Elulõng tanguutia "Radar Love"

Kasvutingimused: külvatakse kasvukohale või kasvatatakse taimed ette. Seemne paremaks idanemiseks on soovitav hoida külvi +2..+4°C juures 4-6 nädalat või tõusmete ilmumiseni. Muld tuleb hoida niiskena. 1 g = 625-700 seemet. Külvatakse märtsis-aprillis, istutatakse mais-juunis õitseb juulis-septembris.
Kasvuala: elulõngad on valgust armastavad taimed. Kui valgust on vähe õitseb ta tagasihoidlikult või ei õitse üldse. Sellepärast on Eestis soovitav nad istutada päikesepaistelisesse või kergelt varjulisesse kasvukohta. Lõunamaades, kus nad kannatavad tihti mulla ülekuumenemise käes istutatakse nad poolvarju. Grupiviisilisel istutamisel peab iga taim saama piisavalt valgust, taimede vahe peab olema vähemalt 1 meeter.
Tuul - see on hirmus vaenlane mitte ainult suvel vaid ka talvel: ta lõhub ja sasib ning vigastab puhmaid. Seal kus talvel tuiskab pole tema kasvukoht. Ka madalatel aladel kus koguneb jahe õhk ei tunne ta end hästi. Niiskuse suhtes on nad väga nõudlikud: kasvu ajal vajavad nad tugevat kastmist. Samal ajal ei talu ta kaua kõrget põhjavett. Liigvesi pole mitte ohtlik ainult suvel vaid ka varakevadel luma sulamise ajal. Planeerides elulõnga istutamist on vaja mõelda vee äravoolule taime juurestiku juurest: täita mullaga või istutada taim poolviltu.
Muld: eelistavad viljakat liivakat või savikat mulda mis sisaldab komposti, on kobe ja kergelt happeline.
Istutus: kuna elulõngad võivad ühel kohal kasvada üle 20 aasta tuleb istutusauk sügavalt ette valmistada. Istutusauk kaevatakse 60x60x60 cm, aga grupiviisilise istutuse korral valmistatakse ette laiem ala. Väljakaevatud ja umbrohujuurtest puhastatud mullale lisatakse 2-3 ämbritäit komposti või kõdusõnnikut, 1 ämbritäis turvast ja liiva, 100-150 g superfosfaati, 200 g täisväetist, soovitav veel 100 g kondijahu, 150-200 g kriiti või lupja ja 200 g tuhka. Kergetele muldadele lisatakse rohkem turvast lehekõdu ja savi. Kui istutuspinnas on märg tihe ja savikas tuleb istutusaugu põhja panna 10-15 cm paksune kiht kruusa, tellisepuru või jämedat liiva. Selle peale pannakse mullasegu ja tihendatakse. Lõunapiirkondades soovitatakse seda teha sügisel (septembri lõpust novembri alguseni), keskregioonides (septembris sooja ilmaga ) põhjarajoonides istutatakse kevadel (aprilli lõpus, mais) või varasügisel. 
Hooldus: kevadel kastetakse lubjapiimaga (200 g lupja 10 liitri vee kohta m2-le). Kuiva ilmaga kastetakse harva kuid tugevalt jälgides, et veejuga ei satuks puhma keskele. Väetatakse vähemalt 4 korda suve jooksul mineraalväetistega mis sisaldavad ka mikroelemente arvestades 20-40 g 10 liitri vee kohta või virtsaga (1:10). Mineraal ja orgaaniline väetamine tehakse vaheldumisi. Suvel kastetakse kord kuus lahja boorhappe lahusega (1-2 g) ja kaaliumbermanganaadi lahusega (2-3 g) 10 liitri vee kohta. Samuti pritsitakse taimi virtsaveega (0,5 spl) 10 liitri vee kohta. Kuna elulõngad kannatavad tihti kuiva mulla kuumenemise all tuleks kevadel peale esimest kastmist ja kobestamist taim multðida turbaga või kõdusõnnikuga (põhjapiirkondades) või saepuruga (lõunapoolsetes). Et kaitsta mulda ülekuumenemise eest võib istutada taime alla suvelilli.
Kevade alguses juhitakse taime kasvud tugedele vajalikku suunda ning seotakse kinni. Muidu põimuvad võrsed tugevalt läbi ja pärast pole neid võimalik enam suunata vajalikus suunas. Sügisel enne katmist lõigatakse taimed tagasi ning puhastatakse vanadest lehtedest. Esimesed 2-3 aastat vajavad nad eriti korralikku hooldust: sügisel või varakevadel antakse kõdusõnnikut kuhu on lisatud kaaliumi- ja fosforväetist, aga samuti ka tuhka, orgaanikat antakse iga 10-15 päeva tagant väikestes kogustes.
Lõikus: elulõngade ilu oleneb paljuski sellest kuidas on tehtud tagasilõikus. Esimest korda lõigatakse taim tagasi istutamise ajal. See on vajalik taime maapealse osa kujundamiseks ning juurestiku arenguks. Istutamisel jäetud pungadest kasvab 1-2 vart mida on vaja suvel kindlasti kärpida. Suvel tehakse kujundavat lõikust. Et pikendada õitsemist lõigatakse kevadel osa võrseid ära. Suve alguses võib liaane uuesti kärpida esimeste vegetatiivsete pungadeni mis annavad uusi võrseid pungadest. Kõrgekasvulistel sortidel moodustuvad õied põõsa ladvaosas. Siin tuleb mõned võrsed ära lõigata 0,7-1,5 meetri kõrguselt siis moodustuvad neil pungad ühtlaselt.
Nüüd lõikus enne talve. Sordigruppidel milledel tekivad õied sama aasta võrsetel tuleb enne talveks katmist ära lõigata maapealne osa tagasi pärislehtedeni või mullapinnani. 
Talvitumine: õige katmise korral taluvad nad külma -40-45 °C kuid kõige ohtlikum pole talvel ja varakevadel külm vaid liigniiskus. Taimede alla võib tekkida jää mis purustab juured ning hävitab taime. Sellepärast tuleb ära hoida vee sattumist mulla pinnale ja taimele. Taime kaetakse kui temperatuur langeb -5...-7 °C-ni ning muld hakkab jäätuma. Kui külmad on liiga tugevad ja lund on vähe, kuhjatakse seda juurde. Kevadel eemaldatakse kate järk-järgult, osa taime ümber pandud turbast jäetakse alles kuni öökülmade täieliku möödumiseni. 

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Vertikaalhaljastus".

Tanguutia elulõng. Eng.: Tangutica group Clematis - Lemon Peel Clematis, Golden Clematis, golden virgin's bower. Suom.: Kiinankärhö. Sven.: Gullklematis.