0 arvamust  |  Lisa arvamus
Allium tuberosum L.
Tootja: Franchi
Pakendis:50,0 g
Saadavus:2
30.43€
Maksudeta: 24.95€
Lõhnav lauk (Mugullauk) - Allium tuberosum L.
Mitmeaastane ja talvekindel taim. Hiline sort (külvamisest valmimiseni kulub 100-120 päeva). Lehed pikkusega 30-35 cm ja laiusega 0,9-1,1 cm.
Lõikama hakkavad teisel aastal (2-3 korda hooaja jooksul). Viljakus (1-kordne) 1,3-1,5 kg/m2. Viljakus (mitmekordne) 2,7 kg/m2.
1,0 g = 190-250 seemet.

Lõhnavsibul

MUGULLAUGU KASVATAMINE.
Kõik kvaliteedi aspektid sõltuvad kasvatamistingimustest. Taime arenguks on optimaalne temperatuur +20°C, kuid ta kasvab normaalselt ka madalama temperatuuriga mõõduka kliimatsoonis. Ta on hästi kohanenud paljude mullatüüpidega, kuid viljakatel, hästi väetatud muldadel adapteerub ta paremini igasuguses kliimatsoonis.
Põhja-Hiinas kasvatatakse lõhnavat lauku traditsiooniliselt mitmeaastase kultuurina 7-30 aastaseks. Seemned külvatakse kevadel 1 cm sügavusele, nelja vakku. Esimesel aastal kastetakse vaid äärmise vajaduse korral, et saada arenenud juuresüsteemi, lehti ei lõigata. Järgmisel aastal eemaldatakse varakevadel surnud lehed, taimi mullatakse võrsete aluseni ja read puistatakse üle 4-6 cm paksuse liivase mulla kihiga, et saada pleegitatud ebavarsi.
Peale lehtede kasvamist read harvendatakse, jättes vajaliku taimedevahelise kauguse. Samuti võib taimed istikupeenrast ümber istutada alalisele kasvukohale. Sel juhul paigutatakse seemikud lintidena nelja ritta; ridadevaheline kaugus 35 cm, taimede vaheline kaugus reas 16 cm.
Alates teisest kasvuaastast teostatakse hooaja jooksul kolm lehtede lõikust (kui taim saavutab kõrguseks 20 cm). Intervalliks on 20-30 päeva, suve lõpus lehtede lõikamine lõpetatakse. Hilissügisel read äestatakse. Et eemaldada vanad ja surnud juured, multšitakse taime ümbrust 1-5 cm paksuse kõdukihiga.
Pealtväetatakse peale lõikamist. Ümberistutamist ja põõsa jagamist viiakse läbi kevadel, kuna varasügisel taim veel õitseb, ning elab seepärast ümberistutust halvemini üle.

Eng.: Chinese Chives, Garlic chives. Suom.: Kiinansipuli, "kiinanruohosipuli". Sven.: Kinesisk gräslök. Bot. syn.: Allium argyi H.Lev., Allium chinense Maxim., Allium clarkei Hook f., Allium roxburghii Kunth, Allium sulvia, Allium uliginosum G.Don, Allium yesoense Nakai, Allium ramosum, Allium odorum.

Nimetus: kogu maailmas nimetatakse teda hiina murulauguks (Chinense chives). Kagu-Aasia riikides on liigi teaduslik nimetus lõhnavsibul ehk mugullauk (Allium tuberosum). Venemaal kinnistus selle suurepärase sibulaliigi nimetuseks lõhnav lauk (Allium odorum). Siiski, enamik botaanikuid liidavad eelpool nimetatud liigid üheks - lõhnav lauk (Allium ramosum).
Kirjeldus: Hiinast levinud Jaapanisse, kus ta sai rahvuslikuks lemmikuks. Looduses kohtab teda Mongoolia mägedes, Kesk-Aasias, Altais, Lääne- ja Ida-Siberi lõunaosades. Kasvab mägede keskmises ja madalas vööndis, kivistel nõlvakutel, sopkadel, soolakate muldadega niitudel, suvel kuivavates jõeorgudes. Ta on küllaltki soojaarmastav taim, mis hakkab kevadel kasvama soojade ilmade saabudes. Samal ajal on ta talvekindel ja talub külmasid kuni -45°C, isegi õhukese lumekatte korral.
MAITSEOMADUSED JA KASULIKUD OMADUSED.
Lõhnav lauk on populaarne kultuur ka Koreas, Indias, Nepaalis, Tais ja Filipiinidel. Toiduks kasutatakse lehti ja õisi, fütoteraapias kasutatakse kõiki taime osasid. Iidsete india, hiina ja tiibeti meditsiini kohta käivates traktaatides nimetatakse lõhnavat lauku kui kõrge efektiivsusega vahendit üleväsimuse, depressiooni ja avitaminoosi korral. Arstid määrasid teda taastumisel rasketest haigustest. Okultsetes ida süsteemides peeti lõhnavat lauku kaitseks ülemiste sfääride deemonite vastu. Lõhnava laugu lehed peavad olema tumerohelised, õrnad ja mahlased.
Jaapanis määratakse kvaliteeti nõrga küüslaugu aroomi ja lehtede pikkuse järgi: kõrgem sort - lehed 23-28 cm pikkused, 18-22 cm - hea kvaliteet ja 15-17 cm - keskmine kvaliteet. Hiinas kasvatatakse pleegitatud lõhnavat lauku - kergelt värvunud, nõrgad lehed, praktiliselt ilma terava maitseta.
Põllukultuurina kaitstakse taimi valguse eest tentidega, õlgmattidega, tumeda paberiga jt. materjalidega. Lõhnavat lauku kasutatakse tavaliselt värskena, kuna töötlemisel kaotab ligi 80% C-vitamiinist.
Tema mahlased lehed kaotavad kiiresti värskuse ja vitamiinide varu, neid võib säilitada mitte üle 2-3 päeva temperatuuril 0..+2°C. Isegi väike kogus värsket lõhnava laugu rohelist massi parandab söögiisu, parandab seedemahlade eritumist, võimaldab organismil toitainete paremat omastamist. Rohelised lehed sisaldavad kuni 3% suhkruid, on rikkad C-vitamiini, karotiini, mineraalsoolade, eriti kaltsium- ja rauasoolade, B1 ja B2 vitamiinide poolest. Kulinaarias kasutatakse laialdaselt roogade kaunistamisel, erinevate kastmetega salatite põhikomponendina, samuti salatites köögivilja, muna, kala ja mereandidega. Tänu tumerohelistele lehtedele ja kohevatele, valgetele, tähekesi meenutavatele õitele, on lõhnav lauk väga võluv taim. Seepärast on teda kasvatatud dekoratiivtaimena, õisi kasutatud aga kimpude tegemisel. Dekoratiivtaimena on ta väga kena miksbordüürides, kurtiinidena murus, alpinaariumis. Ta on ka suurepärane meetaim, kusjuures tema mesi ei ole sibulalõhnaline ega maitseline.
BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS.
Lõhnav lauk - pikaajaliselt vegeteeriv mitmeaastane taim, mida paljundatakse seemnetega ja põõsa jagamise teel.
Risoom, mis on sarnane habeiirise risoomile, on küllaltki tugevalt harunev, moodustades tiheda kurtiini. Risoomi alumisest osast väljuvad paksud juured, mis tungivad mullas oluliselt sügavamale, kui küüslaugu ja hariliku sibula juured, seepärast vajab ta sügavalt haritud pinnast.
Sibulad on kitsas-silinderjad, või kitsas-koonusjad, kaetud tumepruunide koorikutega, mõningate teisendite sibulad kasvavad vanusega suuremaks. Siiski on kõigil peamisteks varuorganiteks mitte sibulad, vaid risoomid. Lehed lamedad, 0,5-1,0 cm laiused, kergelt kiiljad, tipust ahenevad. Lehtede moodustumise ja kasvu protsess kestav kevadest sügiseni, iga 8-10 päeva tagant ilmub uus leht, suve teisest poolest hakkab samaaegselt toimuma ka lehtede kuivamise protsess.
Õisikud - poolkerakujulised sarikad - paiknevad 30-80 cm pikkustel õisikuvartel. Kuni õitsemiseni on õisikud kaetud teravatipuliste kestadega, mis lõhenenuna jäävad õisiku alusele. Selle liigi õied on väga lõhnavad. Õiekatte lehekesed on seestpoolt lumivalged, pealtpoolt määrdundroosad tumekollase keskrooga. Iga sibul moodustub kahest kuni neljast õisikust aastas. Täiskasvanud taime (üle kolme aasta vanused) õitsemine algab juuli keskpaigas ja kestab sügiseste öökülmadeni.
Taimel võib üheaegselt näha õitsevaid sarikaid, kestadega õisikuid, seemnekupraid valmimata ja valminud seemnetega. Peamine lehemass koristatakse õitsemise alguseks. Seemned valmivad alates augusti keskpaigast. Nad on ümarad, mustad ja läikivad. Seemneid korjatakse 3-4 aastastelt, hästi arenenud taimedelt. Sarikad lõigatakse 30 cm pikkuse õisikuvartega, peale kuivatamist seemned puhastatakse. Seemned kaotavad kiiresti idanemisvõime, seepärast külvatakse nad tavaliselt järgmise aasta kevadel.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.