Artiðokk

Artišokk.

Niisiis, alustame sellest, et me veel ei oska teda kasvatada, aga läksime poodi ja lihtsalt ostsime selle ära… Mida me ostsime? Kui olla täpne, siis valmimata õisiku, aga ainult väga suure. „Käbi“ ei pea olema tingimata pruun, seda enam ilma eemalehoidvate karmide tupplehtedega, mille keskel on näha punakas-roosa karvane osa. Õisik ei tohi olla liiga suur ja kore.
Milleks sellised üksikasjad? Et vältida vigu valiku tegemisel, sest valesti valitud artišokk võtab alatiseks isu ära temaga üldse jännata.

Artišoki kasulikkusest.
Esiteks, alandab ta kolesteroolitaset veres, see on aga südame-veresoonkonna haiguste profülaktika. Teiseks soodustab ta seedimist ja on rea seedekorratuste raviks. Kõik on seotud sellega, et artišokk sisaldab aineid, mis vähendavad kolesteroolitootmist maksas ja samaaegselt töötlevad moodustunud kolesterooli ümber maohappeks. Selle tulemuseks on kolesteroolitaseme langus veres, maksapuhastumine, seedimise parandamine. Tema tarbimisel puuduvad praktiliselt kõrvalnähud. Sajast katsealusest, kes said kuivatatud artišoki ekstrakti, kaebas vaid üks meteorismide (liigne gaaside moodustumine) suurenemise üle. Ühesõnaga, artišokk on väga kasulik asi – tema pideval tarbimisel organism terveneb.
Niisuguste raviomadustega on ka maarjaohakas. Tal ei ole kulinaarset väärtust, ta on lihtsalt kasulik, aga mittemaitsev. Artišokk on aga delikatess.
Toorelt meenutab ta kreeka pähklit. Tänu kaaliumile on tal vett väljaviiv toime. Samuti on ta sapiajati ja põletikuvastase ning lahtistava toimega. Inimestele, kes kannatavad ateroskleroosi all, on kindlasti teada ravim nimetusega „Tsinariin“, mis vähendab kolesteroolitaset veres ja eemaldab organismist liigse vee ning seda toodetakse artišokist.
Artišoki ettevalmistamine.
Niisiis, teil on vaja suurt kööginuga, kääre, emailkastrulit (alumiinium- või metallnõu ei sobi, kuna kontaktis sellega muutub artišokk mustaks). Veel on vaja sõela, puhast köögirätikut, teelusikat. Ja lõpuks, ühte artišokki inimese kohta ja sidrunit. Terava noaga lõigata artišoki pealmine osa (umbes 1/3) ära, nii et südamik oleks näha. Lõigake ära ka vars ja eemaldage alumised kattelehed, mis on koredad. Eemaldage korralikult kõik kattelehed, mis on tugevalt kahjustatud või pruunikat värvi. Igalt kattelehelt lõigake kääridega ülemine osa (1/3), kuna see ei sobi toiduks. Peske korralikult veega, jälgides, et kattelehtede vahele ei jääks mingit mustust. Pool sidrunit kasutage ära lõikekohtadele piserdamiseks, et need ei tumeneks. Pange potti vett ja ajage see keema. Pange artišokid sõelale nii, et nende alumine osa oleks pööratud ülespoole. Sõel pange potti ja hoidke keevas vees 30-40 minutit. Et artišokk säilitaks oma kahvaturohelise värvi, lisage keeduvette sidrunimahla – 4 spl 1 l vee kohta.
Valmivusastet proovitakse nii, et võtke köögirätikuga üks neist välja ja tõmmake lehekesest. Kui lehed kergesti eemalduvad, siis tähendab, et on valmis. Kui artišokki valmistatakse külmroaks, siis jahutage teda külmas vees. Veel laske pärast täielikult välja nõrguda. Sõrmedega või teelusikaga eemaldage mõned lehekesed keskosast. Kõige keskel on imelik karvane osa, nn „hein“, tegelikult on need õiekarvad. Need tuleb eemaldada, kuna ei ole söödavad.
Üks parimaid artišoki serveerimise viise on panna südamikku lusikatäis majoneesi. Alternatiivina võib proovida ka koos taimeõliga, millele lisatud basiilikut, estragoni ja tüümiani või sidrunimahla. Kattelehed murtakse ära ühekaupa, alustades välimistest, kastetakse kastmesse ja hammaste abil imetakse viljaliha välja. Uskuge, see on väga maitsev!
Hea on ka salat keedetud kattelehtedest, munast ja majoneesist. On muidugi ka erakordselt keerulisi retsepte, kuid on tunne, et nende eesmärk on - peita võimalikult sügavamale artišoki naturaalne maitse.

Artišoki kasvatamisest.
Nagu selgub, pole teda eriti raske kasvatada. Agrotehnika on lihtne: kuu aega enne külvi (veebruari lõpp-märtsi algus) leotatakse seemneid 10-12 tundi vees ja lastakse paisuda (5 - 6 ööpäeva) soojas kohas (temperatuur +20 -25°C), seejärel pannakse 20-30 ööpäevaks külmikusse. Istikuid kasvatatakse kastis või turbapottides temperatuuril +12-15°C, kastetakse regulaarselt sooja veega ja nõrga orgaaniliste ja mineraalväetiste lahusega. Aprilli lõpust alates karastatakse taimi. Avamaale istutatakse 2-3 pärislehe faasis olevad istikud mai lõpus skeemil 70x70 cm. Enne istutamist antakse istutusauku kõdusõnnikut.
Lõunapoolsetel aladel viljeletakse artišokki mitmeaastase kultuurina ja seemned külvatakse avamaale mais-juunis pesadena (2-3 seemne kaupa) 70 cm vahekaugustega. Artišokk eelistab valgusrikkaid, päikselisi ja tuulte eest kaitstud kohti. Taimed vajavad kastmist, väetamist, kobestamist ja rohimist. Õisiku ilmudes kastetakse harvemini. Mitmeaastase kultuurina kasvatades kuhjatakse talveks risoomile mulda ja kaetakse, Eestis tuleb juur välja kaevata ja hoida madalal temperatuuril (mitte alla 0°С), kaevates juure vertikaalselt niiske liiva sisse. Esimesel aastal jäetakse taimele mitte rohkem kui 2-3 õievart 3 - 4 õisikuga. Teisel ja kolmandal aastal - 10 - 12 tk.
Esimesel aastal valmib artišokk augustis, järgmistel - juunist-juulist kuni külmadeni. Õisikud lõigatakse ära koos 10-15 cm pikkuse varrega. Lõigatud õisikud säilivad jahedas kuni 4 nädalat.
Retsepte.
• Töödelda artišokk ja panna kattelehtede vahele küüslauku ja veidi peterselli. Niimoodi keeta.
• Hautada artišokk taimeõlis ja väheses vees.
• Teha salat keedetud ja kuubikuteks tehtud artišokist, riivitud sellerist, värsketest tomatitest (ilma naha ja seemneteta, lõigata kuubikuteks) ja värsketest õunatükkidest. Valida endale sobiv vahekord. Lisada soola, sidrunimahla ja taimeõli.
• Teha risotto. Vajalikud toiduained on: pool klaasi riivitud sibulat, 2 klaasi artišokki, 1 spl purustatud küüslauku, 2 klaasi riisi, 1/3 klaasi kuiva valget veini, lihapuljongit, veerand klaasi peenestatud peterselli, taimeõli, soola, pipart, ja mis eriti tähtis, veerand klaasi riivitud parmesani juustu. Praadida suures potis sibulat, kuni see on pehme, edasi lisada küüslauk ja artišokk. Panna juurde riis ja lasta sel 1-2 minutit segades olla kuni tumenemiseni. Siis lisada vein ja hautada kuni vedelik kaob. Seejärel lisada kuum lihapuljong ja jätkata veel 25 minutit hautamist. Kui puljongit ei jätku, võib juurde lisada kuuma vett. Riis peab saama kreemjas ja tingimata pehme. Risotto on peaaegu valmis. Jääb veel lisada sool, maitsestada peterselli ja juustuga, segada veelkord läbi ja anda lauale
• Keeta artišokk poolvalmis, kuid et lehekesed ei tohi laiali vajuda, siis enne potti panekut siduda õisik kinni. Lasta veel nõrguda, eemaldada sisemine osa, täita sobiva hakklihaga ja hautada tomatikastme ja koorega valmimiseni. Välja tuleb roog, mis meenutab kapsarulli või täidetud paprikat.

PÜREESUPP ARTIŠOKIST.
1 portsjonis on 130 kcal, 1 g rasva. Vaja on (4-le inimesele):
* 8 väikest artišokki
* 1 porru
* 1 spl pehmet rasvavaba kohupiima
* soola, maitseaineid
* 1 sidruni mahl Valmistada järgmiselt: puhastame artišoki, lõikame 8-ks osaks. Paneme potti ja lisame niipalju vett, et see kataks köögiviljad. Keedame artišoki ja viilutatud porru soolases vees koos sidrunimahlaga umbes 15 minutit. Lisame lusikatäie kohupiima ja paneme kõik selle blenderisse. Ärme unusta kaunistamast suppi peenestatud peterselliga.
OMLETT ARTIŠOKIST.
* 4 keskmist artišokki
* 6 muna
* 1 sidruni mahl
* soola
* 1 tl oliivõli Teha nii: puhastada artišokid ja lõigata igaüks 8-ks osaks. Hautada koos õliga, võib lisada ka sidrunimahla, et artišokid ei kuivaks. 5 minuti pärast segada artišokid koos soolaga klopitud munadega, valada segu kuumale pannile (ilma õlita). Vajutada artišokke, et omlett oleks ühtlane. Ümber keerata tavalise laia taldriku abil. Peale puistata peterselli ja anda lauale. Kui teil on külalisis, siis lõigata omlett tükkideks, panna juurde hambaorgid.
PASTEET.
Võib keeta artišokid valmimiseni, valada vesi ära, lisada kohupiim, maitseained, lasta läbi blenderi – ja ongi pasteet valmis. Jääb üle vaid jämedalt jahvatatud jahust tehtud leivale määrida ja nautida hõrku maitset.