Valge peakapsas "Polar"
Brassica oleracea L. convar. capitata (L.)
Köögiviljaseemned soodushinnaga (säilivusaeg 12.2024)
0.58€ 0.97€
Maksudeta: 0.48€
Maksudeta: 0.48€
Valge peakapsas ''Polar''.
Kapsapeade ühtlane valmimine, hiline sort: seemnete külvamisest saagikoristuseni kuulub 140-160 päeva.
Head maitseomadused, säilib hästi.
1,0 g = 240-270 seemet.
KAPSATAIMEDE ISTUTAMINE.
Kapsa kasvatamisel istikutest on väga oluline õigeaegne alalisele kasvukohale istutamine. Varajasi sorte istutatakse avamaale mai alguses (1.-10. mai). Looduses vastab selle kaskede roheliseks muutumine. See tähendab, et 10-12 cm sügavusel on mullatemperatuur tõusnud kuni +10°С. Istutada tuleks hästi soojenenud peenardele. Seejuures tuleks alati arvestada ka kilega katmise võimalusi, juhul kui ilm külmeneb. Keskvarajasi sorte võib istutada välja kolmel ajal: mai alguses koos varajaste sortidega, seejärel veel ka teise dekaadi keskel ja kolmanda dekaadi lõpul. Hilised sordid istutatakse välja 10.-30. mai paiku, seejärel istutatakse veel keskvalmivate sortide istikud. Kapsa istutustööd on kindlasti vaja lõpetada enne 1. juunit.
Maa ettevalmistamine. Valge peakapsa kasvatamiseks sobivad tasased, päikselised alad. Isegi 2-3 tundi päeval varjus olemist vähendab oluliselt saaki. Kapsale sobivad viljakad, kerged liivsavi mullad, mis on õhulised, niiskust säilitavad, neutraalse või kergelt happelise reaktsiooniga. Kapsas on mulla happelisuse suhtes tundlik ja reageerib hästi lubiväetistele, mida anda kas sügisel või kevadel 2-3 nädalat enne istutamist. Happelistel maadel areneb kapsas halvasti, väga happelistel (pH alla 6) haigestub kapsanuutrisse. Seepärast saab niisugustel maadel kapsast kasvatada alles pärast mehhaanilise koostise parandamist ja happesuse muutmist. Varajased sordid kasvavad paremini saviliiv- ja liivsavimuldadel, keskvarased ja hilised sordid huumusrikkal või turbamullal. Tavaliselt kasvatatakse pärast orgaanilist väetise andmist esimese või teise kultuurina. Kusjuures on vaja arvestada, et eelkultuurideks pole 4-5 aastat olnud ühtegi ristõieliste sugukonna taime. Parimad eelkultuurid on liblikõielised ja salatikultuurid, kartul, juurvili, sibul, kurk, heintaimed. Varajast kapsast võib kasvatada koos mai lõpus reavahedesse istutatud madalakasvuliste tomatitaimede ja peediga, mis külvatakse reavahedesse juunis. Sel juhul hakkab peet arenema alles pärast kapsa koristamist. Kapsast võib istutada tasasele maale, aga kui maad on madalad ja märjad, siis kasvatada parem 90-100 cm laiustel ja vähemalt 20 cm kõrgetel peenardel.
Maa-ala ettevalmistamist alustatakse sügisel. Enne maa kaevamist(vähemalt labidalehe sügavuselt) anda ruutmeetri kohta pool ämbritäit komposti, 1 spl superfosfaati ja kaalisoola, 1 klaasitäis puutuhka. Raskema savisema mulla puhul tuleb lisada ka pool ämbrit liiva. Kapsas reageerib hästi lubiväetistele. Lubiväetisi antakse sügisel enne kaevamist 200-300 g/m2 iga 3-4 aasta tagant või siis kevadel 8-10 päeva enne istutamist. Kevadel antakse maaharimisel 1tl/m2 kohta karbamiidi, samuti pool ämbrit kõdusõnnikut juhul, kui sügisel komposti ei antud. Kui orgaanilisi väetisi kevadel ega sügisel mulda ei antud, siis tuleb lämmastikväetiste normi suurendada kaks korda.
Kapsapeade ühtlane valmimine, hiline sort: seemnete külvamisest saagikoristuseni kuulub 140-160 päeva.
Head maitseomadused, säilib hästi.
1,0 g = 240-270 seemet.
KAPSATAIMEDE ISTUTAMINE.
Kapsa kasvatamisel istikutest on väga oluline õigeaegne alalisele kasvukohale istutamine. Varajasi sorte istutatakse avamaale mai alguses (1.-10. mai). Looduses vastab selle kaskede roheliseks muutumine. See tähendab, et 10-12 cm sügavusel on mullatemperatuur tõusnud kuni +10°С. Istutada tuleks hästi soojenenud peenardele. Seejuures tuleks alati arvestada ka kilega katmise võimalusi, juhul kui ilm külmeneb. Keskvarajasi sorte võib istutada välja kolmel ajal: mai alguses koos varajaste sortidega, seejärel veel ka teise dekaadi keskel ja kolmanda dekaadi lõpul. Hilised sordid istutatakse välja 10.-30. mai paiku, seejärel istutatakse veel keskvalmivate sortide istikud. Kapsa istutustööd on kindlasti vaja lõpetada enne 1. juunit.
Maa ettevalmistamine. Valge peakapsa kasvatamiseks sobivad tasased, päikselised alad. Isegi 2-3 tundi päeval varjus olemist vähendab oluliselt saaki. Kapsale sobivad viljakad, kerged liivsavi mullad, mis on õhulised, niiskust säilitavad, neutraalse või kergelt happelise reaktsiooniga. Kapsas on mulla happelisuse suhtes tundlik ja reageerib hästi lubiväetistele, mida anda kas sügisel või kevadel 2-3 nädalat enne istutamist. Happelistel maadel areneb kapsas halvasti, väga happelistel (pH alla 6) haigestub kapsanuutrisse. Seepärast saab niisugustel maadel kapsast kasvatada alles pärast mehhaanilise koostise parandamist ja happesuse muutmist. Varajased sordid kasvavad paremini saviliiv- ja liivsavimuldadel, keskvarased ja hilised sordid huumusrikkal või turbamullal. Tavaliselt kasvatatakse pärast orgaanilist väetise andmist esimese või teise kultuurina. Kusjuures on vaja arvestada, et eelkultuurideks pole 4-5 aastat olnud ühtegi ristõieliste sugukonna taime. Parimad eelkultuurid on liblikõielised ja salatikultuurid, kartul, juurvili, sibul, kurk, heintaimed. Varajast kapsast võib kasvatada koos mai lõpus reavahedesse istutatud madalakasvuliste tomatitaimede ja peediga, mis külvatakse reavahedesse juunis. Sel juhul hakkab peet arenema alles pärast kapsa koristamist. Kapsast võib istutada tasasele maale, aga kui maad on madalad ja märjad, siis kasvatada parem 90-100 cm laiustel ja vähemalt 20 cm kõrgetel peenardel.
Maa-ala ettevalmistamist alustatakse sügisel. Enne maa kaevamist(vähemalt labidalehe sügavuselt) anda ruutmeetri kohta pool ämbritäit komposti, 1 spl superfosfaati ja kaalisoola, 1 klaasitäis puutuhka. Raskema savisema mulla puhul tuleb lisada ka pool ämbrit liiva. Kapsas reageerib hästi lubiväetistele. Lubiväetisi antakse sügisel enne kaevamist 200-300 g/m2 iga 3-4 aasta tagant või siis kevadel 8-10 päeva enne istutamist. Kevadel antakse maaharimisel 1tl/m2 kohta karbamiidi, samuti pool ämbrit kõdusõnnikut juhul, kui sügisel komposti ei antud. Kui orgaanilisi väetisi kevadel ega sügisel mulda ei antud, siis tuleb lämmastikväetiste normi suurendada kaks korda.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Sümbioos peenardel".
Eng.: White Cabbage. Suom.: Keräkaali (valkokaali). Sven.: Vitkål. Bot.: Brassica oleracea L. convar. capitata (L.).
Kadakamarjadega hapendatud kapsas.
Koostisosad: 4 kg kapsast, 4 spl soola, 10 kadakamarja, 3 klaasi vett.
1. Riivida kapsas ja porgand, segada läbi, maitsestada soolaga ja pigistada käsitsi läbi.
2. Kadakamarjad tükeldada, valada veega üle, lasta keema tõusta ja keeta 5 minutit.
3. Jahutada ja lisada portsjonhaaval kapsale ja porgandile, surudes need tihedalt nõusse.
Edasi tegutseda nagu tavaliselt hapendamisel. Niimoodi hapendatud kapsas on väga meeldiva kõrvalmaitsega ja säilib väga hästi.