Teie ostukorv on tühi.
Sigur harilik
Harilik sigur (Cichorium intybus) - mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast. Taime kõrgus 1-1,5 m, sammasjuure pikkus kuni 1,5 m. Juurelähedased lehed moodustavad roseti.
Seda vähenõudlikku taime tasub kindlasti aeda istutada - tema helesinised ümarad õied on väga kaunid.
Õitseb helesiniste õitega, mis on koondunud korvõisikusse, juunist septembrini. Suurepärane meetaim.
Raviomadused: lehed ja juured sisaldavad vitamiine C ja B1, karotiini ja sigurhapet. Kõrge inuliini tase on efektiivne diabeedi ja ainevahetushäirete korral, maksahaiguste korral.
Sigurijuure tõmmist tarvitatakse kui kuseeritust soodustavat vahendit, kasulik on sigur ka üldise toonuse tõstmiseks, samuti meeleolu parandamiseks, verekoostise parandamiseks.
Soovitatakse dieettoitumises.
Siguril on antibakteriaalsed omadused, parandab haavasid, samuti kasutatakse tõsisemate nahahaiguste raviks, nagu näiteks ekseemid ja kasvajad.
Regulaarne siguri kasutamine aitab inimesel puhastada oma organismi toksiinidest, radioaktiivsetest ainetest ja raskemetallidest.
Siguri juured ei sisalda kofeiini ning see ei oma kesknärvisüsteemile ja südame-veresoonkonnale ergutavat toimet. Kuivatatud sigurijuuri lisatakse ka rohuteede koostisesse.
Värskeid juuri hautatakse, küpsetatakse, keedetakse, kasutatakse salatites koos teiste köögiviljadega. Metsiku siguri pleegitatud lehti võib süüa hautatuna, keedetuna, küpsetatuna.
Pleegitamiseks mässitakse noored lehed ja varred kevadel kotiriidesse nii, et nad ei saaks valgust, ning kaetakse mullaga. 2-3 nädala pärast on lehed pleekinud.
Agrotehnika.
Muld peab olema sügavalt läbi kaevatud, see valmistatakse ette juba sügisel, seemned aga külvatakse märtsis-aprillis. Tõusmed ilmuvad 8-12 päevaga.
Hooldus: kastmine minimaalne, rohimine, pealtväetamine.
Noori lehti saab esimesel aastal, juuri teisel aastal. Kohvisegu valmistamiseks siguri juurtest, kaevatakse teise aasta sügisel juured välja.
Sigurijuurtest kohv: pestud sigurijuured kuivatatakse õhu käes ja röstitakse. Peale röstimist kaob juurte mõru maitse, need muutuvad tumepruunikas ja omandavad peene aroomi. Seejärel juured peenestatakse kohviveskis.
Seda vähenõudlikku taime tasub kindlasti aeda istutada - tema helesinised ümarad õied on väga kaunid.
Õitseb helesiniste õitega, mis on koondunud korvõisikusse, juunist septembrini. Suurepärane meetaim.
Raviomadused: lehed ja juured sisaldavad vitamiine C ja B1, karotiini ja sigurhapet. Kõrge inuliini tase on efektiivne diabeedi ja ainevahetushäirete korral, maksahaiguste korral.
Sigurijuure tõmmist tarvitatakse kui kuseeritust soodustavat vahendit, kasulik on sigur ka üldise toonuse tõstmiseks, samuti meeleolu parandamiseks, verekoostise parandamiseks.
Soovitatakse dieettoitumises.
Siguril on antibakteriaalsed omadused, parandab haavasid, samuti kasutatakse tõsisemate nahahaiguste raviks, nagu näiteks ekseemid ja kasvajad.
Regulaarne siguri kasutamine aitab inimesel puhastada oma organismi toksiinidest, radioaktiivsetest ainetest ja raskemetallidest.
Siguri juured ei sisalda kofeiini ning see ei oma kesknärvisüsteemile ja südame-veresoonkonnale ergutavat toimet. Kuivatatud sigurijuuri lisatakse ka rohuteede koostisesse.
Värskeid juuri hautatakse, küpsetatakse, keedetakse, kasutatakse salatites koos teiste köögiviljadega. Metsiku siguri pleegitatud lehti võib süüa hautatuna, keedetuna, küpsetatuna.
Pleegitamiseks mässitakse noored lehed ja varred kevadel kotiriidesse nii, et nad ei saaks valgust, ning kaetakse mullaga. 2-3 nädala pärast on lehed pleekinud.
Agrotehnika.
Muld peab olema sügavalt läbi kaevatud, see valmistatakse ette juba sügisel, seemned aga külvatakse märtsis-aprillis. Tõusmed ilmuvad 8-12 päevaga.
Hooldus: kastmine minimaalne, rohimine, pealtväetamine.
Noori lehti saab esimesel aastal, juuri teisel aastal. Kohvisegu valmistamiseks siguri juurtest, kaevatakse teise aasta sügisel juured välja.
Sigurijuurtest kohv: pestud sigurijuured kuivatatakse õhu käes ja röstitakse. Peale röstimist kaob juurte mõru maitse, need muutuvad tumepruunikas ja omandavad peene aroomi. Seejärel juured peenestatakse kohviveskis.
Eng.: Chicory, blue daisy, blue sailors, coffee chicory, coffee weed, common chicory, succory, wild chicory, wild succory. Suom.: Juurisikuri. Sven.: Cikoria, cicoria, vägvårda.
* Sigur pole meie põline looduslik taim. Seda tõestab näiteks kasvõi see, et me ei leia teda looduslikust taimekooslusest. Alati kasvab ta kuskil lagedamal jäätmaal, jalg-, auto- või raudtee serval, majade ümbruses. Ta on nagu teiste taimedega sobimatu asukas. Kuid siiski ta püsib meie looduses. Sageli võib teda leida koos nurmikate või teiste kõrrelistega, aga ka suure teelehega.
Kust see taim siis meie loodusesse ära eksis, leidmata siin õiget kohta ?
Selle seletamiseks peame teadma mõnda siguri kasutamisest. Nimelt on tal maa all peidus pikk ja jäme lihakas juur. Loomulikult on inimesed õppinud sellist andi kasutama.
Kuid seda kasutati sellisel huvitaval eesmärgil, kui kohvi aseaine saamine. Kui siguri juured ära kuivatada ja siis peeneks jahvatada, saame pruuni “kohvipulbri”.
Sellest valmistatud jook on tumepruun, mõru ja üpris kibe “sigurikohv”. Kindlasti teate, et väga paljudele inimestele kohv meeldib. Samas aga on olnud aegu, kus kohvi pole olnud alati kättesaadav. Teatavasti kasvab kohvipõõsas vaid maailma troopilistes piirkondades. Nii ongi paljudes maailma paikades kasutatud sigurikohvi. See on küll kehvem ja kibedam, kuid siiski “kohv”.
Ja loomulikult, siguri taimel pole mingeid erilisi sooja- ja niiskusenõudmisi, nagu need on kohvipõõsal. Nii on sigurit hakatud kasvatama kultuurtaimena ja ta on levinud kõikidesse maailmajagudesse peale Antarktika. Siguri kasvatamisega on tegeldud ka Eesti taludes ja sealt see taim meie loodusesse jõudis.
Kuidas sigurit ära tunda ?
Tal on helesinised õisikud, nagu rukkilillel. Kuid tema õisikud koosnevad teistsugustest õitest. Nendes on ainult keelõied, putkõisi neis pole. Ka on nende asetus varrel veidi teistsugune.
Nimelt rukkilille õied asuvad varre ja selle harude tippudes. Siguri õied asuvad aga varrel olevate lehtede kaenlas lühikestel raagudel. Nii nagu rukkilille õied, on ka siguri õied heaks meeallikaks mesilastele. Noortest sigurilehtedest saab aga suurepärase salati.
Tänapäeval on siguri kasvatamine kultuurtaimena peaaegu kadunud, kuna palju maitsvamat kohvipõõsa kohvi on piisavalt. Nii on sigur jäänud rohkem iluaedade kasvandikuks.
Sigur on rohtne taim mida võib leida euraasia subtroopikas, teede ääres, niitudel ja peaaegu igal pool. Teda võib ära tunda püstise varre,väikeste hambuliste lehtede ja taevasiniste õite järgi.
Üldse on olemas üle 10 liigi sigureid. Enim tuntud on tavaline sigur (juursigur), mida kasutatakse kohvi aseaine valmistamiseks ja salatsigur (või endiivia) mida kasvatatakse, kui salati taime.
Siguri juurtes on suurel hulgal insuliini (kuni 49%). Tänu sellele kasutati teda ( ja kasutatakse siiani) suhkru siirupi valmistamiseks. Kuid tihemini valmistatakse temast jooki mida kasutatakse kohvi asendajana.
Asi on selles, et see jook on kohvi sarnane (ennem värvuse poolest kui maitselt), kuid ei sisalda kofeiini-aineid mis mõjutavad inimese närvisüsteemi ja südant ning on sellepärast mõnedele inimestele vastunäidustatud. Selle joogi tarbeks aretati isegi mõned sordid. Selle joogi valmistamiseks kasutatakse siguri juuri mis meenutavad porgandit. Nad pestakse, kuivatatakse ja praetakse kuni pruuniks muutumiseni ja siis peenestatakse. Sellisel moel valmistatud sigur sisaldab 70% kuumas vees lahustuvaid aineid.
Joogi valmistamine ei ole keeruline: peenestatud siguri pulber valatakse üle keeva veega ja saadakse hea maitsega jook, mis on kohvi sarnane. Ehkki sigurist valmistatud jook pole nii aromaatne ja võimalik, et mitte nii maitsev kui naturaalne kohv kuid tal pole kasutuspiire, ta on isegi kasulik: ta rahustab närvisüsteemi, parandab söögiisu, avaldab head mõju soolestiku tegevusele. Teiste sõnadega sigurijook erinevalt kohvist ei oma vastunäidustusi, ei kanna endas halva mõju riski organismile ja toiteväärtus on tal kõrgem kui tavalisel kohvil.
Kohvi aseainet ei tehta mitte ainult sigurist. Kohvi asemele sobivad suurepäraselt oder, kaer, rukis, sojauba, kastanid. Kõik nad ei sisalda kofeiini.
Joogi valmistamise printsiip on samasugune: nende seemned alguses praetakse, seejärel peenestatakse.
