Arbuus "Primagold" F1 (Super Galaxy)

Arbuus "Primagold" F1 (Super Galaxy)
1,0 g = 10-20 seemet.

* Kasvuhoone arbuus. 
SOBIVAD KÜLMAKINDLAD HÜBRIIDID. 
Karmi kliimaga aladele ei sobi kaugeltki mitte kõik, vaid ainult erilised sordid ja hübriidid külmakindlatest arbuusidest.
Kõik nad on külmakindlad, varavalmivad (umbes 70-75 päeva), ning moodustavad magusad viljad ka jahedates tingimustes.
Vilja suurus sõltub sordist - nad võivad kasvada 3-5 kg, mõned isegi 9-12 kg raskusteks.
Kuid seda ideaalsetes tingimustes, tavaliselt on viljad siiski väiksemad, kusjuures arbuusi maitse on ka väikesel viljal väga hea.
KÜLV TURBAPOTTIDESSE. 
Istikute saamiseks külvatakse seemned umbes aprilli teisel dekaadil.
Külmakindluse ja vastupidavuse suurendamiseks ebasoodsate tingimuste suhtes, soovitatakse seemneid külvieelselt leotada kasvustimulaatori lahuses (näiteks Epin). 
Arbuuse soovitatakse kasvatada pookemeetodil, st. poogituna kõrvitsale (kõige paremini sobib selleks viigilehine kõrvits).
Sel juhul on taimed tugevamad ja tervemad, saaki saadakse varem, ning arbuusid ise kasvavad tunduvalt suuremaks.
Edukalt saab kasavatada ka omajuurseid arbuuse, siiski, selliseid suuri vilju, mida lubavad seemnetootjad, tegelikkuses eriti saada ei õnnestu.
Kuna kõik kõrvitskultuurid taluvad väga halvasti juuresüsteemi vigastusi, tuleb seemned kohe külvata eraldi pottidesse.
Kui arbuuse planeeritakse pookida, külvatakse samasse potti lisaks ka kõrvitsa seemned.
Kusjuures poogend külvatakse üldjuhul varem (tavaliselt 2-3 päeva enne), et arbuusitõusmed jõuaksid tärgata enne kõrvitsaid.
Muld istikute jaoks valmistatakse võrdsetest osadest kompostist ja tavalisest aiamullast.
Ühele ämbritäiele mullasegule lisatakse 1sl. lämmastikväetist (näiteks karbamiidi), 1-2 sl. fosforväetist (näiteks superfosfaati) ja 1sl. kaaliumväetist (näiteks kaaliumsulfaati).
HOOLITSEME ISTIKUTE EEST. 
Optimaalne temperatuur arbuusiseemnete idanemiseks on +30°C (sellistes tingimustes idanevad seemned 48 tunniga).
Kõrgem temperatuur pole soovitatav (seemned võivad idaneda kauem või üldse mitte ja hukkuda), samamoodi mõjub ka madalam temperatuur,
kuna temperatuuril alla +15°C arbuusi tõusmed praktiliselt edasi ei arene. Temperatuuril alla +10°C lõpetab taim fotosünteesi ja noored taimed võivad hukkuda.
Hilisem päevane temperatuur peab olema +22+25°C, öine aga +19+20°C.

Arbuus on lühipäeva taim, seepärast ei pea valguse kestvust üle 12 tunni istikute kasvatamisel kasutama,
kuna see toob endaga kaasa õite hilisemat ilmumist ja aeglustab taimede viljumist.
Arbuusid on, nagu ka melonid, väga valgust armastavad, seepärast peavad istikud olema kõige valgusküllasemas kohas.
Kuna korteritingimustes on isegi lisavalgust kasutades valgustatuse tase ebapiisav, siis soovitatakse iganädalaselt piserdada taimi kasvustimulaatoritega,
nagu näiteks Epin ja Cirkon.
Taimi kastetakse ainult sooja veega - vastavalt vajadusele ja väga mõõdukalt. Liigkastmine on lubamatu, kuna see viib juuresüsteemi mädanemiseni.
3-4 pärislehe ilmumisel hakatakse iganädalaselt väetama kompleksväetistega.
Kui taime soovitatakse pookida, siis on kõige soovituslikum aeg pookida 2-3 päeva peale kõrvitsatõusmete tärkamist - sel hetkel on nii poogendil kui ka alusel ilmumas esimene pärisleht.
Kõige lihtsam on ligistamise meetod.
Selle meetodi kohaselt eemaldatakse nii arbuusi kui ka kõrvitsa taimelt osa koort (epidermist) piki vart (2 cm pikkune riba), lähendatakse varred üksteisega vastakuti ja seotakse pookekoht kinni.
ISTUTAMINE SOOJA PEENRASSE. 
Istikute väljaistutamine kasvuhoonesse toimub Eesti tingimustes umbes mai lõpus.
Selleks ajaks on taimede vanus 25-30 päeva, peenar kasvuhoones peab olema täielikult ettevalmistatud ja hästi soojendatud, kuna arbuus on väga nõudlik mulla soojuse suhtes
(optimaalne substraadi temperatuur +20+24°C). Märgime, et poogitud arbuusid on selles suhtes leplikumad ja taluvad kergemini kevadisi jahenemisi.

Arbuus eelistab väga viljakaid struktuurseid muldi. Arvatakse, et arbuus on mullaviljakuse suhtes vähenõudlikum kui melon, siiski saab suurt saaki meil vaid hästi kultiveeritud,
soojadel, hea õhustatusega, neutraalse mulla pH ja sügava haritud mullakihi (vähemalt 30 cm) korral. Seepärast peavad kasvuhoone peenrad olema kõrged ja biokütusel. 
Taimede istutamise tehnoloogia on traditsiooniline.
Taimed kastetakse, raputatakse korralikult ja ettevaatlikult potist välja, ja istutatakse nii, et juurekaela ei maeta mulla alla (taim võib vastasel juhul haigestuda juuremädanikku)
ettevalmistatud istutusauku. 1m2 paigutatakse tavaliselt 5 mittepoogitud või 3 poogitud taime (viimased moodustavad võimsama põõsa).
Peale istutamist multðitakse peenar lehejäätmetega nii, et mults ei puutuks kokku taime varrega, vastasel juhul võib liiga kõrge õhuniiskuse korral tekkida juuremädanik.
Samal ajal ei soovitata ka multšist loobuda, kuna multš tagab õhuliikuvuse ja kohevuse mullas.

Eng.: Watermelon. Suom.: Vesimeloni. Sven.: Vattenmelon. Bot.: Citrullus lanatus L.