Teie ostukorv on tühi.
Peekerlill sõrmkübarjas "Husker Red Superior Strain"
Sõrmkübarjas peekerlill "Husker Red Superior Strain" - Penstemon digitalis.
Mitmeaastane taim Scrophulariaceae perekonnast.
Päritolu: hübriid.
Omadused: Valged torukujulised lilled ümbritsevad tugevaid varsi. 98% taimedest on atraktiivsete pronks-lillade lehtedega.
Õistaime kõrgus: 100 cm.
Lillevärv: valge.
Looduslik õitsemisperiood: juuni-august.
Talvekindluse tsoonid: Z3 – Z8.
Taimede vaheline kaugus: 45 cm.
Mullanõuded: kuiv, hea drenaažiga.
Kasutamine: sobib lõikamiseks.
1,0 g = 3650 seemet.
Õitsemise pidu.
Vähe on taimi, mis õitsevad rikkalikult ka vähese vaeva korral. Üks nendest on peekerlill, istutage ta kindlasti oma aeda.
Ostes aiakeskusest potikesega peekerlille, pöörate te tahtmatult tähelepanu tema kütkestavale elegantsile. Tema läikivate lehtedega kaunid põõsakesed on nii ahvatlevad, et võtate neid tahtmatult rohkem, kui plaanis oli, nagu sosistaks keegi teile kõrva: "Võta veel, veel, veel...". Neid taimi ei osteta mitte ainult nende välimuse pärast, vaid ka sortide suurepäraste nimetuste pärast. Varsti veendute, et peekerlilled sobivad teie aeda suurepäraselt, tänu oma kuni 75 cm kõrgustele kaharatele põõsastele, milles on mahlakad lehed ja erksad, siidised kellukad, mis headel aastatel püsivad põõsal juunist novembrini.
Lisagem kuumust...
Vähest hooldust vajavad, vastupidavad haigustele ja kahjuritele, sobivad peekerlilled nii looduslähedasse, kui ka eksootilisemasse aeda. Näiteks vana ja hästituntud sort "Granat" on täidetud kogu suve jooksul punaste õitega, sobides nii rangelt klassikalisesse aeda, kui ka stepitaimede kõrvale kiviaeda, samuti eksootiliseks raamistuseks vöödiliste lehtedega linaliiliale. Isegi päikeselisel peenral koos erekollase päevakübaraga, ning neiusilmaga suudab ta kuumust lisada. Kui te pole varem kunagi peekerlille kasvatanud, sobib antud sort teile üle kõige. Asi selles, et ta on kõige tugevam, vastupidavam ja tunneb ennast peale talve hästi. Teine, temale sarnane sort "Firebird" omab kinaverpunast tooni, ning sobib suurepäraselt purpursete värvingutega dramaatilistesse kompositsioonidesse, näiteks koos männassalveiga (Salvia verticillata) «Purple Rain».
Violetses toonis.
Violetses toonis peekerlilled sobivad samuti rohttaimedega hästi kokku, kuid veetlevemad on nad hallikas-roheliste või hõbedaste lehtedega taimede raamistusel. Kõige tuntum on rikkalikult õitsev sort "Blackbird", sort "Sour Grapes" on valge-violetsete laigukestega ning valge õiekurguga. Teda aetakse sageli segi vana, populaarse sordiga "Stapleford Gem", mis kasvab kuni meetri kõrguseks, ning millel on puhast sinist tooni õied sirelilillade kroonlehtede ääristega. Suitsu-violetne "Raven" sobib suurepäraselt erkroheliste piimalilledega ja hõbedase kassiurb-pujuga (Artemisia ludoviciana).
Õrnas toonis.
Peekerlillede hulgas on ka pehmemate toonidega sorte: roosad, kreemjad, valged. «Alice Hindley» on roosakas-purpurse tooniga. Purpur-kreemjas «Mother of Peal» on pärinud suurepärase sordi «Sour Grapes» värvi, sobides imehästi kokku valge «Snow Storm»-iga. Jäine «Osprey» oma õrnroosade kroonlehtede äärisega, samas aga «Pershore Pink Necklace» kannab endaga erkroosasid kreemvalge kurguga kellukaid.
Mesilaste ja koolibride lemmikud.
Peale paljude erinevate toonide on peekerlilledel ka muid väärtusi. Nende kodumaal- Põhja-Ameerika kesk-, ja lõunaosas, tolmutavad kauneid torujaid õisi koolibrid, Euroopa aedades aga mesilased ja kimalased. Nad on ainsad putukad, keda see taim huvitab, kuna ei nälkjaid, täid, ega teisi kahjureid peekerlill ei huvita.
Tervise saladused.
Ainus, mida peekerlilled ei talu- liigniisked mullad, seda eriti kevadisel ajal. Hea drenaaþ on tähtis faktor selle taime elus, seepärast on kasulik panna tema istutusauku segu peenest killustikust,aiakompostist ja lehemullast, mida kõiki on võetud võrdsetes osades. Vältimaks taimede üleujutamist, soovitatakse istutada taim väikesele künkakesele. See võte on vajalik ka juuresüsteemi paremaks soojendamiseks, kuna rohke päikesevalgus ja soojus on peekerlille teine väga tähtis tingimus edukaks kasvuks ja arenguks. Paljud probleemid, mis on seotud taimele koha leidmisega, saavad lahenduse, kui istutada taim suurde potti. Seal kasvavad nad palju meelsamini, kui aiamullas.
Radikaalne lõikus hilissuvel- kindel garantii sellele, et teie peekerlill talvitub edukalt. Inglise aednikud soovitavad järjekindlalt iga-aastast lõikust, samuti põõsaste perioodilist jagamist, mis võimaldavad järgmisel aastal taimel rikkalikumalt õitseda. Lõigatud võrseid võib kasutada pistikute tegemiseks. Nendest taimedest võite luua kaua õitsevaid kompositsioone ja imestate isegi, kuidas te enne saite hakkama ilma peekerlilleta!
Kui teie peekerlilled lõpetasid õitsemise, tuleb esmalt pöörata tähelepanu sellele, ega nad ei kasva millegi varjus. Heaks õitsemiseks vajavad nad päikeselist kasvukohta. Kui põhjuseks pole see, on kõige tõenäolisem see, et põõsad on liiga suureks ja tihedaks kasvanud,lõigake põõsalt varred ja jagage põõsas, järgmisel aastal õitsevad nad teil kindlasti jälle.
Pistikutega paljundamine.
1. Sügise alguses lõigake noored, 5cm pikkused võrsed, mis ei ole õitsenud. Eemaldage alumiselt osalt lehed, ning terava noaga lõigake pistikud.
2. Raputage lõikekohad juurestimulaatoriga üle ning pistke pistikud kümnesentimeetrise läbimõõduga pottidesse, mis on täidetud niiske komposti või ükskõik millise toitaineterikka seguga.Katke kilega.
3. Hoidke pistikuid hästi ventileeritavas, kuid soojas ruumis. Kastke mõõdukalt, kuid ärge laske mullal läbi kuivada. Nii kui ilmuvad noored lehed, istutage nad eraldi pottidesse, kevadel aga avamaale.
Viis reeglit peekerlille kasvatamiseks
1. HEA DRENAAŽIGA MULD
Peekerlilled on vastupidavad taimed, kuid lähevad niiskes mullas kergesti mädanema, eriti kevad-talvisel perioodil. Lisage raskele mullale komposti ja killustikku, ning kasvatage taimi künkakestel. Alternatiivina kasutage konteinereid.
2. REGULAARNE TAGASILÕIKUS
Hilissuviseks ja sügiseseks õitsemiseks eemaldage regulaarselt äraõitsenud õisikuvarred esimese lehepaari pealt, ning seda kogu suve jooksul.
3. ÕIGE TALVITUMINE
Talveks lõigake taimevarred täielikult, katke põõsad, et taimed ei saaks liiga palju niiskust sügiseste vihmadega, ning kevadiste lumesulamistega.
4. HÕRE ISTUTUS
Peekerlilled kasvavad kiiresti suureks ja konkureerivad teiste taimedega. Peekerlille põõsal on vajalik hea õhustatus, seepärast istutage taimed 50cm vahedega.
5. REGULAARNE JAGAMINE JA KÄRPIMINE
Jagage põõsaid kevadel. Samal ajal kärpige kasvavaid võrseid, see aitab vältida kasvupungade külmumist hiliste öökülmade korral, ning suurendab õievarte hulka.
Mitmeaastane taim Scrophulariaceae perekonnast.
Päritolu: hübriid.
Omadused: Valged torukujulised lilled ümbritsevad tugevaid varsi. 98% taimedest on atraktiivsete pronks-lillade lehtedega.
Õistaime kõrgus: 100 cm.
Lillevärv: valge.
Looduslik õitsemisperiood: juuni-august.
Talvekindluse tsoonid: Z3 – Z8.
Taimede vaheline kaugus: 45 cm.
Mullanõuded: kuiv, hea drenaažiga.
Kasutamine: sobib lõikamiseks.
1,0 g = 3650 seemet.
Õitsemise pidu.
Vähe on taimi, mis õitsevad rikkalikult ka vähese vaeva korral. Üks nendest on peekerlill, istutage ta kindlasti oma aeda.
Ostes aiakeskusest potikesega peekerlille, pöörate te tahtmatult tähelepanu tema kütkestavale elegantsile. Tema läikivate lehtedega kaunid põõsakesed on nii ahvatlevad, et võtate neid tahtmatult rohkem, kui plaanis oli, nagu sosistaks keegi teile kõrva: "Võta veel, veel, veel...". Neid taimi ei osteta mitte ainult nende välimuse pärast, vaid ka sortide suurepäraste nimetuste pärast. Varsti veendute, et peekerlilled sobivad teie aeda suurepäraselt, tänu oma kuni 75 cm kõrgustele kaharatele põõsastele, milles on mahlakad lehed ja erksad, siidised kellukad, mis headel aastatel püsivad põõsal juunist novembrini.
Lisagem kuumust...
Vähest hooldust vajavad, vastupidavad haigustele ja kahjuritele, sobivad peekerlilled nii looduslähedasse, kui ka eksootilisemasse aeda. Näiteks vana ja hästituntud sort "Granat" on täidetud kogu suve jooksul punaste õitega, sobides nii rangelt klassikalisesse aeda, kui ka stepitaimede kõrvale kiviaeda, samuti eksootiliseks raamistuseks vöödiliste lehtedega linaliiliale. Isegi päikeselisel peenral koos erekollase päevakübaraga, ning neiusilmaga suudab ta kuumust lisada. Kui te pole varem kunagi peekerlille kasvatanud, sobib antud sort teile üle kõige. Asi selles, et ta on kõige tugevam, vastupidavam ja tunneb ennast peale talve hästi. Teine, temale sarnane sort "Firebird" omab kinaverpunast tooni, ning sobib suurepäraselt purpursete värvingutega dramaatilistesse kompositsioonidesse, näiteks koos männassalveiga (Salvia verticillata) «Purple Rain».
Violetses toonis.
Violetses toonis peekerlilled sobivad samuti rohttaimedega hästi kokku, kuid veetlevemad on nad hallikas-roheliste või hõbedaste lehtedega taimede raamistusel. Kõige tuntum on rikkalikult õitsev sort "Blackbird", sort "Sour Grapes" on valge-violetsete laigukestega ning valge õiekurguga. Teda aetakse sageli segi vana, populaarse sordiga "Stapleford Gem", mis kasvab kuni meetri kõrguseks, ning millel on puhast sinist tooni õied sirelilillade kroonlehtede ääristega. Suitsu-violetne "Raven" sobib suurepäraselt erkroheliste piimalilledega ja hõbedase kassiurb-pujuga (Artemisia ludoviciana).
Õrnas toonis.
Peekerlillede hulgas on ka pehmemate toonidega sorte: roosad, kreemjad, valged. «Alice Hindley» on roosakas-purpurse tooniga. Purpur-kreemjas «Mother of Peal» on pärinud suurepärase sordi «Sour Grapes» värvi, sobides imehästi kokku valge «Snow Storm»-iga. Jäine «Osprey» oma õrnroosade kroonlehtede äärisega, samas aga «Pershore Pink Necklace» kannab endaga erkroosasid kreemvalge kurguga kellukaid.
Mesilaste ja koolibride lemmikud.
Peale paljude erinevate toonide on peekerlilledel ka muid väärtusi. Nende kodumaal- Põhja-Ameerika kesk-, ja lõunaosas, tolmutavad kauneid torujaid õisi koolibrid, Euroopa aedades aga mesilased ja kimalased. Nad on ainsad putukad, keda see taim huvitab, kuna ei nälkjaid, täid, ega teisi kahjureid peekerlill ei huvita.
Tervise saladused.
Ainus, mida peekerlilled ei talu- liigniisked mullad, seda eriti kevadisel ajal. Hea drenaaþ on tähtis faktor selle taime elus, seepärast on kasulik panna tema istutusauku segu peenest killustikust,aiakompostist ja lehemullast, mida kõiki on võetud võrdsetes osades. Vältimaks taimede üleujutamist, soovitatakse istutada taim väikesele künkakesele. See võte on vajalik ka juuresüsteemi paremaks soojendamiseks, kuna rohke päikesevalgus ja soojus on peekerlille teine väga tähtis tingimus edukaks kasvuks ja arenguks. Paljud probleemid, mis on seotud taimele koha leidmisega, saavad lahenduse, kui istutada taim suurde potti. Seal kasvavad nad palju meelsamini, kui aiamullas.
Radikaalne lõikus hilissuvel- kindel garantii sellele, et teie peekerlill talvitub edukalt. Inglise aednikud soovitavad järjekindlalt iga-aastast lõikust, samuti põõsaste perioodilist jagamist, mis võimaldavad järgmisel aastal taimel rikkalikumalt õitseda. Lõigatud võrseid võib kasutada pistikute tegemiseks. Nendest taimedest võite luua kaua õitsevaid kompositsioone ja imestate isegi, kuidas te enne saite hakkama ilma peekerlilleta!
Kui teie peekerlilled lõpetasid õitsemise, tuleb esmalt pöörata tähelepanu sellele, ega nad ei kasva millegi varjus. Heaks õitsemiseks vajavad nad päikeselist kasvukohta. Kui põhjuseks pole see, on kõige tõenäolisem see, et põõsad on liiga suureks ja tihedaks kasvanud,lõigake põõsalt varred ja jagage põõsas, järgmisel aastal õitsevad nad teil kindlasti jälle.
Pistikutega paljundamine.
1. Sügise alguses lõigake noored, 5cm pikkused võrsed, mis ei ole õitsenud. Eemaldage alumiselt osalt lehed, ning terava noaga lõigake pistikud.
2. Raputage lõikekohad juurestimulaatoriga üle ning pistke pistikud kümnesentimeetrise läbimõõduga pottidesse, mis on täidetud niiske komposti või ükskõik millise toitaineterikka seguga.Katke kilega.
3. Hoidke pistikuid hästi ventileeritavas, kuid soojas ruumis. Kastke mõõdukalt, kuid ärge laske mullal läbi kuivada. Nii kui ilmuvad noored lehed, istutage nad eraldi pottidesse, kevadel aga avamaale.
Viis reeglit peekerlille kasvatamiseks
1. HEA DRENAAŽIGA MULD
Peekerlilled on vastupidavad taimed, kuid lähevad niiskes mullas kergesti mädanema, eriti kevad-talvisel perioodil. Lisage raskele mullale komposti ja killustikku, ning kasvatage taimi künkakestel. Alternatiivina kasutage konteinereid.
2. REGULAARNE TAGASILÕIKUS
Hilissuviseks ja sügiseseks õitsemiseks eemaldage regulaarselt äraõitsenud õisikuvarred esimese lehepaari pealt, ning seda kogu suve jooksul.
3. ÕIGE TALVITUMINE
Talveks lõigake taimevarred täielikult, katke põõsad, et taimed ei saaks liiga palju niiskust sügiseste vihmadega, ning kevadiste lumesulamistega.
4. HÕRE ISTUTUS
Peekerlilled kasvavad kiiresti suureks ja konkureerivad teiste taimedega. Peekerlille põõsal on vajalik hea õhustatus, seepärast istutage taimed 50cm vahedega.
5. REGULAARNE JAGAMINE JA KÄRPIMINE
Jagage põõsaid kevadel. Samal ajal kärpige kasvavaid võrseid, see aitab vältida kasvupungade külmumist hiliste öökülmade korral, ning suurendab õievarte hulka.
Eng.: Foxglove Beardtongue, Foxglove Penstemon, Talus Slope Penstemon. Sven.: Fingerborgshatt. Bot. syn.: Chelone digitalis (Nutt.) Sweet, Penstemon alluviorum Pennell.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis : "Peekerlilled".
