Teie ostukorv on tühi.
Vägihein sp. (mix)
Vägihein (liikide ja värvide segu) - Verbascum sp.
Kultiveeritakse 2-aastase taimena, kuigi on lühiealine isekülvi teel hästi uuenev püsik. Ebatavaliselt köitev aiataim päikesepaistelisse või poolovarjulisse kasvukohta. Sobib suurepäraselt sega-iluaeda ja suurde kiviktaimlasse. Eriti intensiivse, sametise, purpur-punakas-violetse värvi ja suurte, kobedate õisikutega sort sobib lõikelilleks. Esimesel aastal moodustab karvaste, heleroheliste lehtede juurelähedase roseti, õitseb teisel aastal. Varajase külvi korral õitseb esimesel aastal. Kõrgus: 50-150 cm.
Õitsemine: V-VIII.
Kasvab Venemaa euroopa osas, Lääne-Siberi lõunaosas, Kesk-Euroopas, Loode-Hiinas. Mitme-, või kaheaastane taim kõrgusega kuni 100 cm. Lehed piklik-munajad, kuni südajad, kergelt karvased. Õied erinevat tooni violetsed, koondunud lihtsasse, hõredasse kobarasse. Õitseb juunis- juulis. Kultuuris alates 1597 aastast.
Kasvukoht: vastupidav põuale. Eelistab päikeselist kasvukohta, kuigi lepib ka kerge varjuga. Muld: mõõdukalt kuiv või kuiv, kobe, toitainete vaene. Hooldus: peale õitsemist varred maha lõigata, see pikendab eluiga.
Paljundamine: seemnete külviga avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. Kasutamine: üksikult ja grupiistutusel murus, miksbordüüris, seinte ääres ja suurtes kiviktaimlates.
Kaaslased: Anaphalis, Anthemis, Nepeta, Santolina, Salvia. 1000 taime saamiseks on vaja 1,0 g seemneid.
* Seemneid iseloomustab kiire idanemine pidevalt niiskes (kuid mitte märjas!) substraadis temperatuuril +20°C. Seemned võib üle puistata peenikese substraadi või liiva kihiga, kuid kui seemned on väga väikesed, siis tuleb nad lihtsalt kergelt mulda vajutada. Peale idanemist soovitatakse jahedaid tingimusi.
Kultiveeritakse 2-aastase taimena, kuigi on lühiealine isekülvi teel hästi uuenev püsik. Ebatavaliselt köitev aiataim päikesepaistelisse või poolovarjulisse kasvukohta. Sobib suurepäraselt sega-iluaeda ja suurde kiviktaimlasse. Eriti intensiivse, sametise, purpur-punakas-violetse värvi ja suurte, kobedate õisikutega sort sobib lõikelilleks. Esimesel aastal moodustab karvaste, heleroheliste lehtede juurelähedase roseti, õitseb teisel aastal. Varajase külvi korral õitseb esimesel aastal. Kõrgus: 50-150 cm.
Õitsemine: V-VIII.
Kasvab Venemaa euroopa osas, Lääne-Siberi lõunaosas, Kesk-Euroopas, Loode-Hiinas. Mitme-, või kaheaastane taim kõrgusega kuni 100 cm. Lehed piklik-munajad, kuni südajad, kergelt karvased. Õied erinevat tooni violetsed, koondunud lihtsasse, hõredasse kobarasse. Õitseb juunis- juulis. Kultuuris alates 1597 aastast.
Kasvukoht: vastupidav põuale. Eelistab päikeselist kasvukohta, kuigi lepib ka kerge varjuga. Muld: mõõdukalt kuiv või kuiv, kobe, toitainete vaene. Hooldus: peale õitsemist varred maha lõigata, see pikendab eluiga.
Paljundamine: seemnete külviga avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. Kasutamine: üksikult ja grupiistutusel murus, miksbordüüris, seinte ääres ja suurtes kiviktaimlates.
Kaaslased: Anaphalis, Anthemis, Nepeta, Santolina, Salvia. 1000 taime saamiseks on vaja 1,0 g seemneid.
* Seemneid iseloomustab kiire idanemine pidevalt niiskes (kuid mitte märjas!) substraadis temperatuuril +20°C. Seemned võib üle puistata peenikese substraadi või liiva kihiga, kuid kui seemned on väga väikesed, siis tuleb nad lihtsalt kergelt mulda vajutada. Peale idanemist soovitatakse jahedaid tingimusi.
Eng.: Mullein. Suom.: Tulikukka. Sven.: Kungsljus.
