Teie ostukorv on tühi.
Maasapp harilik
Harilik maasapp - Centaurium erythraea.
Väga haruldane kollektsioonpüsik kiviktaimlasse või kruusaaeda. Moodustab elegantse põõsa kitsaste lehtede ja peenete lillade õitega, mis on koondunud kobedatesse õisikutesse võrsetippudes. Kõrgusesse ületab harva 20 cm. Õitseb suve algul või keskpaigas, näeb suurepärane välja peene kruusa taustal, tihedal istutamisel teiste taimede vahel võib kaotsi minna ja jääda ilma oma kordumatust sarmist.
Sugukonna ladinakeelne nimetus Centaurium, kohtab Hüppokratese, Theofrastuse ja Dioksoridi töödes, seotud müütilise kentauri Hiironiga (Kentaureion), kes oli suureks asjatundjaks ravimtaimede osas. Nagu tõestavad vanakreeka müüdid, ravis Hiiron maasapiga haavu, mida tekitas talle Kreeka kangelane Herakles. Aja jooksul sai Hiironi juhendamisel silmapaistvaks arstiks ta poeg Apollon Akslipii, kes ületas oma õpetajat, ning sai ravikunsti jumalaks. Maasapist sai aga Aksleepia peamine taim, millega ta ravis teiste kreeka kangelaste haavu, seepärast nimetati teda kentauri rohuks.
Seemned väikesed, neid on palju, ebaühtlaselt ümarad, pruunikad. Õitseb juunist juulini, tavaliselt alates 2-3 vegetatsiooni aastal, seemned valmivad augustis- septembris. Paljundatakse seemnetega. Esimesel aastal areneb ainult rosett.
Väga haruldane kollektsioonpüsik kiviktaimlasse või kruusaaeda. Moodustab elegantse põõsa kitsaste lehtede ja peenete lillade õitega, mis on koondunud kobedatesse õisikutesse võrsetippudes. Kõrgusesse ületab harva 20 cm. Õitseb suve algul või keskpaigas, näeb suurepärane välja peene kruusa taustal, tihedal istutamisel teiste taimede vahel võib kaotsi minna ja jääda ilma oma kordumatust sarmist.
Sugukonna ladinakeelne nimetus Centaurium, kohtab Hüppokratese, Theofrastuse ja Dioksoridi töödes, seotud müütilise kentauri Hiironiga (Kentaureion), kes oli suureks asjatundjaks ravimtaimede osas. Nagu tõestavad vanakreeka müüdid, ravis Hiiron maasapiga haavu, mida tekitas talle Kreeka kangelane Herakles. Aja jooksul sai Hiironi juhendamisel silmapaistvaks arstiks ta poeg Apollon Akslipii, kes ületas oma õpetajat, ning sai ravikunsti jumalaks. Maasapist sai aga Aksleepia peamine taim, millega ta ravis teiste kreeka kangelaste haavu, seepärast nimetati teda kentauri rohuks.
Seemned väikesed, neid on palju, ebaühtlaselt ümarad, pruunikad. Õitseb juunist juulini, tavaliselt alates 2-3 vegetatsiooni aastal, seemned valmivad augustis- septembris. Paljundatakse seemnetega. Esimesel aastal areneb ainult rosett.
Harilik maasapp. Bot. syn.: Centaurium minus Moench, Centaurium umbellatum Gilib., Erythraea centaurium auct., Gentiana centaurium L.
Ajalugu meditsiinis kasutusevõtu kohta: Antiikmaailmas olid maasapi raviomadused hästi teada. Teda kasutati laialdaselt muinas-kreekas, juba Hippokratese ajal (Vsaj.e.m.a.), seedetrakti haiguste ravis, eriti põletike puhul. Rooma arst Dioskorid (Isaj.) kasutas maasappi haavade ravimisel, ning organismi puhastamiseks. Maasapiga ravile, sealjuures ka tuberkuloosi ravile viitas Araabia arst Avitsenna raamatus "Kaanon raviteaduses". Araabia arstid ravisid taimega sapipõie haigusi, kasutasid teda söögiisu tõstmiseks. Keskaja armeenia meditsiini traktaadid soovitasid seda taime kasutada vereköhimise ja kopsukelmepõletiku puhul. Taime mahlaga, mis segati meega, raviti täisid.
Maasapi raviomadusi kasutati laialt keskajal. Keskaegsed arstid levitasid legendi haige rikkuri imelisest paranemisest, maasapi abil. Enamik arste keeldusid ravimast rasket haigust, sest arvati, et patsient sureb niikuinii. Rikkur tõotas: kui ravite terveks, annetan vaestele 100 kuldset. Unes ilmutas talle end ingel ja ütles: "Sa paranesid tänu taimele, mille ma sulle tõin, kuid ära unusta oma lubadust. " Ingel kadus, jättes haigele kimbu taimi. Rikkur andis vaestele 100 kuldmünti, ning paranes, saladuslikule taimele aga pandi nimeks Centaurium — «100 kuldmünti". Siis salastasid arstid isegi selle taime nime, ning kirjutasid lihtsalt "100 kuldset". Kuid üks arst lisas retseptile kogemata veel ühe nulli, ning taime hakati kutsuma kuldne tuhat.
Maasapiga ravimise kogemustest kirjutati keskaegsete arstide poolt poeemis Ood Menast. Ta kinnitas, et maasapp "omab kuivatavat toimet, ning see aitab haavu kinni kleepida. Aga kui teda panna vanale haavale, siis see armistub". Väga kõrgelt hindas maasappi kaasaegse farmaatsia rajaja Paratsels (1493-1541). Keskaja itaalia arst ja botaanik Peter Andreas Matioli (1500-1577) ravis maasapiga ajuverevalumeid, epilepsiat ja halvatust. See taim aitas istmikunärvi haiguste puhul. Temast valmistati salvi, mida kasutati tuimestava vahendina. Värske taim hõõruti peeneks ja asetati haavale, mädaseid haavu puhastati taimeleotisega. Maasapimahla kasutati ülemiste hingamisteede katarride puhul, kasutati silmakae ravis. Seda taime kasutati ka kõrvamädanike puhul. Veinis keedetuna soovitati juua vereköhimise ja pleuriidi, maksahaiguste ja palaviku korral. Maasapi tõmmist meega kasutati ussirohuna.
Saksa pastor Sebastian Knaip (1821-1897) - veega ravimise teerajaja, pidas maasappi üheks parimaks koduseks ravimiks põletikuliste haiguste, nohu, nahahaiguste, seedetrakti ja maksahaiguste ravil.
Vanades vene ja ukraina ravi- ja majapidamisraamatutes seisab sees õpetus, kuidas koguda maasappi, ning valmistada temast ravimeid. Dioskorid näiteks kirjutas, et maasappi korjatakse värskelt, ning pressitakse mahl välja. Mahl pannakse veega savinõusse, asetatakse päikese kätte, segatakse pulgaga, kuni mahl seguneb veega, ning pinnale tekib kalgendunud vedelik. Ood Menast kirjutas, et kõige parem aeg korjeks on sügis. Taimemahl pressiti välja, niikusel lasti päikese käes aurduda, ning saadud pulbrit kasutati ravimiseks.
Euroopa maade rahvameditsiin kasutab maasappi tõmmiste ja leotistena mao ja teiste seedeoranite töö parandamiseks.
Maasappi kasutatakse suhkruhaiguse, kollatõve, malaaria, südamehaiguste ja vererõhuhaiguste ravil.
