Rõika kasvatamine sügis-talviseks kasutamiseks

Juuli - sobiv aeg rõika külviks sügiseseks korjeks, mida võib realiseerida nii sügisel kui ka talvel. Artiklis anname nõuandeid, kuidas rõigast õigesti külvata ja hooldada nii, et saada kvaliteetset ja kõrget saaki. Ühest küljest, teda kasvatatakse vähe, ning ta omab liiga tagasihoidlikku kohta meie toidulaual, teiselt poolt aga, on ta väärtuslik köögivilja- ja ravimtaim.

                                     

TOITEVÄÄRTUS JA TERVISLIKUD OMADUSED
Rõigas on väärtuslik allikas A, C, B1, B2, B6, PP vitamiinide poolest, süsivesikute poolest, aminohapete poolest, eeterlike õlide poolest, mis annavad rõikale iseloomuliku maitse, aroomi, ning teravuse. Mineraalsoolade sisalduse poolest omab rõigas üht liidripositsiooni. Rõigas aktiviseerib soolte peristaltikat, väljutab organismist liigset kolesterooli. Rõigas tõstab söögiisu, parandab seedimist, omab sapieritust soodustavat toimet. Ta mõjub soodsalt nägemisele, omab mikroobidevastast toimet. Eriti hinnatud on rõigas külmetusest tingitud hingamisteede haiguste korral. Välispidiselt kasutatakse rõigast reuma ja radikuliidi puhul, ta kiirendab haavade, haavandite, ning ekseemide  paranemist, kasutatakse tedretähnide pleegitajana. Musta koorega rõigast peetakse ravitoimete poolest parimaks.

KLASSIFIKATSIOON
Kõik kasvatatavad rõikad ja redised kuuluvad ühe liigi Raphanus sativus L. alla, mis omakorda jaguneb veel mitmeks alaliigiks. Toiduks tarvitatavate taimeorganite järgi jaotatakse juur-, leht-, ja kaunviljadeks. Eestisl kasvatatavad sügis-talvised rõikasordid kuuluvad juurrõigaste euroopa alaliiki. See alaliik on viljeletav Euroopas ja Ameerikas. Euroopa rõigas on esindatud mitmete sortidega, mis erinevad üksteisest maitse poolest. Maitseomaduste poolest jaotatakse euroopa rõigas kahte gruppi:
- teravamaitselised. Siia gruppi kuuluvad traditsioonilised talvised vene rõikad: "Talvine ümar valge", "Talvine ümar must", "Graivoronskaja".
- nõrgamaitselised. Siia gruppi kuuluvad suvised euroopa rõikad. Maitse poolest on see rõigas lähedane redisele, nad on mahlakad ja nõrga, meeldiva teravusega. See annab võimaluse kasutada neid toitudes märgatavalt julgemini kui teravamaitselisi rõikaid. Rõikaid kasvatatakse kõikjal. Eriti on levinud teravamaitselised sordid.

BIOLOOGILISED ISEÄRASUSED. OPTIMAALNE KÜLVIAEG
Rõigas - kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal areneb leherosett ja juur, teisel kasvuaastal õievars, taim õitseb ja annab seemneid. Rõigas on risttolmlev taim, tolmendajateks on putukad. Vegetatsiooniperiood tõusmetest viljade valmimiseni on sügis-talvisel rõikal 100-120 päeva. Viljad on kujult ümarad, ovaalsed, silinderjad või koonilised. Rõigas reageerib päeva pikkusele väga tundlikult. Pika päeva tingimustes võib taim ilma juurt moodustamata minna kohe üle õitsemisele. Seepärast tuleb seemned külvata siis, kui päev juba lüheneb. Rõigas on nõudlik valguse suhtes, seepärast tuleb ta külvata avatud kasvukohta.
Rõika taimed on külmakindlad, ning on soojuse suhtes vähenõudlikud, normaalseks arenguks optimaalne temperatuur on +18...20*C. Tõusmed taluvad kuni -3*C, täiskasvanud taimed aga kuni -6*C. Pikaajalised madalad plusskraadid võivad esile kutsuda õitsemamineku.
Rõigas vajab niisket mulda, ning talub kuivust halvasti. Kuivuse korral on juurviljad vähemahlakad ja kibedad. Mullaniiskuse tugev kõikumine, eriti vegetatsiooniperioodi lõppfaasis, võib esile kutsuda juurviljade lõhenemise. Ümmarguse kujuga viljad pragunevad alumisest osast.


Rõigas Talvine ümar must

AGROTEHNIKA
Rõigast kasvatatakse otsekülvi teel, kuigi ümaraviljalisi sorte võib ka ette kasvatada.  Otstarbekas on rõigast kasvatada järelkultuurina.
Sellele kultuurile sobivad kerged, viljakad, liivsavimullad, mis on sügava künnikihiga. Liivmullad ei sobi, kuna seal kasvanud juurikad omandavad kibeda maitse. Rasketel, happelistel muldadel kasvanud viljad on madala suhkrute sisaldusega, maitse on halvenenud ja viljaliha on jäme.
Eelviljadeks võivad olla kõik varavalmivad kultuurid, välja arvatud kapsad.

VÄETAMINE
Sõnnik ja teised orgaanilised väetised on parem mulda viia eelvilja alla arvestusega 4-8 kg/m2-le. Kui mingil põhjusel pole orgaanikat lisatud, siis viia enne rõika külvi mulda kõdu arvestusega 0,3-0,4 kg/m2-le. Kasutades värsket sõnnikut, halveneb maitse, viljaliha tumeneb, moodustub rohkearvuliselt lisajuuri. 1m2-le antakse mineraalväetisi: lämmastikväetisi 30-40 gr, fosfor- ja kaaliumväetisi 40-50 gr. Kaks kolmandikku doosidest antakse põhiväetisena, ülejäänud pealtväetisena.

KASVUKOHA ETTEVALMISTUS
Muld kaevatakse vähemalt 25 cm sügavuselt. Rõigast võib kasvatada nii tasapinnaliselt kui ka peenardes. Vähese niiskuse korral on soovitatav kasvatada tasasel maal, liigniiskel mullal aga peenardes, mis reguleerib niiskust mullas. 
 
KÜLV JA KASVATAMINE
Sügis-talviseid rõikasorte hakatakse külvama siis, kui päev hakkab lühenema. Varajasem külv viib taime õitsemise faasi, jättes juurvilja moodustamise faasi vahele. Eesti tingimustes on sügis-talvise rõika optimaalseks külviajaks mai lõpp, juuni lõpp, juuli algus. Viimasena külvatakse varavalmivaid sorte augusti alguses. Arvestades neid külviaegu saab rõigast kasvatada peale varavalmivaid kultuure: roheline till, spinat, salat, roheline sibul, redis, lill-, või varajane peakapsas. Redise ja kapsa järelkultuurina võib rõigast kasvatada vaid juhul, kui need ei ole haigestunud nuutrisse. Rõika külvi korral tuleb meeles pidada, et antud külviaegadel on mullas üldjuhul juba vähe niiskust, seepärast tuleb enne külvi muld hoolikalt läbi kasta.
Rõikaid külvatakse kas tasapinnalisele või kõrgendatud peenrale. Ridades külvi korral ridadevaheline kaugus 30-40 cm, reas 10-30 cm. Peenrasse tehakse 2-3 cm sügavused süvendid, mis kastetakse korralikult, ning seejärel külvatakse seemned. Seemned on parem enne külvi sorteerida, külvatakse kuiv seeme. Madala idanevuse korral võib külvata ka 2-3 seemet kokku, mis hiljem siis vajadusel välja tõmmatakse. Külvinorm on 0,4-0,6 gr/m2-le. Külvatakse 1,5-2 cm sügavusele, hiljem soovitatakse külvid multšida turba, kõdu või kõdunenud saepuruga. Tõusmed ilmuvad 5-6 päevaga.

HOOLDUS
Rõigaste hooldus seisneb rohimises, ning kui selleks on vajadust, siis järelistutuses (ümaraviljalised sordid), kastmises, kobestamises, võitluses umbrohu, ning kahjuritega. Et saada head saaki ja kõrgete maitseomadustega juurikaid, tuleb hoida peenraid niiskena. Tihe taimeseis viib sageli juurikate moondumise ja taimede ennakõitsemiseni.
Kasvu alguses harvendatakse taimi 1-2 korda, et kindlustada taimedele optimaalne kasvuvahe, kastetakse perioodiliselt, väetatakse ja kobestatakse. Unustada ei tohi ka kahjurite vastu võitlemist, ning umbrohu eemaldamist.
Väheviljaka mulla korral võib 2-3 korda pealtväetada. Esimene viiakse läbi 2-3 lehe faasis, ning koosneb lämmastikväetisest (15-20 gr 10l vee kohta). Järgmine pealtväetamine viiakse läbi 2 nädala pärast. Selleks on 15-20 gr lämmastik- ja kaaliumväetisi ja 10 gr fosforväetisi (superfosfaat) 10l vee kohta. Pealtväetamine ühendatakse kastmisega. Õrnemate juurikate saamiseks praktiseeritakse ka taimede muldamist.


Rõigas "Tsilindra"

SAAGI KORISTAMINE JA SÄILITAMINE
Rõigas koristatakse oktoobris enne külmade saabumist korraga (lõuna pool ka novembris). Külmasaanud juurviljad säilivad halvasti. Taimedel eemaldatakse pealsed, vigastamata seejuures juurikat, ning pannakse hoiule. Sügistalvise rõika saagikus on 5-7 kg/m2-lt. Ümarakujuliste sortide juurviljad peavad olema vähemalt 6 cm, teistel 4 cm läbimõõduga. Säilitatakse keldris 0...3*C juures kastides või puistes. Õhuniiskus peab olema 80% piires.

KAHJURID JA HAIGUSED
Vegetatsiooniperioodil, eriti selle alguses tuleb erilist tähelepanu pöörata taimede kaitsmisele kahjurite eest. Neist suurimat ohtu kujutavad endast ristõieliste kirbud ja kapsakärbsed.
Ristõieliste kirbud - hüppavad tumedad putukad, pikkus 2-4 mm, kõige ohtlikumad noortele, kuni 2 nädalastele  taimedele, Kahjustavad idusid ja esimesi lehti. Kahjustus näeb lehtedel välja väikeste, kuni 2 mm suuruste aukudena, mida on rohkearvuliselt. Enim kahju tekitavad ristõieliste kirbud kuival, kuumal ajal, halvimal juhul võivad hävitada kõik tõusmed. Efektiivselt mõjub külvide tolmutamine puutuhaga või tubakatolmuga. Tõusmeid võib üle raputada tubakatolmu, tuha ja lubja seguga.
Tõsist ohtu noortele taimedele ja kujunevatele viljadele kujutavad endast kapsakärbse vastsed, kahjustades tõusmeid ja tekitades käike juurviljadesse. Tõrjeks tolmutatakse külve tubakatolmuga või tuhaga
Haigustest võib suurt kahju tekitada rõikanuuter ja limabakterioos. Rõigast tuleb kasvatada haigustest vabal kasvupinnal, jälgida viljavaheldust, põlde lubjata, ning võtta vajadusel tarvitusele abinõud.

SORTIMENT
2008 aastal on sortimendis 19 euroopa rõikasorti. Neist 10 on sügis-talvised rõikad.
Barõnja - rajoonitud 2006-ndast aastast. Vili punase koorega ja valge viljalihaga, ümar. Kaal 80-120 gr.
Graivoronskaja - rajoonitud 1960-ndast aastast. Vili valge, kooniline, kuni 20cm pikkune. Kaal 500-600 gr. Maitselt väga terav. Vastupidav õitsemisele. Säilib suurepäraselt.
Talvine ümar valge - rajoonitud 1950-ndast aastast. Vili valge, ümar, läbimõõt 7-8 cm, maitse keskmise teravusega. Kaal 200-450 gr. Säilib hästi.
Talvine ümar must - rajoonitud 1950-ndast aastast. Vilja koor must, viljaliha valge, ümar, läbimõõt 8-12 cm. Kaal 250-550 gr. Üks parimaid sorte maitse- ja ravimomaduste poolest. Säilib hästi.
Levina - rajoonitud 2000-ndast aastast.
Negritjanka - rajoonitud 2007-ndast aastast. Vilja koor must, viljaliha valge, ümar-ovaalne. Kaal 140-300 gr.
Notška - rajoonitud 2006-ndast aastast. Vilja koor must, viljaliha valge, ümar. Kaal 180-220 gr.
Hozjajuška - rajoonitud 2008-ndal aastal.
Tsilindra - rajoonitud 2006-ndast aastast. Vili musta koorega, viljaliha valge, pikk, silinderjas. Kaal 170-210 gr.
Tšernavka - rajoonitud 1998-ndast aastast. Vilja koor must, viljaliha valge, ümar, läbimõõt 8-10cm, kaal 240-260 gr. Säilib hästi.
Väga lähedane neile on oma tarbeomaduste poolest hiina rõika sort Margelanskaja. Koor roheline, valge või helerohelise viljalihaga, ümara või ovaalse kujuga. Kaal 250-300 grammi.

Rõigas talvine Punane.