Aster pompoon "Gusford Supreme"

* Luksuslik aster, kasvanud omaenda aias, tahaks korjata seemneid, et mitte loobuda armastatud õitest.
Siiski on lootus saada mõnelt astrilt seemneid üsna lootusetu- otsides selle põhjusi, on mõtet tundma õppida selle taime bioloogilisi iseärasusi.
Astri õisik koosneb keelõitest, mis asetsevad äärtes ja väikestest trompetõitest õisiku kekel, millede vahel asetsevad ühes-kahes reas üleminekutüüpi õied.
Väikesed trompetõied- mõlemasoolised, keel- ja üleminekuõied naissoolised. Üheaastased astrid omavad võimet isetolmleda, ja risttolmleda.
Trompetõied tolmlevad enda õietolmuga, keel- ja ülemineku õied aga risttolmlevad putukate abil (kas enda või teise õisiku trompetõie õietolmuga).
Astri dekoratiivsordid omavad täidisõisi, mis koosnevad keel- või pikkadest trompetõitest, milles peaaegu puuduvad, või ei ole märgatavad, väikesed kollased trompetid.
Mida täidisõielisem õis, seda raskem on tolmlemine ja pikeneb astri õitsemine (väikesed trompetõied elavad umbes nädala, keelõied aga 2-7 nädalat).
Peale tolmlemist trompetõied närtsivad, kuid keelõied jäävad dekoratiivseks kuni pole tolmlenud kõik trompetid.
Astrite sortide hulgas eristatakse produktiivsed- annavad suure hulga seemneid, ja väheproduktiivsed- annavad vähe seemneid (üldjuhul kõige dekoratiivsemad astrid).
Mida vähem täidisõielisust, seda rohkem moodustub seemneid ja seda kiiremini nad valmivad.
Mida täidisõielisem aster, seda vähem on väikseid trompetõisi ja seda vähem moodustub seemneid (õisikutes, mis koosnevad ainult keelõitast, seemneid praktiliselt ei teki).
Et säilitada astrite täidisõielisus, tuleb korjata seemneid kõige täidisõielisematelt õisikutelt- vähem täidisõielistelt õisikutelt korjatud seemnetest ei tule tulevikus täidisõied.
Hilise kevade ja külma sügisega rajoonides avamaa külvidest seemnete saamine on praktiliselt võimatu, sest nad õitsevad pool kuud hiljem, ja kuu aega kauem, kui astrid, mis on kasvatatud istikutest- seemned ei jõua valmida enne sügisesi külmi (astrid õitsevad 80-125 päeva peale tõusmete ilmumist, seemnete valmimine toimub aga 150-183 päeva möödudes).
Astrite varajasemaks õitsemiseks juulis, augusti alguses, tuleb läbi viia seemnete külv istikute saamiseks märtsi teisel poolel-aprilli alguses.
Peale vegetatsiooni perioodi pikendamise on vaja ka kindlat temperatuuride summat, seepärast on seemnete saamine edukam sooja kliimaga regioonides, kus soe kevad ja pikk kuiv sügis lubavad lõpetada taime arengu täieliku tsükli. Sel juhul on vaja seemnete valmimise ajal hoida astritele vajalikku mullaniiskust- see mõjub samuti produktiivsusele.
Kõrge kvaliteediga astri seemneid saab ainult tugevatelt, tervetelt taimedelt, mis on haiguste ja kahjurite vabad, seepärast tuleb seemnekasvatusel jälgida hoolega agrotehnikat ja astrite külvikorda (astreid tohib samal kasvukohal kasvatada alles 4-5 aasta pärast).
Palju harusid taimel aeglustavad seemnete tekkimist ja valmimist, seepärast jäetakse emataimele esimesed ja parimad 3-6 õisikut (olenevalt sordist, hilistel sortidel üks õisik), ülejäänud eemaldatakse.
Erinevate sortide seemned valmivad umbes 40-60 päeva peale õitsemise algust (olenevalt ilmastikutingimustest). Kuivad õisikud valminud seemnetega korjatakse päikeselise, kuiva ilmaga.
Kui enne külmade saabumist pole seemned täielikult valminud, siis istutatakse taimed potti (astrid taluvad korralikku ümberistutust kergelt), ning tuuakse kuiva, valgesse ruumi järelvalmima.
Järelvalmimisel hoitakse õisikud koos täielikult kuivanud keelõitega, hästi õhutatavas ruumis temperatuuril +15+20 °C umbes 15-20 päeva.
Peale järelvalmimist puhastatakse seemned taimeosadest, ning suletakse hermeetiliselt klaasnõusse, mida hoitakse madalas niiskuses temperatuuril ca 2 °C (vastasel juhul kaotavad seemned kiiersti idanevuse). Jälgides optimaalseid seemnete hoiutingimusi, säilivad kõrge kvaliteediga astri seemned 3 aastat.