Kui pärast ehitustöid jäi teil üle mitmesugust prahti ja teil ei ole võimalusi seda ära vedada, ärge heitke meelt – ka sellest annab panna alus kiviktaimlale. On vaid vaja anda talle kuju, tasandada pealt, katta liivakihiga, viljaka mullaga ja paigutada kohale kivid. Kui see kõik on veidi vajunud, võib asuda taimede istutamise juurde.

Nende taimede sortiment on üpris suur, kuid raske on ette kujutada kiviktaimlat ilma kellukata- ta on ju armas, liigutav, vähenõudlik ja liigirikas. Väga sobivad on kivistele aladele madalad kellukad, mis kasvavad kaljudel  ja kallakutel: kolmehambaline (Campanula tridentata), kirikakralehine (Campanula bellidifolia), Campanula saxifraga, aucheri (ka aseri) (Campanula aucheri), kalifornia (Campanula ciliata). Moodustavad padjandeid , neil on arvukalt varsi. Õied on suured, kuni 4cm pikad, sinakad, violetsed, taevasinised. Valgusenõudlikud  ja eelistavad nõrgalt leeliselist , hea drenaaþiga mulda, mis sisaldab rähka.  Ei talu liigniiskust. Kuid kõige huvitavam madalatest kellukatest on Campanula finitima – peenikeste kuni 20 cm pikkuste roomavate võrsetega, ilusate tumeroheliste lehtedega ja suurte (kuni 4cm) pokaalikujuliste ebatavalist värvi õitega . Nupud on tume-bordookarva, puhkemisel muutuvad nad järjest kahvatumaks, jäädes kergelt roosakaks ja ainult sees jäävad alles purpursed soonekesed. Õitseb rikkalikult juunis-juulis.
Campanula tridentata Campanula bellidifolia
Campanula saxifraga
Campanula aucheri
Campanula finitima

Kiviktaimlasse soovitatakse ka Radde kellukas (Campanula raddeana) ja Campanula kemulariae, milledel on longus õisikud ja väga dekoratiivsed läikivad, äärest hambulised kaselehe sarnased lehed, õied on roosakas-violetsed , kuni 2,5 cm. Õitseb juunis-juulis. Väga ilusad on madalakasvulised (15-20 cm) itaalia (Campanula garganica), Poþarski (Campanula poscharskiana), aadria  (Campanula fenestrellata)  kellukate puhmad. Nad armastavad küll valgust, aga taluvad ka kerget varju. Õied sinakad, sirelikarva , tähekujulised 2-4 cm läbimõõdus. Portenschlagi kellukal (Campanula portenschlagiana)on õied veidi väiksemad -2,0-2,5 cm pikad , lehtrikujulised, tumesinised. Massiline õitsemine algab juuni keskel ja kestab augustini. Ainult et need liigid kannatavad lumevaestel talvedel, seepärast on parem neid talveks kergelt katta. Üks vähestest subalpiinses vööndis nõrgalt happelisel mullal kasvavatest kellukatest on habekellukas (Campanula barbata). See on väga dekoratiivne kaheaastane taim, kõrgusega 4-30 cm. Kahvatusinised , longus pokaalikujulised  kuni 3 cm pikkused õied on koondunud õisikusse . Valgustarmastav, kuid lepib ka kerge varjuga.

Campanula raddeana                                              Campanula kemulariae

Campanula garganica
Campanula poscharskiana
Campanula fenestrellata Campanula portenschlagiana
Campanula barbata

Väga huvitavad on igasugustesse kiviaedadesse sobivad  pisikeseõielised kellukad Campanula moravica, Campanula polymorha, Campanula scheuchezeri. Need on risoomiga taimed, mis moodustavad mättaid, peenikesed varred on 15-30 cm kõrged. Õitseb maist septembrini. Annab rikkalikku isekülvi. Kasvab päikselisel kohal ja ka poolvarjus. Kui teil neid kõrgmäestiku liike ei ole, sobib ka ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia).
Makedoonia kellukas (Campanula formanekiana) on efektne hõbedaste karvaste lehtedega kaheaastane taim (kõrgus 30-40 cm), õied suured sinakas-lillakad , õisikus. Talvitub meil, kuid vajab talvekatet.
Kõige tuntum madalakasvuline kellukas on karpaadi kellukas (Campanula carpatica). See on kompaktne mitmeaastane taim , kõrgus 15-30 cm, õied valged, sinised, taevasinised ja violetsed. Dekoratiivne kogu suve.
Tal on palju aedvorme, sealhulgas ka miniatüürseid. Valgusenõudlik, kuid talub hästi varju. Kasvab kergelt leeliselises mullas.
Ebatavaliselt tore on Campanula komarovii, kes kasvab ainult Kaukaasias. See hõbedaste ja karvaste lehtedega taim on 45 cm kõrge, õied suured ere-violetsed , torujad, õitseb juuni keskpaigast juuli lõpuni. Valgustarmastav, eelistab nõrgalt leeliselist mulda.
Campanula scheuchezeri
Campanula rotundifolia Campanula formanekiana
Campanula komarovii

Keskmise kõrgusega kellukatest on huvitavamad  kõdrikulehine (Campanula alliarifolia), Campanula ochroleuca, sarmaadi kellukas (Campanula sarmatica), täpitud (Campanula punctata)  ja korea kellukas (Campanula takesimana).
Campanula alliarifolia Campanula sarmatica
Campanula punctata
Campanula takesimana


Täpitud ja korea kellukesed on ühed eksootilisemad  suurte (kuni 7 cm) longus õitega kellukesed. Õiekroon on tume määrdunudroosa, harva ka valge, kogu õiekate (eriti seest) on purpurjate täppidega. Erinevus teistest liikidest seisneb selles, et täpitud kelluke on karvane, mille tõttu on tal sinakas läige. Korea kellukal on lehed läikivad, helerohelised. Looduses kohtab neid taimi metsas, kesk põõsaid, kaljudel, jõgede metsastunud kallastel kivistel hea drenaaþiga, kuid mitte kuivadel muldadel. Seepärast on nad kultuuris varjutaluvad ja niiskustarmastavad, ainult päikese käes on õied suured ja eredad rikkaliku kastmise korral.
Taimed istutamisel alpinaariumisse on väga oluline paigutada taimed astmeliselt, samuti valguse suuna järgi. Kõige tipmisele päiksepaistelisele kohale koos miniatüürsete sukulentidega pannakse kuivale vastupidavad liigid: kingukelluke (Campanula collina), piemonte kellukas (Campanula elatines), kaselehine (Campanula betulifolia) üheaastased : Campanula dichotoma, kaðmiiri (Campanula cashmiriana), Campanula erinus. Neile sobib mitte liiga rammus kivine ja liivane muld. Siin tunnevad end hästi kolmehambaline ja kirikakralehine kellukas. Juba mai keskelt alates kaunistavad nende suured sinised, taevasinised või violetsed
õied kiviktaimla tippu. Sinna võib istutada ka roosade tähekujuliste õitega rippkellukat (Campanula isophylla). Kaunis on ka hõbedaste karvaste lehtedega liigid nagu
Campanula argaea, Campanula sartorii, Campanula orphanidea.
Campanula collina Campanula elatines
Campanula betulifolia
Campanula cashmiriana
Campanula erinus
Campanula isophylla
Campanula sartorii
Campanula orphanidea
 Keskmisse ossa lõunakaarde sobivad aga Radde kellukas, karpaadi , Komarovi, Moesi (Campanula moesiana), Campanula divergens. Veidi allapoole paigutada itaalia kellukese.
Pozarski ja moraavia kellukad ei talu seisvat vett.
Mäekese jalamile istutada suuremad taimed, kuid mitte üle 50 cm kõrged, näiteks keskmine kellukas (Campanula medium). Võluvad on  ka  kera- (Campanula glomerata), täpitud,korea,ümaralehine ja laiuv (Campanula patula), habekelluke(üks nendest, kes talub happelist mulda).
Poþarski ja tõmmu (Campanula pulla), aga samuti madalakasvulised kellukad ja suureõieline kellukas.

Campanula moesiaca            Campanula divergens
Campanula medium Campanula glomerata
Campanula patula Campanula pulla

Varjulises küljes täidetakse pind tavalise aiamullaga. Lääne ja ida poolele pannakse viljakat aiamulda, millele lisatakse liiva ja killustikku. Siia võib istutada karpaatia, pisi (Campanula cochleariifolia), itaalia, Poþarski kellukad. Väga kaunid on madalakasvulised tõmmud kellukad (Campanula pulloides). Neid on parem kasvatada suurte kivide varjus, mis ei lase mullal liigselt kuumeneda ja ära kuivada.
Campanula cochleariifolia

AGROTEHNIKA
Istutatakse kevadel või sügisel, kuid parim aeg on augusti lõpp ja septembri algus. Istutamist alustatakse kiviktaimla ülemisest osast. Algul paigutatakse põõsad ja kääbuspuud, pärast rohttaimed. Viimases järjekorras istutatakse kellukad, niisuguseid nagu suurõieline, kera- ja laiuv kellukas, kusjuures nende kõrvale ei või istutada agressiivseid, kiiresti levivaid liike.
Kevadel enne kasvu algust tuleb kellukaid väetada lämmastikku sisaldavate väetistega. Enne õienuppude moodustamist on kasulik väetada nõrga kontsentratsiooniga kaalium-ja fosforväetistega. Kiviktaimlas ei maksa kasutada sõnnikut, sest liiga rammusas mullas jäävad taimed külmahellaks. Kastetakse mõõdukalt, kuid ei tohi lasta ka mullal läbi kuivada, eriti kiviktaimla ülemistes osades.
Tuletame veelkord meelde, et katmist kuuseokste või kuivade puulehtedega vajavad vaid lõunamaised liigid (itaalia , sartori ja makedoonia kellukas).