Rohtsete mitmeaastaste taimede seemnete külv.

Rohtsete mitmeaastaste taimede seemnete külv.

Seemnete külv - lihtne ja ökonoomne viis saamaks suurt kogust istutusmaterjali, kuigi ka sellel meetodil on puudusi. Paljusid sordiomadusi pole võimalik säilitada seemnetega paljundamisel. Mõnikord annavad isegi vanad, laialt levinud sordid seemnetega paljundamisel metsiku liigi tunnustega taimed.
Mõned mitmeaastased taimed, kelle dekoratiivsed tunnused on lähedased metsikule liigile, näiteks kukekannus (Delphinium), lupiin (Lupinus) ja idamagun (Papaver orientate), säilitavad oma dekoratiivsuse ka seemnetega paljundamisel. Taimede puhul, kelle lehed on värvilised, kirjud, või marmorjad, tuleb sobivate eksemplaride valik teha seemikute varajases kasvustaadiumis. Mõningate monokarpsete taimede puhul (taimed, mis õitsevad vaid kord elus, seejärel surevad, näiteks ebamagun (Meconopsis), on seemnetega paljundamine ainus viis taime paljundamiseks. Taimed, mis väga aeglaselt ja vastumeelselt paljunevad vegetatiivselt, näiteks karukell (Pulsatilla) ja sinilill (Hepatica), paljunevad seemetega kiiresti, efektiivselt ja emataimele kahjutult, ning võimaldavad saada niimoodi istutusmaterjali. Mõnikord tuleb seemnetega paljundamise juurde pöörduda selleks, et noorendada vana taime klooni.

MITMEAASTASTE TAIMEDE SEEMNETE KORJAMINE.
Seemnete korjamises taimedelt pole midagi rasket. Sageli on seemned mugavates kupardes, või kaunades. Korjeks valige kõige tugevamad ja dekoratiivsemad taimed. Seemnete kogumiseks valige kuiv päev, seemned ei tohi olla niisked, vastasel juhul lähevad nad mädanema. Puitunud seemnekupraid võib purustada kahe puidust plaadi vahel, aga ka lihtsalt sõrmede vahel (kogu protseduuri tuleb läbi viia valge paberi peal, et mahapudenenud seemned oleksid nähtavad). Mõned mitmeaastased taimed, nagu näiteks piimalill, paiskavad oma seemned erinevatesse suundadesse. Sellisel juhul tuleb kuprad ära korjata siis, kui nad hakkavad muutuma pruunikaks, kuprad tuleb murda koos varrega, ning paigutada paberpakendisse.

SEEMNETE SORTEERIMINE JA PUHASTAMINE.
Kõige lihtsam viis seemnete puhastamiseks on nende asetamine väikesesse anumasse ja anumat raputades eemaldama seemnetest mustuse ja kestad. Võib kasutada ka köögisõela (metall võrguga), (vt. ka põõsaste seemnete külvi peatükki). Loomulikult, erineva suurusege seemnete jaoks on vajalik ka erineva silmaga sõelasid. Peale selle, ühtede ja samade seemnete puhastamisel võib kõigepealt kasutaada suurema silmaga sõela, et eralduksid kestad, hiljem aga sõeluda üle peenema sõelaga. Kui te kasutatae köögisõela, ärge unustage seda peale sõelumist pesta, sest mõningad seemned on mürgised.

Marjad, näiteks maikelluke (Convallaria) või kuutõverohi (Polygonatum), tuleb korjata siis, kui nad on valminud, ning seejärel puhastada. Selleks pannakse nad sõelale ja puhastatakse jooksva vee all viljalihast. Samuti võib purustatud marjad panna veega pudelisse ja seda siis raputada: valminud seemned langevad põhja. Marjadest eraldunud seemned võetakse veest välja ja kuivatatakse paberil.

MILLAL KÜLVATA MITMEAASTASTE TAIMEDE SEEMNEID ?
Mõningad seemned tuleb külvata kohe peale valmimist. Mitmeaastaste taimede, mis õitsevad suve alguses või keskpaigas, seemned tärkavad ühtlasemalt ja kiiremini, kui nad külvata kohe peale korjamist. Nende taimede hulka kuuluvad lupiinid, nurmenukud (Primula) ja moonid (Papaver). Mõnede taimede seemned, näiteks ebamagun, nurmenukk, on väga väikese säilivusajaga. Piimalille, emajuure (Gentiana) ja mõningate teiste taimede seemneid peab hoidma jahedas ja külvama vaid sügisel. Kui hilja õitsevate mitmeaastaste taimede seemned külvata sügisel, siis tärkavad nad alles kevadel. Enamikel juhtudel on selliste taimede seemnete külv, nagu näiteks  õiekas aster (Aster novi-belgii), mõtekam jätta kevadesse.

SEEMNETE SÄILITAMINE.
Seemneid tuleb hoida kuivas, jahedas kohas. Kõige sobivam seemnete hoiukoht on +5*C temperatuuriga külmik. Seemned pakitakse markeeritud paberkotikestesse, mis omakorda pakitakse hermeetiliselt suletavasse plastikkonteinerisse. Et eemaldada liigset niiskust võib konteinerisse asetada silikageeli kotikesed, või veel parem, määrige selle geeliga konteineri põhi, sinna peale aga asetage rest seemnepakikestega. Veel üks võimalus liigse niiskuse eemaldamiseks õhust - puistake piimapulbrit. Seda saab kasutada vaid ühe korra. Püüdke konteinerit mitte avada, kui selleks pole vajadust.

SEEMNETE IDANEVUS.
Halva idanemise kõige sagedasem põhjus - hukkunud seemnete külv. Seemned hukkuvad erinevatel põhjustel: nad on korjatud toorelt, viljatute hübriidide seemned, seemned on kahjustunud seenhaiguste või kahjurite poolt.

IDANEVUSE KONTROLLIMINE.
Keskmised ja suured seemned asetage veega täidetud anumasse. Elus seemned langevad põhja, surnud ja tühjad seemned aga jäävad pinnale ulpima. (Siiski on ka mõningatel taimedel seemned, mis on veepinnal ka elujõulisena !). Ja lõpuks, seemned võivad kahjustuda ka juba külvatuna näiteks näriliste, külma, või mädaniku poolt.

SEEMNETE PUHKEPERIOODI KATKESTAMINE.
Mõningatel seemnetel on puhkeperiood. Looduses kindlustab see taimele idanemise vaid siis, kui tingimused selleks on soodsad. On mitmeid võimalusi seemnete puhkeperioodi katkestamiseks.
Mitmeaastaste kaunviljaliste (Leguminosae) seemneid kaitseb paks, nahkjas seemnekest. Kindlasti tuleb läbi viia skarifikatsioon (täkestada või kraapida seemnekesta), et avada niiskuse juurdepääs seemnesse. Paljud aiapidajad kraabivad iga seemet eraldi, siiski on palju mugavam võtta smirgelpaber ja hõõruda temaga korraga suurem hulk seemneid (vaata ka põõsaste seemnete külvi peatükki). Seemneid, mis on korjatud jahedal, niiskel suvel, on küllaltki lihtne puhkeperioodist välja tuua lihtsalt leotades.

(* Mõned seemned, näiteks lupiinid, omavad tugevat, nahkjat kesta, mida võib pehmendada leotamisega. Leotage neid eelnevalt 24 tundi külmas vees, seejärel külvake kohe maha).

Kui seemned on suured, või kasvanud kuivades, soojades tingimustes, valage nad üle keeva veega, seejärel jätke nad 24 tunniks vette. Seejärel külvake paisunud seemned koheselt mulda, vastasel juhul nad hukkuvad.
Paljud mitmeaastased taimed on tulnud meie juurde mägedest, või karmi kliimaga rajoonidest, ja nende seemned ei idane seni, kuni pole läbinud pikaajalist madala temperatuuriga perioodi. Stratifikatsioon (külmutamine) - veel üks võimalus seemnete puhkeperioodist välja toomiseks. Selleks asetatakse seemned enne külvi mõneks nädalaks külmikusse. Külma talvega riikides on küllaltki lihtne külvata nad talve alla.
Mõningad mitmeaastased taimed, nagu näiteks pojengid, maikellukesed, omavad keerukat puhkemehhanismi, ja vajavad eelnevat külmutamist, seejärel sooja peioodi, ning siis uuesti külmutamist. Looduses idanevad nad alles üle kahe talve. Kui neid seemneid ei stratifitseerita spetsiaalse temperatuurirežiimi järgi, idanevad nad alles kahe aasta pärast. Seemned, mis sisaldavad idanemist pidurdavaid aineid (inhibiitoreid), näiteks risoomjas iiris, on kasulikum külvata siis, kui nad on täielikult valminud, aga inhibiitorid ei ole veel kogunenud, st. kohe peale korjamist, või leotada neid vees 48 tundi, et inhibiitorid välja uhtuda.



Mitmeaastaste taimede kasvatamine seemnetest.

Joonis 1.

Täitke 13 cm anum niiske mullaseguga. Tihendage mulda niipalju, et mullapind oleks 1cm madalam anuma servast.

Joonis 2.

Külvake seemned (siin härjasilm Leucanthemum x superbum), puistates nad korralikult mööda paberist renni või otse seemnepakist.

Joonis 3.

Katke seemned peenelt sõelutud mullaga. Asetage külvipott vette, oodake, kuni muld tumeneb, seejärel laske veel nõrguda.

Joonis 4.

Katke külvipott klaasi või kilega, et takistada niiskuse kadu. Asetage külvipott varjulisse kohta.

Joonis 5.

Pikeerige tõusmed, kui neil on kaks esimest lehte. Taimede jaoks, kes kannatavad ümberistutamist halvasti, kasutage turbapotte.

Joonis 6.

Kohe, kui seemikutel kujuneb välja juuresüsteem, istutage nad alalisele kasvukohale või suurde potti.

Väikeste seemnete külv.

Joonis 7.

Väga väikesed seemned, nagu näiteks kellukas, (Campanula), tuleb hoolikalt segada liivaga, et nad satuksid mullale ühtlasemalt.

Joonis 8.

Murdke puhta valge paberi leht pooleks, et moodustuks seemnete jaoks sobiv renn, ning kergelt koputades jagage liiva-seemnesegu mullapinnale.

KONTEINERITE ETTEVALMISTUS KÜLVIKS.
Mitmeaastaste taimede seemned külvatakse 9-13 cm kõrgustesse konteineritesse või pottidesse. Kiiresti idanevad seemned, nagu näiteks lupiin ja kukekannus, või taimede seemned, mille juured taluvad halvasti kahjustusi, külvake alusele (vaata joonist 9.). Kasutage pesadega alust, kus seemikud saavad kasvada küllaltki kaua, kuni neil veel puudub juuresüsteem.

Multšimine vermikuliidiga.

Joonis 9.

Seemned, mis on külvatud alusele, võib multšida (üle puistata) 5 mm paksuse peeneteralise vermikuliidiga. See võimaldab õhu ja valguse pääsu seemneteni, vähendades sellega mädanemise riski.

Aiamuld (vaata jooniseid 10 ja 11) sobib enamikele seemikutele mullasegu aluskomponendiks, mida ei pea istutama varajases staadiumis. Hea mullasegu saab kahest osast desinfitseeritud mullast, kahest osast turbast, või selle asendajana lehekõdust ja ühest osast suureteralisest liivast. Sügiseste külvide korral on kõige sobivam segu võrdsetes osades suureteralisest liivast ja turbast või peenestatud koorest valmistatud mullasegu. Selleks, et valmistada konteiner külviks ette, täitke ta ühtlaselt mullaseguga, ja suruge mullasegu kergelt kinni.

AIAMULLA STERILISEERIMINE.

Kui te kasutate mullasegu valmistamiseks aiamulda, tuleb ta eelnevalt steriliseerida, et tappa kahjulikud mikroorganismid, mis võivad pistikutele või seemikutele halvasti mõjuda. Selleks tuleb muld eelnevalt sõeluda, seejärel kuumutada praeahjus või mikrolaineahjus. Võib kasutada ka mulla steriliseerimiseks mõeldud spetsiaalseid ahjusid.

Joonis 10: PRAEAHJUS.

 Joonis 11: MIKROLAINEAHJUS.

Sõeluge niiske muld ja pange see spetsiaalsesse pakendisse, tehes pakendisse avaused. Kuumutage 10 minutit maksimaalsel režiimil.

SEEMNETE KÜLV KONTEINERISSE.

Püüdke vältida seemnete liiga tihedat külvi, see võib viia seemnete vettimiseni või tõusmete väljavenimiseni. Puistake seemned üle mullaga, need seemned aga, mis vajavad idanemiseks valgust, või idanevad väga kiiresti, puistakse üle vermikuliidiga (vaata joonist 9.). Suured seemned tuleb kergelt mulda suruda ja katta pealt 5 mm paksuse mullakihiga. Seemned, mis vajavad pidevat niisutamist, külvatakse samblakihi sisse (vaata jooniseid 12. ja 13.).

Peale külvi niisutage mulda, kasutades peenesilmalise sõelaga kastekannu, või asetage lihtsalt pott 30 minutiks alumise osaga vette, kuni muld niiskub. Sellisel viisil ei kahjustata mullasegu pealmist kihti. Katke konteiner niiskuse kadumise vältimise eesmärgil pealt, ning kaitske otseste päikesekiirte eest. Peale seemnete idanemist tuleb katted eemaldada.

Enamikele seemnetele on optimaalseks idanemistemperatuuriks +15,5*C. Külmakindlate taimede seemned vajavad +10*C temperatuuri, kuid nad võivad idaneda ka madalamal temperatuuril, lihtsalt aeglasemalt sel juhul. Külma suhtes eriti tundlike taimede seemned vajavad idanemiseks +20*C. Kui konteinerisse külvatakse seemned sügisel (loomuliku stratifikatsiooni korral), katke see pealtpoolt jämeda liivaga, et umbrohud ei tärkaks ja et pealmist mullakihti ei uhuks vihm ära. Talveks kaevake konteiner spetsiaalsesse peenrasse, või pange külma kasvuhoonesse. See aitab hoida pidevat niiskust ja kaitsta seemikute juuri tugevate külmade eest. Kaitske külve lindude ja näriliste eest, näiteks võrguga. Kui seemned pika aja jooksul ei idane, võib minna veel aasta - paljudel taimedel on seemnete idanemine väga aeglane.

SEEMIKUTE HOOLDUS.

Idud vajavad korralikku valgust ja regulaarset kastmist. Inertsete mullasegude kasutamise korral tuleb iga kastmine ühendada vedela pealtväetamisega: näiteks, paari pärislehe ilmumisel. Täpsemalt saab vaadata konkreetse väetise instruktsioonidest. Seemikud pikeerige 30-40 kaupa alustele või eraldi pottidesse. Jahedal, kuid külmavabal ajal soovitatakse istutada pisut juba suuremaid taimi. Alati hoidke seemikut lehtedest. Kasutage aiamulla baasil valmistatud mullasegusid, või segu kolmest osast desinfitseeritud mullast, kahest osast turbast või lehekõdust ja ühest osast suureteralisest liivast. Hoidke seemikuid mõnda aega varjulises kohas, kuni nad on toibunud. Kiiresti kasvavad taimed istutage alalisele kasvukohale samal aastal, aeglaselt kasvavate taimede alalisele kasvukohale istutamine on soovitatav jätta järgmiseks kevadeks. Neid on parem hoida külmas kasvuhoones või peenral veel aasta.

SEEMNETE KÜLV AVAMAALE.

Vähenõudlike rohtsete mitmeaastaste taimede seemned võib külvata kevadel otse peenrasse, nii nagu suvikute ja kaheaastaste taimede seemned. Kasvu käigus võib külve harvendada, kui nad on aga umbes 8cm kõrgused, ümber istutada. Aeglaselt idanevad seemned võivad liiga happelises mullas mädanema minna, seepärast külvatakse nad kohe vakku või külma kasvuhoonesse. Külvid tuleb kindlasti markeerida ja raputada üle peene kruusaga. Hoidke peenraid niisketena, rohige umbrohud. Pidage meeles, et vihmad võivad seemned segamini ajada. Kui mõne nädala jooksul seemikuid ei pikeerita, on taimed liiga tihedalt ja venivad välja.

Seemnete külvamine samblasse.

Joonis 12.

Puhtale pinnale peenestage kääridega 2,5cm läbimõõduga samblatükke. Saadud materjal asetage puhtasse klaasist nõusse. Püüdke kasutada kõige värskemat sammalt.

Joonis 13.

Kallake sammal üle keeva veega, jätke jahenema, pärast kallake vesi ära. Väikesesse puhtasse konteinerisse pange 2,5-5cm paksuse kihina sammal.

Joonis 14.

Pange seemned substraadi pinnale. Sulgege nõu kaanega ja märkige üles. Asetage nõu jahedasse varjulisse kohta, võib panna ka külma kasvuhoonesse.

Joonis 15.

Seemned peavad idanema 4-6 nädalaga. Tuulutage konteinerit, et ei tekiks liigniiskust. Kasvatage istikuid 2-3 aastat, kuni taimed on piisavalt tugevad ümberistutuseks.

Lugupeetud külaline meie lugemissaalis, kui Teid huvitab puude seemnetest kasvatamine, siis lugege: Puude paljundamine seemnetest .