Aeduba roniv "Neckargold"

Roniv aeduba "NECKARGOLD".
Kõrge (kuni 200 cm) kollane, keskhiline aedoa sort 23-25 cm pikkuste silindriliste kaunadega ja valgete seemnetega.
Sparglitüüp. Külv juuni algul
avamaale vahedega 3-4 x 60 cm. Väänkasvulised taimed vajavad toestamist.
1,0 g = 3-5 seemet.

Ettevalmistustööd aedoa külviks.
Valitakse erineva värvusega ja õitsemisajaga sordid. Põõsasjad sordid õitsevad 15-20 päeva, kõrgekasvulised 30-50 päeva.
Tähelepanu ! Sortide valikul pöörake tähelepanu ka kasvuperioodi pikkusele (alates 70 päeva varajased ja üle 200 päeva hilised sordid). Varajase külvi puhul leotatakse seemneid enne külvi soojas vees. Seejärel idandatakse neid marlikotti asetatuna paar päeva. Veelgi parem on kasvatada aeduba istikutest: 30 päeva enne avamaale istutamist külvatakse paisunud seemned turbapotti ja hoitakse temperatuuril +12+14°С; kasta mõõdukalt. Mai esimestel päevadel istutatakse taimed maha ja kaetakse öökülmade lõppemiseni kilega.
Maa-ala ettevalmistamine ja seemnete külv avamaale.
Aeduba on soojalembene taim. Seepärast peaks peenar asuma päikese käes. Muld peab olema viljakas, kuid ilma liigse lämmastikusisalduseta (lämmastikväetisi ei anta, sest see soodustab lehemassi kasvamist). Maa valmistatakse ette juba sügisel. Siis antakse ka fosfor-ja kaaliumväetised (250-300 g/10m2 ja superfosfaati 120-150 g/10m2). Kasulik on anda ka orgaanilist väetist. Pärast väetiste andmist kaevatakse maa ümber. Ka kevadel antakse kõdusõnnikut, kaalium- ja fosforväetisi. Muld kaevatakse veelkord ümber. Aeduba kasvab paremini neutraalsel mullal, happelisi muldi on vaja lubjata. Mehhaanilise koostise poolest sobivad paremini kergemad saviliivmullad, mis kergesti soojenevad ja on huumusrikkad.
Tähelepanu ! Värsket sõnnikut külvieelselt ei tohi anda ! Kui maad on pidevalt väetatud orgaanilise väetisega, siis piisab ka ainult mineraalväetiste lisamisest, esmajärjekorras kaalium- ja fosforväetistest. Madala huumusesisaldusega muldadel antakse sügisel enne maa kaevamist komposti 4 kg/m2 (~ pool ämbritäit). Kevadel antakse mineraalväetisi 30g/m2 superfosfaati ja 20 g/m2 kaaliumkloriidi. Enne külvi hoitakse seemneid 20 minutit 1% kaaliumpermanganaadi lahuses (10g/1l), seejärel uhutakse puhta veega ja tahendatakse. Aeduba kasvatatakse 2.-3. aastal peale sõnnikuga väetamist. Sobivad eelkultuurid on kurk, kapsas, tomat, kartul. Samale kohale ei maksaks uba külvata enne 3-4 aastat. Aedoale sobivad neutraalsed või nõrgalt happelised mullad (рН 6-7). Vajadusel antakse enne külvi lubiväetisi. Aedoa kasvatamine külmade tuulte eest varjatud kohas tõstab saagikust. Soovitatakse ka kasvatada mittekandeeas viljapuude vahel. Aeduba külvatakse kahel tähtajal: varakult, kui muld on 10 cm sügavuselt soojenenud +12+14°С ja siis veel 7-10 päeva pärast. 
Külviviisid: reaskülvina (ridade vahe 50 cm) ja kaherealise lintkülvina (lintide vahe 60 cm, ridade vahe 25 cm). Reas jäetakse seemnete vaheks 6-8 cm, külvisügavuseks liivasel ja saviliivmullal 4-5 cm ning liivsavi – ja savimuldadel 2-3 cm. Kergetel, hästi soojenevatel muldadel külvatakse uba tasasele maale, aga külmal ja kõrge põhjaveega mullal – ridadena. Külviaeg mai III dekaad. Põõsasoad ridadena - ridade vahe 40-50 cm (reas 8-10 cm) või pesadena 50x40 cm 5-6 seemet 3 cm sügavusele.
Arengu kiirendamiseks ja niiskuse säilitamiseks mullas võiks külvid katta kilega. Kõrgekasvulisi aedoa sorte kasvatatakse spaleeris või 2 m kõrgustel tugedel. Kilekatete kasutamisel võib aeduba külvata mai II dekaadil.

Eng.: Climbing french bean. Suom.: Salkovahapapu. Sven.: Störvaxböna.