Sibul "Dagmar"

Sibul ''Dagmar''.
Tüüp: kevadine.
Päevad külvist: 125.
Kaal: kuni 140 g.
Keskvarajane sort. Suuresaagiline pika päeva sibul, mõeldud pikaajaliseks säilitamiseks. Sibulad on ümarad, õhukese sibulakaelaga. Sibulasoomused meeldivalt pronksikarva, asetsevad tihedalt sibulal.
Sordi väärtus: tänu võimsale juurestikule on väga vastupidav ebasoodsatele ilmastikutingimustele.
1,0 g = 250-320 seemet.

* Sibula kasvatamisel sügisesest (talve alla) külvist või istikutest, on vajalik, et maa ei oleks kevadel üle ujutatatud, oleks viljakas , puhas umbrohtudest ja mulla reaktsioon (happelisus) oleks neutraalsele lähedane (pH 6-7). Kindel ringimus on, et koht oleks pidevalt päev läbi valgustatud, ei või lubada isegi umbrohtudest tingitud taimede varjutamist. Vajalik on arvestada kastmise võimalust. Sügisel antakse kaevamise alla 5-6 kg kõdunenud sõnnikut või komposti (kogus antakse 1m2-le), 0,5-2 kg lubiväetist või tuhka, aga samuti ka 50 g nitrofoskat.
Seemned külvatakse 1m laiusele ja 15-20 cm kõrgusele peenrale mitmeraealise külvina, ridade vahekaugus 15-25 cm. Külvinorm sügisese külvi korral 1-1,5 g /m2, külvi sügavus 1,5-2 cm. Sügisel külvatakse ainult kuivi seemneid, arvestades külviaega nii, et seemned ei hakkks enne püsivaid külmi idanema. Soovitav on multðida külvid turbaga või kõdusõnnikuga (kihi paksus 1-2 cm), mitte aga saepuruga.
Pärast tõusmete ilmumist tõusmed rohitakse, kobestatakse süstemaatiliselt (7-10 päeva tagant) ridade vahesid 5-6 cm sügavuselt, ilma mulda taimedele kuhjamata, vajadusel kastetakse. Ühe pärislehe faasis väetatakse sibulat arvestades 10 g/m2 ammooniumnitraati ja kaaliumsulfaati, aga kuu aja pärast nitrofoskaga (50 g/m2). 4-5 pärislehe faasis tehakse juurevälistväetamist (0,5 g/m2 –le preparaati, mis on lahustatud 60 ml vees).
Koristatakse sibul massilise lehtede lamandumise ajal. Sügisest külvist sibulad saavad koristusküpseks 18-20 päeva varem kui kevadise külvi puhul, aga sibulasaak on 20-35 % suurem kui kevadisel, aga seejuures säilib paremini. Istututades sügisesel sibula peenfraktsiooni sibulaid (diameeter vähemalt 1 cm), niinimetatud tippsibulaid, siis nendest kasvanud taimed ei putkestu ja annavad hea saagi suuri hästi valminud säilivaid sibulaid. Valmivad nad 15-30 päeva varem kui kevadisel seemnesibulate mahapanekul saadud sibulad.
Kusjuures iga taim, mis on kasvatatud tippsibulast, moodustab sõltumata sordile omasest sibulate arvust pesas, reeglina ühe sibula. Seepärast sügiseseks külviks sobivad kõik sordid, mis on rajoneeritud antud piirkonnale. 
Mahapaneku aeg Eestis on oktoobri algus, selle arvestusega, et püsivate külmade tulekuks sibulad juurduksid, aga ei hakkaks kasvama. Sügisest tehakse peenrad viljakatel muldadel, mida kevadel suurvesi üle ei ujutata, laiusega 1m ja kõrgusega 15-20 cm.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Sibula kasvatamine põhjapoolsetes regioonides".

Eng.: Hibernal onion. Suom.: Ruokasipuli, kepasipuli. Sven.: Gul Lök. Bot.: Allium cepa L.