda ei tehta lühikesekasvuliste võrsete juures. Kuivade ilmadega kastetekse kurki tihti ja kobestatakse mulda peale seda. Kui taimed hakkavad õitsema, vähendatakse kastmine ja alustatakse uuesti tugevalt viljade moodustamise alguses, 4-5 pärislehe faasis mullatakse kurgi taimi, see soodustab lisajuurte teket. Sel ajal tehakse ka järgmine väetamine. Juuli alguses kobestatakse uuesti mulda ja rohitakse.
Saagi kogumine. Esimene saagi koristus seemnete otsekülvi korral on juuli keskpaigas, umbes 55-60 päeva peale külvi. Seejärel viljakandvus suureneb ja vilju korjatakse iga 1-2 päeva tagant. Harv koristus alandab saaki ja viljade kvaliteeti. Iga vilja eemaldamisel püüab taim kasvatada uue. Sellepärast teeb suure vea see aednik, kes arvab, et lastes mõned päevad mööda saab ta suuremat saaki. Vastupidi, viljade kasv aeglustub. Kurke tuleb korjata varahommikul. Teisel päeva poolel korjatud viljad närbuvad ja säilivad halvasti. Korjamine tuleb läbi viia korralikult. Vilja eemaldamisel tuleb vajutada sõrmega viljavarrele hoides teise käega vilja. Külgharusid ei tohi üles tõsta ja nendel tallata. Viljad korjatakse kõik järjest ära (ka haiged). Üle küpsenud ja deformeerunud viljad pidurdavad uute viljade kasvu. Viimane korjamine tehakse enne külmade saabumist septembri esimesel dekaadil.

Eng.: Cucumber. Sven.: Gurka. Suom.: Kurkku. Bot.: Cucumis sativus L.