Ваша корзина пуста!
Искать статьи
Tavalise söögisibula asemel proovige kasvatada delikatess šalottsibulat. Sellel on pehmem maitse ja peenem aroom, ning ta säilib tunduvalt kauem - kuni poolteist aastat, jäädes kõvaks ja maitsvaks.
ARISTOKRAAT-SIBUL.
šalottsibulal on terav sibula maitse, kuid ta on mahlasem, pehmem ja aromaatsem kui tavaline söögisibul (meenutab lõunapoolse päritoluga söögisibulat), ning roogades ei lämmata teisi koostisosi. Ta pakub äärmist naudingut gurmaanidele, seepärast peetakse teda ammusest ajast "aristokraatseks". Eriti hinnatakse šalottsibulat Prantsusmaal, laialdaselt kasutatakse ka Inglismaal, ning Lähis- ja Kaug-Idas. Suured šalottsibulad on head igas roas - harliku söögisibula asemel. Väikeseid sibulaid saab suurepäraselt marineerida, ideaalsed on nad ka koos tomatite, kurkide ja teiste köögiviljadega marineerimisel. Väga õrna maitsega šalottsibula pealsed on asendamatud salatites ja vinegrettides, šalottsibula aroom on lõhnarikkam ja peenem kui harilikul sibulal.
Poodides pakutakse põhiliselt välismaist šalottsibulat, tavaliselt Hollandi päritolu (maksab kuni 5-6 korda rohkem kui harilik sibul). Värsket ja marineeritud šalottsibulat kasutatakse laialdaselt restoranides, šalottsibul kasvab suurepäraselt meie kliimas, ning talupidajad saaksid teda kasvatades hästi teenida.
1 SIBULAST - 40!
Bioloogiliste iseärasuste poolest sarnaneb šalottsibul harilikule pesasibulale. Paljundatakse eelkõige sibulatega, kuigi sügisese istutuse korral õitseb teisel aastal ja võib hea suve korral anda ka seemneid. Igas šalottsibula pesas areneb 10-40 sibulat - tunduvalt rohkem kui harilikul pesasibulal, šalottsibula sibulad on pisut ebaühtlase venitatud kujuga. Nad on väiksemad kui harilik sibul (kaaluvad 25-50 g ja nende diameeter ei ületa 3-4 cm), kuid nad on tihedamad ja peenemate soomustega. Nende värvus võib olla kollane, valge, roosa, pronksjas, ning isegi violetne. Lehed torujad, kuid peenemad kui harilikul sibulal - naaskeljad, kaetud vahakirmega.
Vegetatsiooniperiood sibulate istutamisest kuni saagi koristamiseni on šalottsibulal vaid 2,5 kuud, harilikul sibulal aga 3-3,5 kuud.
KÕIGE VARAJASEM ROHELINE.
šalottsibul on väga külmakindel ja maha võib ta panna varem kui hariliku sibula - otse külma mulda (kevadise istutuse korral kasutades kattematerjali ta praktiliselt ei putku, talve alla istutades on putkumise protsent 15-20%). Kevadel moodustab šalottsibul sibulapealsed varem kui harilik sibul - neid saab juba 15-20 päeva peale sibula istutamist, sibulaid võib korjata juba augusti alguses- keskpaigas. Pealseid annab šalottsibul tõeliselt luksuslikult, rohelise massi (õrn ja aromaatne) saagikus on aukartust äratav. See on kõige rentaablim sibul rohelise massi saamiseks kevad-suvisel perioodil. šalottsibul sobib väga hästi talviseks ajatamiseks, siiski, kuna sellel sibulal on pikk puhkeperiood, ei saa ajatamisega alustada enne detsembri lõppu. Sibulad istutatakse sillana (sibul sibula kõrval) koheva mullaga täidetud konteineritesse. Ajatamine kestab 25-35 päeva, sõltuvalt istutusajast, temperatuurist ja valgustingimustest.
* šalottsibul on suure saagikusega. 1 keskmise suurusega sibulast (2,5-3 cm läbimõõduga) võib saada terve pesa sibulaid. Keskmine saagikus kuni 4-5 kg/m2 pealseid või 2-4 kg/m2 sibulaid. Kuid seda tingimustes, kus muld on viljakas ja hooldus korralik, vastasel korral on saagikus väiksem kui harilikul mugulsibulal.
Suurepärane varajane maitseroheline - saagikus 25-30 t/ha.
VÄIKESED PEALSETE SAAMISEKS, SUURED MUGULSIBULATE SAAMISEKS.
Mugulsibulate saamiseks eelistatakse istutada keskmiste mõõtudega sibulad - diameeter umbes 3 cm, väikesed aga (2 cm ja alla selle) võib kasutada rohelise ajatamiseks. Näiteks istutada talve alla või siis varakevadel kasvuhoonesse, parim on esimene variant, kuna tütarsibulad valmivad hiljem.
Suuri sibulaid istutada mugulsibulate saamiseks on mitteotstarbekas - muidugi, nendel moodustuvad maksimaalselt võimalikus koguses mugulsibulaid pesas, kuid nad on alati väiksemad nendest, mis kasvasid keskmise suurusega sibulatest. Kuigi varakevadiseks ajatuseks on hinnalisemad suured sibulad - nad annavad maksimaalse koguse pealseid samalt pinnalt.
* Pikaajalise (üle 5 aasta) vegetatiivse paljundamise järel alaneb ðalottsibula saagikus (sibulad muutuvad väiksemaks) ja vastupidavus haiguste suhtes. Sordi eluvõime uuendamiseks kasutatakse seemnetega paljundamist. Sibulatest, mis on seemnetest saadud, valitakse välja saagikamad, ning kasutatakse neid edaspidi istutuse algmaterjalina. Edaspidi paljundatakse sorti jällegi vegetatiivselt.
KUIDAS JA MILLAL ISTUTADA.
Sibula võib istutada talve alla (septembris), meie kliimas on kindlasti vajalik multðida peenar turba või kõduga, või siis istutada mai esimestel päevadel - kohe kui muld lubab. Talve alla istutuse korral putkuvad osad sibulad, see-eest on sibulapealsed valmis kõige lühema ajaga - sibulad hakkavad kasvama kohe peale mulla sulamist. Varakevadise istutuse korral sibulate putkumist praktiliselt ei esine, ning mugulsibulate hea saagikus on garanteeritud, šalottsibul istutatakse sarnaselt hariliku sibulaga. Istutuse sügavus peab olema selline, et sibul oleks kaetud 2-3 cm mullakihiga. Kui mullakiht on õhem võivad sibulad kerkida maapinnale, sügavama istutuse korral võivad aga sibulad känguda ja halvasti valmida, šalottsibul moodustab palju mugulsibulaid ja suure leheroseti, seepärast vajab ta ruumi rohkem kui harilik sibul. Keskmise suurusega sibulate istutamisel jäetakse sibulatevaheliseks kauguseks 10-20 cm (sõltuvalt ühe või teise sordi omadusest sibulate arvu osas pesas) ja rida devaheliseks laiuseks 30-50 cm. Kui sibulate läbimõõt on alla 2-3 cm, siis istutustihedus on kuni 30x30 cm; väiksemad sibulad istutatakse skeemi 20x20 cm järgi.
Kui istutada šalottsibul juulis- augustis, siis sügiseks valmivad suurepärased pealsed.
KASVANDUSE HOOLDUS.
šalottsibula agrotehnika on analoogne hariliku sibula agrotehnikaga: kobestamine, rohimine, kastmine vastavalt vajadusele ja pealtväetamine esimesel kasvu poolel. Eesti tingimustes pealtväetatakse esimest korda umbes 15-20 päeva peale istutamist lämmastikväetistega: karbamiidiga või lägaga. Teist korda pealtväetatakse mugulsibulate moodustumise alguses kaaliumväetistega: puistatakse rikkalikult tuhka või kastetakse kaaliumsulfaadi lahusega. Nii tagasihoidlik väetamine on piisav vaid viljaka mulla korral, šalottsibul vajab viljakamat mulda kui harilik sibul, ideaalne variant on aga moodustada peenra pealmine kiht hästi lagunenud sõnnikust või kompostist. Muld peab olema kerge, neutraalse pH-ga ja mitte liigniiske.
* Umbes juuli alguses tuleb läbi viia sibulate normeerimine pesades, et saada suuremamõõtmelisi mugulsibulaid. Mulda tuleb taime ümbert kergelt eemale kraapida, ning ettevaatlikult eemaldada osa sibulatest (nad eemalduvad väga kergesti), jättes pessa 4-5 sibulat. Eemaldatud varred ja väikesed sibulad tarvitatakse toiduks.
SAAGI KORISTAMINE JA SÄILITAMINE.
šalottsibul koristatakse peale lehtede kolletumist ja lamandumist. Mugulsibulad kaevatakse välja ja kuivatatakse korralikult päikese käes või kuivas, õhustatavas ruumis. Seejärel lõigatakse samamoodi kui harilikul sibulal ära pealsed, jättes alles 3-5cm pikkune varreosa, šalottsibul säilib hästi temperatuuril 0...20*C igasuguses kuivas ruumis. Siiski kõrgemal temperatuuril kui +18*C (soe hoiumeetod) hoitud sibulad hakkavad hiljem kasvama ja valmivad hiljem, kuid annavad rohkem pealseid ja tavaliselt ka suuremaid mugulsibulaid, kui taimed sibulatest, mida hoiti temperatuuril 0...5*C (külm hoiumeetod). See-eest on külmal meetodil hoiustatud sibulate säilivusprotsent tavaliselt kõrgem ja kadusid praktiliselt ei esine.
šalottsibula saagikus 15-20 t/ha, säilivus 2-3 korda parem kui hariliku sibulal.
