Seda mitmeaastast taime tasub aias kasvatada: monarda on väga dekoratiivne, õitseb pikaajaliselt, veetleb oma ebatavalise aroomiga. Kulinaarias kasutatakse teda kui maitsetaime, temas sisalduvad kasulikud ained.
BIOLOOGILISED ISEÄRASUSED
Monarda (Monarda) - mitmeaastane rohttaim huulõieliste sugukonnast. Umbes 17 liiki monardasid kasvavad metsikult Ameerikas, hõlmates territooriumi Kanadast Mehhikoni.
Tal on püstine, neljakandiline vars pikkusega 50 cm kuni 1m. Maa-all paikneb pikk juuresüsteem, mis aitab taimel levida igas suunas. Tema hambulised, piklik-lantsetsed lehed on kergelt karvased. Lehed istuvad vartel lühikeste leheraagudega vastakuti.
* Oma nimetuse on monarda saanud Hispaania botaaniku Nicholas Monardesi auks, kes avastas XVI sajandil Ameerikas mitte ainult monarda, vaid ka palju teisi kasulikke taimi. Ameeriklased nimetavad monardat veel "metsikuks bergamotiks" (Wild Bergamot), "mesilasbalsamiks" (Beebalm), ning "hobumündiks" (Horsemint).
Õitseb juuni lõpust augustini, umbes 50 päeva. Erksad, kaunid õisikud on taime vaieldamatuks ehteks. Neid on erinevat värvust: valged, roosad, vaarikpunased, punased ja kollased. Kerajad peaõisikud paiknevad varre tippudes. Ühel taimel võib kokku lugeda 5-10 õisikut, igas ühes kuni 180 õit. Erilise väljendusrikkuse ja veetluse tagavad kõrglehed, mis omavad tavaliselt sama värvust, mis on ka õitel. Monarda - meetaim, mida mesilased külastavad hea meelega. Seemned on väga väikesed, valmivad augusti lõpus või septembris, sõltuvalt ilmastikutingimustest.
Mitte ainult õied, vaid ka monarda lehed eritavad tugevat lõhna. Asi on selles, et kõik taime osad sisaldavad eetrlikke õlisid. Monarda eeterlik õli omab keerulist koostist, ta on liikidel ja sortidel erinev, seepärast võib ta olla sarnane mündile, bergamotile ja sidrunile. Möödudes taimest kuumal päikeselisel päeval, on seda aroomi selgelt tunda. Eriti hästi on lõhna tunda puudutades lehti kätega.
Monarda didyma "Tulipanoraam"
LIIGID JA SORDID
Kõige laialdasemalt on kultuuris levinud aedmonarda (Monarda didyma). See taim, kõrgusega kuni 80 cm, omab magusat balsamiin-lavendli lõhna. Vars kergelt karvastatud, õisikud on aga lillad või erk-vaarikpunased.
Samuti on tuntud toruõieline monarda (Monarda fistulosa), see on rohkem karvastatud taim, eriti ülaosast. Kasvab 60-90 cm kõrguseks, õisikud kahvatu-sirelilillad, või purpur-violetsed.
Kõik sordid, mis on saadud mitme liigi omavahelise ristamise tulemusena, on ühendatud ühise nimetuse alla hübriidmonarda (Monarda x hybrida), millede õisikud on erinevat värvi. Eestis kasvavad ja arenevad need taimed hästi, talvituvad ilma katteta.
Valgete õisikutega sort pole kultuuris eriti vastupidav, seepärast kohtabki teda haljastuses kõige harvemini. Temale järgnevad sordid hele-violetse ja punase õievärviga. Kõige vastupidavamad on sordid, mille õied on lillad ja erk-vaarikpunased.
Monarda fistulosa
KASUTAMISVÕIMALUSED
* Dekoratiivne mitmeaastane taim.
Monarda kõrged dekoratiivsed väärtused tõstavad ta kahtlemata veetlevamate mitmeaastaste taimede hulka. Ta võib kaunistada lillepeenraid koos teiste mitmeaastaste taimedega. Kaunid on täiskasvanud, küllaltki suured monardapõõsad ka üksikult. Bordüüride loomisel võib teda kasutada erksavärvilise piirdena. Selleks kasutatakse kas ühe-, või mitmevärvilisi sorte, kuid milledel on korralik kõrgus.
* Ravimtaim.
Ameerika põliselanikud kasutasid monarda lehti maohaiguste puhul, bronhiitide raviks, ning haavade paranemiseks. Tõepoolest, tema värsketest lehtedest mahl annab kiire efekti kriimustuste ja nahakahjustuste parandamisel. Monarda omab antiseptilist, põletikuvastast ja diureetilist toimet. Ta parandab seedimisprotsessi, alandab valu ja koolikuid soolestikus. Selleks puhuks kasutatakse seespidiselt lehtedest valmistatud tõmmist, nahahädade puhul tehakse aga vanne ja kangeid tõmmiseid.
Kõik monarda ravitoimed on seotud tema keemilise koostisega. Novosibirski teadlased uurisid kahe monardaliigi eetrlikke õlisid ja leidsid, et toruõielises monardas domineerivad timool (56%) ja linalool (21%), kuid aedmonardas timool (66%), ning karvakrool (11%). Peale selle sisaldavad nad pimooli, pineiini, kamfeeni jt. eeterlikke õlisid. Neid leidub maksimaalses koguses taime õites ja lehtedes. Monarda eetrlikud õlid aitavad bronhiaalastma ravis, krooniliste bronhiitide ja trahheiitide puhul. Tema lehtedest keedetakse külmetuse korral teed. Tervistavale monarda teele võib lisada melissi, estragoni, basiilikut.
Monarda lehed sisaldavad askorbiinhapet ja bioflavonoide (vitamiinid P ja PP). Need bioloogiliselt aktiivsed ained tugevdavad kapillaaride seinu, laiendavad südame koronaarsooni, parandavad organismi immuunsust, seepärast aitavad nad organismil alandada väsimust, stressi, alandavad arteriaalset rõhku.
* Kulinaarias kui maitsetaim
Monardat võib laialdaselt kasutada kulinaarias nii värskena kui ka kuivatatuna. Sellele taimele pole omane vaid õrn aroom, vaid ka terav maitse, mispärast teda hinnatakse kui maitsetaime. Monardat võib kasutada nii liha-, kui ka kalatoitude maitsestamisel, ta annab erilise aroomi erinevatele jookidele, kissellidele, kompottidele, kaljale ja isegi keefirile, samuti sobib tomatimahla aromatiseerimiseks. Teda lisatakse kurkide, kabatðokkide, tomatite, soolamisel ning marineerimisel. Värskeid monarda lehti lisatakse salatitesse, küügiviljasuppidesse, okroðkasse, vürtsilikööridesse.
Monarda didyma "Bergamo"
AGROTEHNIKA
* Kasvukoha valik.
Monarda on külmakindel ja valgust armastav taim, areneb hästi avatud, päikeselises kasvukohas. Ei talu liigniiskust ja happelisi muldi, sellistes tingimustes ei pea ta kaua vastu ja 1-2 aasta pärast sureb välja. Happelisi muldi tuleb lubjata, 1m2-le kulub 30-40gr lupja.
* Istutus.
Monarda põõsad istutatakse 40-60cm kaugusele üksteisest. Enne istutust lisatakse mulda kõdu, ning kaalium- ja fosforväetisi.
* Hooldus.
Monarda reageerib hästi mineraal- ja orgaanilistele väetistele. Kevadel soovitatakse kasutada lämmastikväetisi - kuni 30gr/m2-le (1-2 sl. karbamiidi 10l vee kohta).
Monarda võib kasvada ühel kohal kuni 4-5 aastat. Selle aja jooksul kärbub tavaliselt põõsa keskosa, ning tema dekoratiivsus langeb. Seepärast soovitatakse taim jagada ja istutada uuele kasvukohale.
* Kaitse kahjurite ja haiguste eest.
Eeterlik õli, mida monarada kõik taimeosad sisaldavad, meelitavad putukaid õisi tolmutama, kes samaaegselt peletavad kahjureid. Kuna see kultuur on küllaltki noor, ei kannata ta praktiliselt üldse haiguste käes. On andmeid, et teda võivad kahjustada rooste ja jahukaste. Kõrgenenud niiskustingimustes on märgatud seenhaiguse Puccinia menthae teket, mis kutsub esile varte mädanemist. Sellisel juhul aitab töötlemine vasesisaldusega preparaatidega, näiteks vaskvitrioliga, mida viiakse läbi varakevadel.
KORJAME "LEHESAAKI"
Õitsemisperioodil lõigatakse varred koos õisikutega 20cm kõrguselt mullapinnast. Kui taim õitseb teistkordselt, siis saab hooaja jooksul lõigata saaki kaks korda. 10cm pikkused tükid kuivatatakse hästi ventileeritavas ruumis. Selliselt säilib taimede aktiivne lõhn 8-10 kuud. Kuivatatud lehed võib panna riidest kotikesse, ning kasutada vastavalt vajadusele (kui nad pulbriks teha, kaotavad nad palju kiiremini oma aroomi).
PALJUNDAMISMEETODID
* Põõsa jagamine.
Sordi monardat on kõige kergem paljundada põõsa jagamise teel. Kuid seda saab teha vaid nelja- viie aastaste põõsastega. Põõsas jagatakse kevadel, kui võrsed pole veel kasvama hakanud. Väljakaevatud taim lõigatakse korralikult terava noaga tükkideks, jälgides, et igale tükile jääks 3-4 vart koos lisajuurtega. Peale istutust tuleb kindlasti kasta.
* Seemnetega.
Tuleb meeles pidada, et sellise paljundusmeetodi korral toimub sorditunnuste lahknemine, seemned ei kanna edasi monarda sorditunnuseid.
Seemnetest võib kasvatada istikud, mida kasvatatakse edasi avamaal. Külvatakse märtsis- aprillis (kevadel võib monardat külvata ka otse avamaale, sel juhul on aga oht, et kaua idanevad seemikud võivad mattuda umbrohu alla). Külvisubstraat valmistatakse kergest saviliivmullast, kõdust ja liivast, suhtes 3:1:1. Seemned külvatakse 0,5-1cm sügavusele, külvinorm 0,5gr/m2-le. Idanemiseks vajalik temperatuur on vähemalt 20*C. Tõusmed ilmuvad 12 päeva pärast. Kui seemikud on pisut kasvanud (umbes 20 päeva), harvendatakse nad, jättes vahekauguseks 5cm.
Hiljem pikeeritakse seemikud eraldi pottidesse, või harvendatakse 8-10cm -ni üksteisest. Alalisele kasvukohale istutatakse sügisel. Teisel aastal noored taimed õitsevad.
Monarda citriodora
RETSEPTID:
* Lõhnav maitseainesegu
Võetakse võrdsed osad kuivatatud monardat, basiiliku lehti, estragoni, leeskputke, tilli, peterselli (võib lisada ka jahvatatud punast pipart ja küüslauku). Seejärel lastakse kõik läbi hakklihamasina, ning sõelutakse. Säilitatakse tihedalt suletavas nõus. Segu võib lisada köögivilja-, liha- ja kalaroogadele.
* Kevadine salat
Kimp rohelist murulauku (või rohelisi sibulapealseid), 2-3 noort monarda vart, mõni oblika leht, puhastatud rabarberi vars lõigata tükkideks ja segada. Võib lisada keedetud, tükeldatud muna. Üle kallata hapukoore, majoneesi või maitsestamata jogurtiga.
* Õunadþemm
Peeneks tükeldatud monarda lisatakse keevasse suhkrusiirupisse (0,5kg suhkrut 2klaasi vee kohta). Seejärel lisatakse 1kg puhastatud ja viilutatud õunu. Keedetakse 20-30 minutit, seejärel pannakse klaaspurkidesse. Monarda parandab dþemmi maitset ja annab talle ebatavalise aroomi.