XXI sajandi iseviljuv superhübriid, väga varajane kurk mida kasvatatakse nii avamaal kui ka kasvuhoones. Pikka aega annab pidevalt saaki, ühest punktist kasvab korraga kobarana mitu vilja. Haigustekindel. Vilja pikkus 7,5-9 cm, kaaluga 65-80 g. Suurepäraselt sobib värskelt, soolamiseks ja konserveerimiseks.
* Kuidas pikendada värskete kurkide saamist suve lõpus?
Augusti keskpaigast alates on põhiliseks saagi piirajaks madal temperatuur öisel ajal, aga samuti on võimalik taimede massiline haigestumine seenhaigustesse. Hommikuti kiledel olev külm udu soodustab taimede jahtumist. Avamaal kasutatakse taimede kaitseks eriti öösel katteloori. Klaaskasvuhooned säilitavad paremini soojust kui kilekasvuhooned. Päevane keskmine temperatuur tõuseb klaasmajas päevasel ajal pilves ilmaga +6+8°C, öösel +2+6°C, samal ajal kilemajas vastavalt +2+4°C ja +0,5+3°C.
Peale selle pole klaasmajades kondentsvett. Tuleb meeles pidada, et viimasel ajal on ilmunud hüdrofoorsed polümeer materjalid mis on aga kallimad kui tavaline polüetüleenkile.
Suurema külmakindluse poolest iseloomustatakse mesilastega tolmlevaid hübriide F1 FERMER, F1 LORD, F1 VERNÕJE DRUZJA, osaliselt poolpartenokapne hübriid F1 SALTAN, partenokarpsed hübriidid F1 ARINA, F1 BUJAN, F1 VIRENTA, F1 PODMOSKOVNÕJE VETŠERA, F1 FINIST, F1 MARJINA ROSCSHA, F1 TSISTÕJE PRUDÕ jt. Nende kasvatamine kergendab teil taimede hooldust ja probleeme stabiilse saagi saamisel. Külmade saabumisega jääb taimede toitumine aeglasemaks. Temperatuuri langedes mullas iga (1*C) +16+18°C-ni juure toitumisvõime väheneb 8-15%.
Seoses sellega, et aktiviseerida juurte tööd, antakse juurevälist väetist. Olenevalt ilmastikutingimustest vähendatakse pealtväetamist juure kaudu 20-40%. Juurevälist väetamist teostatakse lahusega kompleksväetisest - väetise konsentratsioon 1-2 g/liitri kohta. Juureväline väetamine ei tõsta mitte ainult produktiivsust vaid ka aktiviseerib lehtede ja külgvõrsete kasvu, mis on väga tähtis edasiseks viljade moodustamiseks. Suve lõpus vähendatakse kastmist nii kasvuhoones kui avamaal. Jahedatel ilmadel soodustab liigniiskus juurte ja varre alumise osa nakatumist juuremädanikku.
Kilekasvuhoones tekib hommikuti tugev kondentsvesi mis soodustab paljusid seenhaigusi (hallitusi ja mädanikke). Sellepärast teostatakse katmikalal kastmist ainult päeva esimesel poolel. Vilju ei tohi septembris mingil juhul üle kasvatada kuna füsioloogiliselt nõrk taim hakkab kuivama või nõrgeneb järgmiste viljade areng. Avamaal püüdke vähem liigutada ja keerata taime võrseid kohalt kohale. Sügise alguses ilmnevad taimel ebajahukaste, jahukaste ja viljade kängumine. Viimastel aastatel on lisandunud ka viirushaigused, mis kahjuks iga aastaga laienevad.
Ka kõige haiguskindlamad kurgid võivad haigestuda. See on seotud sellega, et tuleb juurde järjest uusi haiguste mutatsioone ja ka kahjurid on vastupidavamad. Kui teil näiteks eelmisel aastal haigestus taim ebajahukastesse tuleb sel aastal taimi pritsida juba istiku faasis vähemalt kaks korda 1%-lise bordoolahusega. Kahjustataud taimi töödeldakse nõrga virtsa veega (1g/1 liitrile), et aktiviseerida juurte ja lehtede kasvu. Võib pritsida ka seisnud rohu leotisega (2-3 korda, 7-9 päeva järgi esimeste juuremädaniku tunnuste ilmumisel). Esimeste viirushaiguste tunnuste ilmumisel tehakse tugev pritsimine vee ja piima lahusega (9 osa vett ja 1 osa piima) lisades veidi kaaliumjodiidi (10 liitri lahuse kohta 5-10 tilka kaaliumjodiidi). Askohitoosi vastu alandatakse õhuniiskust ja toidetakse taimi 0,5%-lise kaaliumilahusega. Valge ja hallmädaniku ilmumisel tolmutatakse varre haiged osad söe või kriidi tolmuga ja haiged viljad eemaldatakse. Taimed töödeldakse väetislahuga (10 liitri vee kohta 1 g tsinki, 2 g vaske,10 g virtsa). Kedriklesta vastu on profülaktikaks kasvuhoone desinfitseerimine ja peenarde aurutamine vastatavte vahenditega. Külvide ajal võib gaasitada tubaka või mahorkaga.
Kurkidel nagu teistelgi köögiviljadel võib tõrjeks kasutada ainult neid insektitsiide ja fungitsiide, mis kuuluvad lubatud pestitsiidide nimekirja. Selline nimekiri trükitakse igal aastal. Nimekirjast tuleb valida need, millel on kõige lühem ooteaeg. Taimede jäänused ja haiged taimed tuleb põletada, kasvuhoone karkassid pritsitakse kevadel kloorilahusega (400 g kloori lahustatakse 12 liitris vees ja hoitakse 2-4 tundi).
Milliseid seemneid eelistada: mitu aastat seisnuid või värskeid?
Olulisi erinevusi köögiviljade saagikuses, mis on kasvatatud ühtedest või teistest seemnetest, ei ole. Tõsi, seemned, mis on säilinud 3-4 aastat, on madalama idanevusega. Seepärast, et vältida ebaõnnestumisi, oleks parim valida eelmise aasta seemned, pöörates tähelepanu idanevusele: see peaks olema 80-90% (porgandil, petersellil 70-80%). Ei tasu kiirustada ostma seemneid, millel on madalam idanevus, eriti selliste kultuuride puhul kui till, seller, paprika, baklažaan, sibul.
Kurkide, kabatšokkide, kõrvitsate seemned, mis on korjatud põhja regioonidest, pole saanud tavaliselt piisavalt soojust, see tähendab, et nad on bioloogiliselt ebaküpsed. Seepärast annavadki "vanad" - 3-4 aastased seemned ühtlased tõusmed, ning taimed suure saagi. Selleks aga, et seemned paremini valmiksid, soovitatakse neid hoida 2-3kuud keskkütteradiaatoril mitmekihilise ajalehe peal, et temperatuur oleks +30+35°C, või siis soojendada 5-6 tundi +40+45°C juures. Mesilastolmlevad taimed annavad palju isasõisi. Keskmiselt harunevad annavad kuni 5-6 külgharu.