Väga maitsev ja hästi säiliv!
Keskvarajane sort. Tõusmetest valmimiseni kulub 70-80 päeva. Viljakus on 3 kg/m2 kohta. Viljad kaaluga 60-250 g.
1,0 g = 500 seemet.

* Naeris on külmakindel taim. Seemned hakkavad idanema +2+3°C juures, aga tõusmed ja taimed kannatavad lühiajaliselt öökülma kuni -4°C. Kuid nii idanemiseks, kasvamiseks kui juurvilja moodustumiseks on sobivaim temperatuur siiski +18+20°C. Sel juhul ilmuvad tõusmed 2-4 päeva pärast külvi.
See kultuur on niiskuse suhtes väga nõudlik, muu ülejäänu suhtes vähenõudlik. Kasvab igasugusel mullal, kuid paremini edeneb siiski saviliiv- või liivsavimuldadel, mis on neutraalse reaktsiooniga (pH 6-7). Happelisel mullal kasvatatud juurviljad haigestuvad nuutrisse ja säilivad halvasti.
Tõusmed taluvad lühiajaliselt kuni -6°C, kuid pikaajalisem madal temperatuur põhjustab õiepungade teket esimesel kasvuaastal. Täiskasvanud taimed taluvad sügisel külma -4-8°C, kuid külmumine vähendab juurviljade säilivust.
Kasvatamine.
Külviajad ja skeemid.
Et külvata 10 m2 -le, piisab 3-4 g seemnetest. Peenrale tehakse vahekaugusega 20 cm 4-5 rida, vagudesse külvatakse ühes reas. Külvisügavus 1,5-2,0 cm, külvid multšitakse turbaga, et vältida mullakooriku teket. Varase saagi saamiseks külvatakse seeme aprilli lõpus - mai alguses. Juuli alguses külvatates saadakse 50-60 päeva pärast uus saak.
Kastmine.
Kui sademeid on vähe, siis kastetakse arvestusega 2-3 L /m2-le. Rõigas kuulub niiskusnõudlike taimede hulka. Niisiis, seemnete paisumiseks ja idanemiseks on vajalik vett 50-60% nende kaalust. Korraliku saagi saamiseks peab muld olema mõõdukalt niiske ja õhuniiskus piisavalt suur. Samaaegselt aga liigne mullaniiskus ja pinnavesi on aga kahjulikud, kuna õhu juurdepääs juurtele puudub. Kriitiline periood on vegatatsiooni esimene ja viimane kuu. Varajane kastmine, eriti 15-20 päeva pärast tõusmete ilmumist kindlustab lehtede ja juurvilja intensiivse kasvu, aga kastmine 4 nädalat enne koristamist tõstab saagikust, parandab maitseomadusi.
Väetamine.
Rõigast võib väetada keedusoola lahusega (2 spl /m2).
Saagikoristus.
Koristatakse külmade saabudes, sest juurviljad ei tohi läbi külmuda. Algul tõmmatakse mullast välja, seejärel lõigatakse lehed maha.
Võimalikud ebaõnnestumised: niiskuse puudusel moodustuvad peenikesed, puised ja kibedad juurviljad.
* Rõika, naeri ja kaalika kasvatamiseks tuleb valida niisked savikad või poolsavikad mullad mis on neutraalsed või kergelt happelised. Erandi moodustab rõigas mis kasvab rahuldavalt ka mullal mille happesus on 5,0 pH. Ei sobi kuivad liivased mullad.
Mulla ettevalmistus on sama nagu teistel juurviljadel. Viljakatele muldadele lisatakse sügisel 1 ruutmeetrile 10-15 g superfosfaati ja 15-20 g kaaliumväetist, kevadel 10-15 g ammooniumsalpeetrit. Väheviljakatel muldadel segatakse mineraalväetised orgaanilisega (3-4 kg ruutmeetrile. Happesuse vähendamiseks lisatakse sügisel mullaharimisel tuhka 400-500 g ruutmeetrile.
Rõika, kaalika ja naeri külvi alla ei tohi anda värsket sõnnikut kuna see soodustab juurikates tühikute teket ja juurviljade väga suurt lehekasvu. Suured saagid saadakse taimede korrapärase kastmisega kogu kasvuperioodi vältel. Kaaliks, naeris ja rõigas on võrdlemisi külmakindlad- nad kannatavad kergeid miinuskraade. Optimaalne kaalika ja naeri kasvutemperatuur on +15+18°C, rõikal +18+20°C. Kõrgemal temperatuuril maitseomadused halvenevad. Kasvukoht peab olema päikeseline. Kaalikas külvatakse varakevadel hiljemalt 10-15 mai.
Naeris ja rõigast mida tarvitatakse suvel või sügisel külvatakse samaaegselt kaalikaga. Talviseks säilituseks külvatakse naerist 10-15 juunil ja rõigast 10-15 juulil. Neid kultuure külvatakse nii tasasele pinnale kui peenrasse reavahega 35-40 cm rõikal ja kaalikal, naeril aga 25-30 cm. Rõigast üles kuhjata ei tohi. Reas on taimede vahe 20-25 cm. Seemned külvatakse 1,5-2 cm sügavusele.
Külvatakse kuiv seeme.
Külvide hooldamisel on vaja perioodiliselt kobestada ridade vahesid. Maakirbu hirmutamiseks ja hävitamiseks pritsitakse taimi erinevate leotistega (küüslaugu, tubaka jt.) või tolmutatakse tuhaga. Seda on vaja teha varakult, et mitte lasta kahjuritel paljuneda.
Kahe esimese pärislehe moodustumise faasis tehakse harvendus jättes taimede vaheks reas naeril 6-8 cm, aga kaalikal ja rõikal 13-18 cm.
Peale harvendamist on hea väetada lämmastikväetisega 10-15 g ruutmeetrile (või virtsaveega 3-4 korda).
Peale 20-25 päeva möödumist väetatakse fosfor-kaaliumväetisega 10 g ruutmeetrile. Kaaliumväetise võib asendada tuhaga - 200 g ruutmeetrile.
Juurviljade koristust on parem läbi viia enne külmade saabumist. Väljakaevatud juurikatel lõigatakse pealsed ära ja pannakse juurikad ajutiselt 8-10 cm paksuse mullakihi alla. Püsivate külmade saabudes paigutatakse juurikad ümber jahedasse hoidlasse. Samal kasvukohal kasvatatakse neid kultuure mitte enne 3-4 aastat. Eelviljadeks ei sobi kapsas ja redis.
Eng.: Turnip. Suom.: Nauris. Sven.: Majrova. Bot.: Brassica rapa L. var. rapa
* Supp normandia moodi.
Naeris, porgand ja sibul lõigata tükkideks, panna kastrulisse ja praadida võis keskmisel kuumusel, lisada puljong ja kartulid. Lasta keema tõusta ja keeta nõrgal tulel 15-20 minutit, kuni kartul on pehme. Lisada keedetud piim, koor, või. Lauale anda kuumalt. Eelnevalt võib panna taldrikule röstsaia.
200 g naerist, 150 g porgandit, 150 g sibulat, 40 g võid, 400 ml puljongit, 200 g kartuleid, 100 ml piima, 100 g hapukoort.
* Kaljasupp "Okroška" naeriga.
Rõigas, lillkapsas ja porgand keeta soolases vees, kurnata ja lõigata kuubikuteks. Kurgid lõigata kuubikuteks või õhukesteks viiludeks. Sibulapealsed peenestada, vajutada lusikaga pehmemaks, puistata üle soolaga ja lasta 20-30 minutit seista, et sibul pehmeneks ja eralduks mahl. Munad koorida ja eraldada munakollased: munavalge peenestada, aga munakollane hõõruda sinepiga. Sibulale lisada hõõrutud munakollased, hapukoor, suhkur ja sool, segada kõik läbi, lahustada see kaljaga, siis lisada peenestatud naeris, lillkapsas ja porgand. Lauale andmisel puistata peale tilli.
2 naerist, ½ lillkapsast, 1 porgand, 2 värsket kurki, 50-75 g rohelist sibulat, 2 keedetud muna, 2 spl hapukoort, 1 tl suhkrut, 1 l leivakalja, tilli, soola – maitse järgi.
* Täidetud naeris.
Keede kooritud ja pestud naerisi vees 15-20 minutit. Seejärel eemalda naerisest teelusikaga südamik, jättes põhja ja seinad terveks, haki või peeneks ja lisa veidi vett, hauta tasasel tulel kuni valmis, seejärel vala hulka manna, keeda paks puder, maitsesta soolaga ja täida naerid sellega. Pane täidetud naerid pannile, puista peale riivsai, määri rasvainega ja küpseta ahjus (20-25 minutit). Serveerimisel vala peale hapukoorekaste. Naerisid võib täita köögiviljade või hakklihaga, mis on valmistatud nagu kapsarullid.
* Hautatud naeris.
Koori naeris, lõika viiludeks ja lisa veidi kuuma vett, hauta kaane all madalal kuumusel. Kui naeris on pehme, vala peale nisujahust ja piimast segatud kaste või jahtunud lihapuljong. Lisa maitse järgi soola ja suhkrut ning lase keema tõusta. Serveeri või või margariiniga maitsestatult.
3 keskmise suurusega naerist. Kaste: 1 spl nisujahu, 1/4 tassi piima või lihapuljongit.
* Naeris hapukoores.
Pese naeris ja lõika pooleks, seejärel iga pool veel kolmeks või neljaks tükiks. Koori tükid ja anna neile sama kuju (kreeka pähkli suurused). Pese ja kuivata rätikul. Pane sel viisil valmistatud naeris madalasse kastrulisse ja hauta keskmisel kuumusel 20-25 minutit, aeg-ajalt kastrulit raputades, et naeris ära ei kõrbeks. Lisa sool hautamise lõpus. Valmista võist ja jahust valge kaste, lahjendades seda piimaga. Kui kaste on keedetud, vala sinna hapukoor, vala kaste naeritele ja hauta neid madalal kuumusel umbes 20-30 minutit. Serveeri krutoonide või krokettidega.
800-1000 g naerisi, 100 g võid, 20 g jahu, 250 ml piima, 50 g hapukoort.