Ваша корзина пуста!
Искать статьи
Maasikas - üks populaarsemaid marjakultuure nii aiapidajatele, kui ka tootjatele. Viimased hindavad kõrgelt kerget ja edukat meetodit paljundamiseks, varajast viljakande algust (külviaastal, või järgmisel aastal), ning kõrget hinda turul. Viimastel aastatel on selle kultuuri väärtus kasvanud veelgi, tänu uute, suureviljalistele F1 hübriididele, mida paljundatakse seemnetega.
Kõigile on hästi teada maasikasortide paljundamise traditsiooniline meetod - tütartaimedega, mis kasvavad võsunditel. See meetod on lihtne ja edukas- siiski on tal arvestatav puudus: aja jooksul nakatuvad vanemad erinevatesse viirushaigustesse, mis vegetatiivsel paljundamisel antakse järglastele edasi. Seepärast kasutavad proffessionaalsed kasvatajad kloonilise mikropaljunduse meetodit haigusvaba istutusmaterjali saamiseks.
(Klooniline mikropaljundus, ehk kultuuri paljundamine taimekudede abil in vitro: "in vitro" (ladina keeles) "klaasis", mis rõhutabki peamist meetodi eripära- taimi paljundatakse katseklaasides kunstlikus toitekeskkonnas). Viimastel aastatel kasutatakse üha laialdasemalt ka maasikate seemnetega paljundamist. See võimaldab kiiresti saada terveid istikuid ja viljuvaid taimi, kuna vaid väheseid viirusi antakse edasi seemnete kaudu.
REMONTANTSED HÜBRIIDID, SEEMNETEGA PALJUNDAMINE.
Kuigi maasika sordid ja hübriidid, mida paljundatakse seemnetega, ilmusid turule suhteliselt hiljuti, on neid praeguseks juba palju. Mõned neist omavad vaid endale iseloomulikke erisusi, nad on loodud spetsiaalselt kindla otstarbe ning kasvutingimuste jaoks. Seepärast on hübriidi valikul väga hästi vaja teada, milleks ta on mõeldud. Edaspidi käib jutt vaid remontantsetest F1 hübriididest, mis õitsevad ja viljuvad kogu suve jooksul.
Kõik remontantsed hübriidid, mida paljundatakse seemnetega, võib nimetuse järgi jagada kolme gruppi:
üks "asjaarmastajatele" ja teine "proffessionaalidele".
1 grupp: asjaarmastajatele
Sellesse gruppi kuuluvad hübriidid, mis on mõeldud lihtsalt aiamaal kasvatamiseks (Moskva delikatess F1, Russkii razmer F1, Maailma delikatess F1). Selle grupi hübriidid annavad head saaki maitsvate marjade näol, talvituvad keskastme vööndis hästi. Nende seemnete hind on suhteliselt madal, (loomulikult võivad asjaarmastajad soovi korral kasvatada ka proffessionaalidele mõeldud hübriide).
Järgmised kaks gruppi on ennekõike mõeldud tootjatele, kuna võimaldavad saada kõrgekvaliteedilisi marju turule. Nende hübriidide seemned on kallimad kui esimese grupi hübriididel ja on seotud palju suuremate kulutustega nende aretamisel ja tootmisel.
2 grupp: istikute tootjatele
See grupp on mõeldud istikute müügiga tegelejatele. Antud hübriidid võimaldavad kiiresti saada kõrgekvaliteedilist õitsvat istikut, mis on turul kõrge väärtusega. Sellesse gruppi võib lugeda:
Maailma debüüt F1 ja C-141 F1, need mõlemad omavad maasikale ebatavalist õievärvust- hele- ja tumeroosa (vastavalt). Nende hübriidide õitsvad istikud on väga dekoratiivsed; istutades taimed avamaale või konteinerisse võib saada ka korraliku marjasaagi.
F1 Loran sobib rohkem õitsevate istikute kasvatamiseks- noored põõsad on väga kompaktsed, mis lubab saada rohkem taimi kasvupinnalt, alandades seeläbi nende omahinda (üle viiekümne kõrgekvaliteetse õitsva taime ruutmeetrilt - täiesti reaalne!).
See hübriid on üks paremaid kassettides kasvatamiseks. Veel üks Loran F1 vaieldamatu eelist tootjatele- istikute varajane õitsemine. Marja suuruse ja maitseomaduste poolest on F1 Loran võrreldav Moskva delikatessiga.
Elan F1 võib samuti liigitada 2 gruppi, mida kasvatatakse ripp-pottides. Tema iseloomulik eripära- pikad võrsed, milledel moodustuvad rosetid, mis viljuvad ka esimesel aastal. Ripp-pott koos selle hübriidiga on väga dekoratiivne, moodustades terve kaskaadi lehtedest, õitest ja viljadest.
3 grupp: marjade tootjatele
Selle grupi hübriidid on ettenähtud marjade kasvatamiseks avamaal kaubanduslikul eesmärgil. Üldjuhul on nende hind kõrgem, kui kahel eelpoolnimetatud grupil. Antud momendil võib sel eesmärgil kasvatada kolme hübriidi:
F1 Elan (mida nagu eelpool mainitud võib kasvatada ka ripp anumas) oli üks esimesi hübriide, mida kasutati marjade kasvatamisel avamaal kaubanduslikul eesmärgil. Tema marjad on hea maitsega, kuid pole eriti transpordikindlad, mis on tootmisel suureks miinuseks.
F1 Milan on parema transpordikindlusega, samuti on neil suurepärane värvus, mis meelitab ostjaid. Marjad on pisut suuremad kui F1 Elan´il.
F1 Durban on selle grupi hübriidide selektsiooni viimane saavutus. Ette nähtud supermarketites turustamiseks. F1 Durban on umbes 40% saagikam kui F1 Elan, tähtsaim aga- tema marjad on suured ja maitsvad. Selle hübriidi seemnete hind on ka kõige kõrgem.
Maasikataimede kasvatamine ja realiseerimine võib olla hea äri: istik esimeste pungade või õitega on kauni välimusega, temast on kohe aru saada, et tegemist on remontantse sordiga. (Eriti veetlevad on hübriidi F1 Maailma debüüdi ja F1 C-141 esimeste puhkenud roosade või punaste õitega). Seepärast on tänapäeval paljud suured aiandid spetsialiseerunud maasikaistikute kasvatamisele seemnetest.
Palju kallimalt võib realiseerida rippkorvi koos õitsevate, kuid miks ka mitte juba esimeste marjadega, siiski vajab selliste rippkorvide kasvatamine palju aega. Paljudes euroopa maades on praegu väga populaarne maasikate kasvatamine ripp-pottides rõdul, seepärast on rippanumates maasikataimede järale aianduspoodides suur nõudlus.
Ei tasu kurvastada neil, kellel puudub köetav klaaskasvuhoone, sest maasikaid võib külvata ka hiljem (näiteks aprillis- mais mitteköetavasse kasvuhoonesse). Sel juhul võib õitsevat istikut müüa juulis- augustis hilissuviseks- sügiseseks istutuseks.
KASVATAMISE TEHNOLOOGIA:
Elutsükkel: maasikas- mitmeaastane taim, üldiselt kasvatatakse 3-4 aastase kultuurina.
Kasvutingimused: avamaal ja kinnisel krundil.
Paljundamine: seemnetega ja vegetatiivselt.
Külv: jaanuaris- märtsis külvatakse köetavasse kasvuhoonesse (köetavasse ruumi), istikukastidesse. Kasutatakse niisket substraati, seemneid mullaga ei kaeta, kuni tõusmete ilmumiseni hoitakse kaetuna klaasi või kilega.
Idanemine: toimub 2-4 nädala jooksul temperatuuril +20...25*C. Idanemise perioodil on tähtis igapäevane õhutamine. Peale idanemist ei eemaldata klaasi (kilet) kohe, vaid järk- järgult, harjutades taimi kuivema õhuga.
Periood külvist kuni istikute saamiseni on umbes 11-14 nädalat.
Istikute kasvatamine: 2-3 pärislehe ilmumisel pikeeritakse turbapottidesse. Optimaalne temperatuur +14...25*C, suhteline
õhuniiskus 75%. Valgustatakse (valguspäeva pikkus üle 14 tunni). Istikute kasvatamise perioodil pealtväetatakse 2-3 korda kompleksväetistega.
Istutus: 11-12 nädala möödudes, kui taimel on 5-7 lehte, istutatakse ta alalisele kasvukohale, ettevalmistatud peenrasse. Enne istutamist viiakse mulda väetis (15-20 gr ammooniumsalpeetrit, 25-30 gr superfosfaati, 20 gr kaaliumsoolasid 1m2). Värsket sõnnikut ei lisata! Istutusskeem 40-80*20-40cm, sõltuvalt sordist. Peale istutamist kastetakse (0,5l vett ühele taimele). Kuiva ilma korral korratakse kastmist 1-2 päeva järel, kuni taim on kohanenud. Põõsa ümbruses olevat mulda multšitakse kõdu või turbaga.
Muld: kohev, toitaineterikas, nõrgalthappeline või neutraalse lähedane. Parim koht on päikeseline või poolvarjuline. Mulda puhastatakse hoolikalt umbrohust.
Kastmine: sademete puudumisel sage ja rikkalik kogu hooaja jooksul.
Väetamine: 2-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul multšitakse kõdu või kompostiga, või viiakse mulda täis kompleksmineraalväetisi (15 gr ammooniumsalpeetrit, 30 gr superfosfaati, 15 gr kaaliumsoolasid 1m2-le). Maasikate väetamisel omavad tähtsat rolli sellised mikroelemendid nagu tsink ja mangaan.
Hooldus: regulaarne mulla kobestamine, kastmine, pealtväetamine.
Viljumine: 4-6 kuud peale seemnete külvamist.
KUIDAS PIKENDADA SAAGIKANDEPERIOODI AVAMAAL ?
Kaubanduslikuks tootmiseks mõeldud remontantseid marjasorte võib kasvatada traditsioonilisel meetodil ilma lisamultšita, või siis kilede all. Siiski on saagikandeperioodi pikendamiseks parem kasutada väikesemõõtmelisi kilekatteid- tunneleid. Seda meetodit kasutades hakkavad viljad valmima 10-12 päeva varem.
Sügisel asetatakse maasikaridade kohale kaared, mis kevadel, umbes aprilli alguses kaetakse kilega. Päeval avatakse nad tuulutamiseks ja putukatega tolmlemiseks ühelt poolt, täielikult eemaldatakse kile umbes mai lõpus, kui öökülmaoht on möödas.
Umbes augusti lõpus kaetakse tunnel taas kilega- seda vaid ööseks, septembri keskelt jäetakse see aga peale ka päevasel ajal, jättes vaid õhutusavad.
Selline meetod lubab marju korjata keskvööndis juuni algusest kuni oktoobri alguseni praktiliselt avamaalt (lisakulutused on vaid kaartele ja kilele, kuid neid saab kasutada mitmete aastate jooksul).
