PIPARMÜNT - Mentha piperita.

BIOLOOOGILINE ISELOOMUSTUS. 
Mitmeaastane rohttaim huulõieliste sugukonnast, kõrgus kuni 1 m, iseloomuliku tugeva lõhnaga ja maitsmisel jahutava toimega. Risoom paikneb horisontaalselt maapinna lähedal ning on arvukate peenikeste juurtega, mis väljuvad risoomi sõlmekohtadest. Lisaks püstistele võrsetele on ka roomavad harud, sõltuvalt mullastikust kas maa-alused või maa pealsed. Alusel on nad vastastikuste tõusvate alumiste harudega, varred neljakandilised, ribilised, paljad või siledakarvased, tihedalt lehistunud, tumevioletsed. Lehed on risti vastakuti, leherootsudega, piklik- munajad, teravdunud tipuga, serv teravsaagjas, pealt lehed tume-, alt helerohelised, näärmetega, hästi eristuvate roodudega. Õisikud pähikus, ülemises osas tihedalt, allpool hõredamalt. Õied pisikesed, mõlemasoolised või ainult tolmukatega, kilbikujuliste tupplehtedega. Õiekroon paljas, valkja putkega ja roosa või lillaka äärisega, lehtrikujuline, neljaosaline. Vili - neljaosaline pähklike, mis moodustub üsna harva, kuna kõik õ ied on peaaegu steriilsed. 
Õitseb juunist septembrini. Paljundatakse vegetatiivselt risoomitükikestega ja noorte võrsetega, mis tekivad ületalve elanud taimedel. Seemneid annab harva: seemnete idanevus 10 – 25%; järglaskond ei ole kõikides tunnustes emataimele sarnane. Piparmünti looduslikult ei esine. Ta kujutab endast hübriidi, mis on aretatud XVII sajandil Inglismaal, ilmselt vesimündi ristamisel rohemündiga. Seepärast nagu kõiki hübriidide, paljundatakse teda ka vegetatiivselt. Inglise piparmünt on kultuuris esindatud kahe vormina – musta ja valge vormina. Must on tumedam, punakas – violetsete varte ja lehtedega, valgel antotsüaan puudub, varred ja lehed on helerohelised. Valge münt õitseb varem, eeterlike õlide aroom on temas õrnem, temast saab ka vähem lehti ja eeterlikke õlisid. Tööstuslikult kasvatatakse rohkem musta piparmünti.
Piparmünti hinnati kõrgelt juba Vanas - Kreekas ja Roomas. Arvati, et piparmündilõhn tõstab tuju ja soodustab omavahelist vestlust, seepärast piserdati saale mündiveega, lauale pandi lehti, aga külalistele vanikuid. Ka arvati, et piparmündi aroom ärgitab tööle mõtlemist, seepärast kandis Plinius Vanem peas värsket mündipärga ja soovitas teha sama ka oma õpilastel. See komme säilis keskajani. Münti on laialdaselt kasutatud ravieesmärkidel Araabiamaades, Hiinas ja Jaapanis. Avicenna soovitas vesimünna soovitas vesimünti sisemiste verejooksude puhul, väliselt aga seedetrakti haiguste korral. Lehti ja õisi kasutatakse vürtsina juustu, salati, supi, liha-, köögivilja- ja kalaroogade juurde. Teda lisatakse ka küpsistele, präänikutele, saiale, kompotile, kissellile, morsile ja kaljale. Rohelised mündilehed on ukraina, armeenia jt rahvuslike köökide kindel osa. Mündilehed hoiavad ära piima hapnemise. Eeterlikku õli kasutatakse laialdaselt kondiitri- , toiduainete-, likööri – ja parfümeeriatööstuses, s amuti aga mentooli tootmiseks. Tootmisjäätmed on aga väärtuslik loomatoit. Meetaim, mesi on merevaigukarva ja meeldiva lõhnaga. Laialdaselt kultiveeritav, on olemas ka sordid.

Mentha piperita Piparmünt

TOORAINE ETTEVALMISTUS.
Põhiliseks tooraineks on lehed. Koristatakse õitsemise ajal (50-75% õitest puhkenud), päeva esimesel poolel (sel ajal on eeterlike õlide sisaldus suurim). Kuivatatakse kuivatis koos õhu aktiivse tsirkuleerimisega, soojendus 30-35°C. Pikaajalisel kuivatamisel õhu käes või ka varjualuses võivad raviomadused kaotsi minna. Tooraine kõ minna. Tooraine kõlblikkus 2 aastat. Maitse tugev, aromaatne, kergelt kootav, jahutav.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED.
Galeenilised preparaadid piparmündist on rahustava, spasmolüütilise, antiseptilise ja valuvaigistava toimega, mõjuvad sapiajatina ning mõjutavad reflektoor-koronaarsüsteemi. Tänu kohalik-rahustavale toimele ja stimuleerivale mõjule perifeersetele närviretseptoritele ja limaskestadele tugevdab kapillaarset verevarustust ja soolte peristaltikat. Galeenilised preparaadid piparmündi lehtedest tugevdavad seedetrakti näärmeid, parandavad isu, tõstavad sapieritust, mõjuvad spasmolüütiliselt, alandades soolestiku, sapi- ja kuseteede silelihaste toonust. Tänu mentoolisisaldusele on antiseptilise toimega.

KASUTAMINE RAVIOTSTARBEKS.
Lehed. Kuuluvad mao-, rahustavate- ja sapieritust soodustavate segude koostisse, piparmünditilkade (võetakse iivelduse puhul), Zdrenko segu, Traskovi astmavastase mikstuuri koostisse, kasutatakse isutekitava ja spasmolüütilise vahendina. Mentooli kasutatakse stenokardia puhul, kuulub nohutilkade ja -salvide koostisse, kasutatakse migreenipliiatsis, mitmesuguste ravipreparaatide valmistamiseks nagu Validol, Valokordiin, Olimetiin, Zelenini tilgad jne , mida kasutatakse haiguste puhul, mis on seotud spasmidega südamepiirkonnas ja silelihastes. Rahvameditsiinis kasutatakse tõmmist, keedist – mao- ja seedetrakti spasmide, iivelduse ja südamepiirkonna valude, koolikute vastu, aga ka isu tõstmiseks, samuti köhavastase vahendina. Välispidiselt – neuralgeeniliste valude vastu, antiseptilise vahendina mitmesuguste põletikuliste protsesside korral, põletuste, ülemiste hingamisteede haiguste, bronhiidi, hambavalu korral. Mahla – stenokardia, kõrgenenud ärrituvuse, unetuse, isteeria, dermatooside, seedetrakti häirete, spastilise koliidi, meteorismi, oksendamise, iivelduse, maksa – ja sapipõie haiguste ning põiekivide korral. 

Lehtede tõmmis: 5 g (1/2 sp ) lehti pannakse emailnõusse, lisatakse 200 ml kuuma keedetud vett, kaetakse kaanega ja kuumutatakse keevaveevannil pidevalt segades 15 min, jahutatakse toatemperatuurile 45 min jooksul, kurnatakse ja sade pigistatakse kuivaks. Lahuse maht viiakse vee lisamisega uuesti 200 ml- ni. Saadud tõmmist hoida jahedas mitte üle 2 ööpäeva. Võetakse sisse soojalt 1/3-1/2 klaasitäit 2-3 korda päevas 15 min enne sööki kui rahustavat, spasmolüütilist ja sapieritust soodustavat vahendit.

VASTUNÄIDUSTUSED JA KÕRVALNÄHUD: terav lõhn, inhalatsiooniks kasutatava doosi ületamine võib esile kutsuda bronhide spasme, hingamise häireid kuni hingamise peatumiseni. Võib tunda ka südames valu ülemäärase piparmündipreparaatide tarbimise tõttu.

KULTUURI AGROTEHNIKA.
Viljelemiseks sobivad kultuuristatud turba-alad, liivsavi- ja saviliiv-mullad, mis sisaldavad piisavalt huumust ja niiskust. Parimateks eelkultuurideks on mitmeaastased heintaimed, juurviljad, liblikõielised, köögiviljad ja ka kartul. Paljundatakse äsja väljakaevatud risoomidega või nende vähemalt 15 cm pikkuste osadega. Sügisel kaevatakse maa 25-28 cm sügavkse 3-4 kg/m2 sõnnikut. Varakevadel kultiveeritakse 8-10 cm sügavuselt, aetakse 6-12 cm sügavused vaod, kastetakse ja niiskesse vaopõhja pannakse risoomid. Reavahed 45-60 cm. Istutatakse ka ruutpesiti (60x60 või 45x45 cm). Sel juhul pannakse igasse pessa 4-5 risoomitükki. Nii ritta kui pesadesse antakse 4-5 kg komposti ja täisväetist. Maapind peale istutamist tasandatakse.
Ühel kohal kasvatakse piparmünti 3 aastat. Noored taimed taluvad halvasti õhutemperatuuri langust kuni 7-8 °С. Hooldus seisneb maa kobestamises ja taimede väetamises. Suve jooksul tehakse 3-4 reavahede kobestamist ja 2 väetamist. Mulda kobestatakse 6-12 cm sügavuselt. Kuivade ilmadega kastetakse. Suurimat kahju toovad istandusele traatussid, kärsakad, kedriklestad, lehetäid, lehekirbud. Lestaliste vastu aitab kahekordne pritsimine 3% vedelseebiga. Haigustest on ohtlikum roostehaigus, mis võib viia lehtede täieliku varisemiseni. Tõrjeks pritsida 3-4 korda 1 % bordoo vedelikuga. Kõik pritsimised tuleb lõpetada 1 kuu enne saagi kogumist.

Mentha piperita Piparmünt Tee piparmündist

Aga kas teate, et… kainenemiseks võib kasutada tõmmist, mis on  tehtud 1 teelusikatäiest kuivatatud piparmündilehtedest ja  on hoitud 1 nädal klaasitäies viinas. Piisab, kui anda seda tõmmist 20 tilka klaasitäie külma veega, et saada kaineks.

Aiapidajatel, kes ei kasuta oma aias mürkkemikaale, on suurepärane võimalus kasvatada ise ökoloogiliselt puhtaid juurvilju, puuvilju, marju, taimi ja valmistada ise neist erinevaid hoidiseid, sealhulgas ka alkohoolseid jooke.
Kas alkohoolsed joogid on kasulikud või kahjulikud? Ka ravimtaimed ja toit võivad olla korraga nii mürk kui ravim -seisneb ju kõik tarvitatava koguses ja kvaliteedis. Spetsialistid väidavad, et pits kvaliteetset kanget alkoholi, pokaal veini või klaas õlut harva on organismile ainult kasulik.
Naturaalsed liköörid, valmistatuna kodustes tingimustes ja omakasvatatud taimedest on maitsvad, aromaatsed,  ja odavad. Neis on salvestunud päikese energia ja taimede elujõud- nii et tarvitage neid terviseks. Katsetage erinevate maade mitmete põlvkondade aednike "firmaretsepte":
1. Moira Carlsoni piparmündiliköör (Kanada)
Ained:1 teetassitäis kuivatatud või 2 tassi värskeid piparmündilehti; 3 tassi viina; 1 tass suhkrut, 0,5 tassi vett. Piparmündilehed panna pudelisse, valada peale viin, sulgeda pudel õhukindlalt, asetada pimedasse ja perioodiliselt loksutada. Kahe nädala pärast segu kurnata. Suhkur segada veega ja kuumutada kuni täieliku lahustumiseni, jahtunud siirup valada nastoika hulka. Valmis liköör villida ilusatesse pudelitesse, mida on võimalik õhukindlalt sulgeda. Kuigi liköör on juba tarvitamiskõlbulik, paranevad tema aroom ja maitseomadused paari kuu pärast veelgi.
2. Roheline lauanalivka.
Ained:100 taimelehte (sõstra, kirsi, vaarika, piparmündi jne.);1,5 liitrit vett; 1 klaas suhkrut; 1,5 liitrit viina (valmib 20-kraadine nalivka).
Pestud lehed panna emaileeritud potti, valada peale keev vesi, katta kaanega, mässida pott 4-ks tunniks teki sisse, siis lisada suhkur ja kuumutada segu keemiseni. Pärast toatemperatuurini jahutamist lisada viin. 1 nädala pärast on nalivka valmis.
Viina asendamine piiritusega tõstab nalivka kangust: 750 g piiritust annab kanguseks 35 kraadi; 1 liiter piiritust- ligemale 40 kraadi.
3. Marja-piima liköör.
Ained: 1 kg marju (vaarikad, sõstrad, kivideta kirsid jms); 1 liiter piiritust; 0,5 liitrit piima; 1 liiter vett; 0,5 kg suhkrut.
Marjad tampida ettevaatlikult (et mitte purustada väikeseid seemneid) puust uhmris katki, panna 3-liitrisesse purki, valada peale piiritus, sulgeda purk plastmasskaanega, iga päev segada. Nädala pärast lisada piim, segada iga päev. Nädala pärast valmistada siirup veest ja suhkrust, jahutada, valada purki ja veelkord ühe nädala jooksul iga päev segada. Vooliku abil villida läbipaistev vedelik pudelitesse. Paks osa filtreerida, lasta seista ja lveel kord  filtreerida.  
Nii saab 2,7 liitrit imelist, läbipaistvat, küllastunud likööri. "Talvise" variandi korral kasutage jõhvikaid- see vitamiinirikas liköör on heaks profülaktikaks haiguste vastu.
4. Kirsiliköör bulgaariapäraselt.
Ained: 2 kg kivideta kirsse; 1 kg suhkrut; 6-7 tera nelki; 2 pakki vaniljet; 10 g kaneeli; 1 muskaatpähkel; 0,5 liitrit viina.
Kirsid pange purki, puistake peale suhkur ja asetage päikese kätte. Lisage maitseained ja viin. Hoidke päikese käes 10 päeva- 5 nädalat, kurnake ja valage pudelitesse.
5. (Mets)maasikaliköör.
Ained: 1 kg küpseid (mets)maasikaid; 1 kg suhkrut; 0,5 liitrit vett; 0,5 liitrit viina.
Veest ja suhkrust keetke siirup, lisage marjad ja jahutage. Valage purki, hoidke päikese käes 10-12 päeva, kurnake, lisage viin ja valage pudelitesse.
6. Vaarikaliköör.
Valmistada analoogselt maasikalikööriga, kuid viina asemel on parem võtta 400 grammi piiritust.

МЯТА ПЕРЕЧНАЯ - Mentha piperita.
БИОЛОГИЧЕСКАЯ ХАРАКТЕРИСТИКА.
Травянистое растение семейства губоцветных высотой до 1 м, с характерным сильным запахом и холодящим ощущением при надкусывании. Корневище горизонтальное с многочисленными, расположенными близко к поверхности почвы тонкими мочковатыми корнями, отходящими от узлов. Наряду с прямостоячими стеблями развиваются стелющиеся плети, в зависимости от плотности почвы подземные или надземные. От основания они супротивно-ветвистые с приподнимающимися нижними ветвями, четырёхгранные, голые или по рёбрам прижатоволосистые, густооблиственные, тёмно-фиолетовые. Листья накрест супротивные, на черешках, удлинённо-яйцевидные, заострённые, по краю остропильчатые, сверху тёмно-, а снизу светло-зелёные, с эфиромасличными железками и хорошо выраженным жилкованием. Соцветия колосовидные, из ложных мутовок, в верхней части плотных, а внизу расставленных. Цветки мелкие, обоеполые или только пестичные, с щетинковидными реснитчатыми прицветниками. Венчик голый, с беловатой трубкой и розовым или сиреневым отгибом, воронковидный, четырёхлопастной. Плод — четырёхорешек, который образуется очень редко, так как цветки почти стерильны. 
Цветёт с июня до сентября. Размножается вегетативно отрезками корневищ и молодыми побегами от перезимовавших в почве корневищ. Семена даёт редко; всхожесть семян 10-25%; семенное потомство не воспроизводит многих признаков материнского растения. Перечная мята в диком виде не произрастает. Она представляет собой гибрид, выведенный в XVII веке в Англии, вероятно, от скрещивания мяты водяной с мятой колосковой или зелёной. Поэтому, как и все гибриды, она размножается вегетативно. Английская мята в культуре представлена двумя формами — чёрной и белой. Чёрная имеет тёмный, красновато-фиолетовый оттенок стебля и листьев, а белая лишена антоциановой окраски - её стебель и листья светло-зелёные. Белая мята зацветает раньше чёрной, аромат эфирного масла у неё нежнее, но выход масла и урожайность листьев ниже. В промышленной культуре разводят преимущественно чёрную мяту.
Мята высоко ценилась в Древней Греции и Риме. В Риме считалось, что мятный запах поднимает настроение и способствует оживлённой застольной беседе, поэтому пиршенственные залы обрызгивали мятной водой, столы натирали мятными листьями, а гостям предлагали венки из мяты. Считалось, что аромат мяты возбуждает работу мысли, поэтому римский историк Плиний Старший постоянно носил на голове венок из свежей зелени мяты, рекомендуя делать это и своим ученикам. Этот обычай дожил до средних веков. Мята широко применялась в лекарственных целях в арабской, китайской, японской медицине. Авиценна рекомендовал водяную мяту при внутренних кровотечениях, наружно — при головных болях, заболеваниях желудочно-кишечного тракта. Листья и цветки мяты используют как пряную приправу к сырам, салатам, супам, мясным, рыбным и овощным блюдам. Добавляют её в печенье, пряники, булочки, компоты, кисели, морсы и квас. Зелень мяты — необходимый компонент украинских, армянских, азербайджанских и других национальных блюд. Листья мяты предупреждают закисание молока. Эфирное масло широко применяется в кондитерской, пищевой, ликероводочной и парфюмерной промышленностях, а также в химико-фармацевтической для производства ментола. Отходы после переработки мяты в эфирное масло и трава являются ценным кормом для скота. Медонос, у мёда янтарный цвет и приятный аромат мяты. Широко культивируется, имеются сорта.

ЗАГОТОВКА СЫРЬЯ.
Основным лекарственным сырьём являются листья мяты перечной. Убирают мяту во время цветения (при цветении 50-75% цветков), в первой половине дня (в это время содержание эфирного масла в листьях максимальное). Сушат сырьё в сушилках с активной циркуляцией воздуха, подогретого до 30-35 "С. При длительном высушивании на открытом воздухе или под навесом растительная масса может потерять свои лечебные свойства. Срок годности сырья 2 года. Запах сырья сильный, ароматный, вкус слегка жгучий, холодящий.

ФАРМАКОЛОГИЧЕСКИЕ СВОЙСТВА.
Галеновые вытяжки из травы мяты перечной обладают успокаивающими, спазмолитическими, желчегонными, антисептическими и болеутоляющими свойствами, а также оказывают рефлекторное коронарнорасширяющее действие. За счёт местно-раздражающего эффекта и стимулирующего влияния на периферические нейрорецепторы кожи и слизистых оболочек усиливают капиллярное кровообращение и перистальтику кишечника. Галеновые лекарственные формы из листьев мяты перечной усиливают секрецию пищеварительных желез, улучшают аппетит, повышают желчеотделение, оказывают спазмолитическое действие, снижая тонус гладкой мускулатуры кишечника, желче- и мочевыводящих путей. 
Благодаря наличию ментола листья мяты перечной обладают антисептическими свойствами.

ИСПОЛЬЗОВАНИЕ В ЛЕЧЕБНЫХ ЦЕЛЯХ.
Листья. Входят в состав желудочных, ветрогонных, успокоительных и желчегонных сборов, мятных капель (применяются от тошноты), сбора по прописи М.Н.Здренко, антиастматической микстуры И.Н.Траскова, используются как аппетитное и противоспазматическое средство. Ментол употребляют при стенокардии, он входит в состав капель и мазей от насморка, карандашей от мигрени, его используют при производстве лекарственных препаратов "Валидол","Валокордин", "Олиметин", "Капли Зеленина" и др., применяемых при заболеваниях, сопровождающихся спазмом коронарных сосудов и гладкой мускулатуры. 
В народной медицине настой, отвар — при желудочно-кишечных спазмах, поносе, болях в сердце, печёночных коликах, тошноте, изжоге, для повышения аппетита, а также как противокашлевое; наружно — при невралгических болях, как антисептическое средство при воспалительных процессах, ожогах, заболеваниях верхних дыхательных путей, бронхите, бронхоэктазии, зубной боли. Сок — при приступах грудной жабы (стенокардии), повышенной возбудимости, бессоннице, истерии, зудящих дерматог зах, при дисфункции пищеварительного тракта, спастических колитах, метеоризме, рвоте, тошноте, поносе, заболеваниях печени и желчного пузыря, при мочекаменной болезни.

Настой листа мяты перечной: 5 г (1/2 столовой ложки) сырья помещают в эмалированную посуду, заливают 200 мл горячей кипячёной воды, закрывают крышкой и нагревают в кипящей воде (на водяной бане) при частом помешивании 15 мин, охлаждают при комнатной температуре в течение 45 мин, процеживают, оставшееся сырьё отжимают. Объём полученного настоя доводят кипячёной водой до 200 мл. Приготовленный настой хранят в прохладном месте не более 2 суток. Принимают в тёплом виде по 1/3-1/2 стакана 2-3 раза в день за 15 мин до еды как успокаивающее, спазмолитическое и желчегонное средство. 
ПРОТИВОПОКАЗАНИЯ И ВОЗМОЖНЫЕ ПОБОЧНЫЕ ЭФФЕКТЫ: резкий запах препаратов мяты, превышение их дозы в ингалирующих устройствах способны провоцировать бронхоспазм, расстройство дыхания вплоть до его остановки. Возможно появление боли в сердце при неумеренном потреблении препаратов мяты.

АГРОТЕХНИКА КУЛЬТУРЫ.
Для возделывания мяты перечной пригодны окультуренные торфяники, супесчаные и суглинистые почвы с достаточным содержанием гумуса и влаги. Лучшими предшественниками являются многолетние травы, корнеплоды, бобовые и овощные культуры, а также картофель. Размножают её свежевыкопанными корневищами или их обрезками длиной не менее 15 см. Осенью почву перекапывают на глубину 25-28 см и вносят навоз из расчета 3-4 кг на 1 м . Ранней весной участок культивируют на 8-10 см, нарезают борозды глубиной 6-12 см, поливают и на влажное дно в одну сплошную линию укладывают корневища. Ширину междурядий делают 45-60 см. Применяют также квадратно-гнездовой способ посадки (60x60 или 45x45 см). В этом случае в каждое гнездо укладывают 4-5 отрезков корневищ. В рядки и гнёзда вносят по 4-5 кг перегноя и полное минеральное удобрение. Почву после посадки хорошо прикатывают. 
На одном месте мяту перечную возделывают 3 года. Молодые растения плохо переносят понижение температуры воздуха до 7-8 "С. Уход заключается в рыхлении почвы и подкормке растений. За вегетационный период проводят 3-4 междурядных рыхления и 2 подкормки. Почву рыхлят на глубину 8-12 см. Подкармливают рано весной и после снятия урожая. В засушливую погоду поливают. Наибольший вред плантации мяты перечной наносят проволочники, долгоносики, паутинный клещик, мятная тля, мятная блошка, мятный листоед. Для борьбы с клещиками и тлей проводят 2-кратное опрыскивание 3%-ным раствором жидкого мыла. Из болезней мяты перечной самой опасной является ржавчин