0 arvamust  |  Lisa arvamus
Apium graveolens L. var. dulce
Tootja: Semo
Pakendis:0,4 g
Saadavus:4
Köögiviljaseemned soodushinnaga (säilivusaeg 12.2024)
0.87€ 1.46€
Maksudeta: 0.72€
Seller "Merlin".
Selleri varsvorm. Keskvalmiv sort (külvamisest valmimiseni kulub 80 päeva). Mahlakate, krõmpsuvate ja aromaatsete varte saamiseks. Sellerivarred omavad kõiki unikaalseid leht- ja juurselleri omadusi, seejuures võimaldavad oluliselt laiendada selle hinnalise taime kulinaarse kasutuse spektrit. Leherosett püstine, jõuline. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm laiusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist.
Varsseller kasvatada ette. Külvata seemned kastidesse, niiske mullaga kergelt kattes seemned. Kahe pärislehekese ilmumisel pikeerida seemikud potikestesse. Avamaale istutada istikud 60-65 ööpäeva vanuselt taimede vahekaugusega 15-20 cm. Selleks ajaks on taimedel 4-5 pärislehte ja väljaarenenud juuresüsteem. Varsselleri koristus viia läbi terve taime madala lõikuse teel. Viljakus 3,0-5,0 kg/m2.
Varsselleri kasvatamine on sarnane juursellerile. Soojematel aladel külvatakse varsseller otse avamaale. Seemned on väga väikesed (1000 seemet = 0,2-0,3 g). Taimed istutatakse vakku varase saagi saamiseks 10–17 taime, hilisema 8–11 taime 1m2. Tiheda istutuse korral pole vaja taimede lamandumise vältimiseks kasutada põhku või paberit. Saagi koristusel eemaldatakse varred käsitsi maapinna lähedalt. Keskmine saagikus 350 t/ha. 

* Varsseller on väga kasulik inimestele, kes kannatavad kõrgenenud arteriaalse vererõhu all, sest ta on võimeline tänu oma suurele kaltsiumisisaldusele vererõhku normaliseerima. Peale selle loetakse värsket sellerimahla suurepäraseks vahendiks vere puhastamiseks. Ta on soolaka maitsega ja seepärast saab teda lisada keedusoola asemel toitudele.
Varssellerit kasvatatakse samamoodi istikutest nagu juursellerit. Ka hooldus on lihtne: kastmine ja väetamine 2-3 korda kompleks-orgaaniliste mineraalväetistega (parem vesilahusena).
Seller on tundlik naatriumi puuduse suhtes mullas, seepärast tuleks 30-40 päevastele taimedele anda keedusoola lahust arvestusega 2-3 g/m2 kohta.
On veel üks oluline nüanss, mille mitteteadmine võib põhjustada pettumust selle köögivilja suhtes: 2-3 nädalat enne koristamist on varsi vaja kindlasti „pleegitada“. Tänu sellele agrotehnilisele võttele kaob roheline värvus, alaneb eeterlike õlide sisaldus, see tähendab, et kaob ka kibedus, mis võimaldab vartel muutuda mahlakaks, õrnaks ja krõmpsuvaks.
Euroopa köögiviljakasvatajad praktiseerivad istikute istutamist vagudesse: kui seller on 30 cm kõrgune, eemaldatakse külgvõsud, varred keeratakse lainepapi sisse, seotakse õrnalt kinni ja puistatakse mulda ümber. Enne koristamist mullatakse taimi veelkord kõrgelt, kuid muld ei tohi sattuda leheroseti keskele.
Pleegitamiseks kuhjatakse kord kolme nädala tagant taimede ümber mulda (kuiva ilmaga, et rootsud ei läheks mädanema), seejärel aga keeratakse leherosett üldse tugeva paberi sisse. Lihtsam on pakkida varred mitteläbipaistvasse plastpudelisse või muusse mitteläbipaistvasse umbes 1 liiter mahutavasse nõusse: lõikame mõlemad otsad ära, saame silindri, teeme sellele pikilõhe, mis võimaldab teda varre ümber panna. Alumise otsa ümber puistame mulda, et ta püsiks paigal. Kaugelt tundub, nagu oleksid peenral sellerilehtedega vaasikesed …
On ka sorte, mis ei vaja pleegitamist ("Celebrity", "American Green"), kuid nende seemet on raske saada. Peale selle on nad külma suhtes vähem vastupidavad.
Varssellerit koristatakse valikuliselt: augusti keskpaigast kuni hilissügiseni. Pleegitatud varred lõigatakse aluseni maha, puhastatakse mullast, eemaldatakse kahjustatud lehed ja pannakse korralikult kastidesse.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Mitmekülgne seller".

Eng.: Celery-stalk. Suom.: Ruotiselleri. Sven.: Blekselleri. Bot.: Apium graveolens var. dulce.

* Nõgeseleotis.
Seda on hea kasutada tomati, kapsa, kurgi ja selleri väetamiseks. Eriti märgatav on nõgeseleotise toime nõrgalt arenenud taimede juures – juba mõne päeva pärast muutuvad lehed tumeroheliseks, varred aga jämedamaks. Aga selline orgaaniline väetis ei sobi sibulale, aedoale ja hernele. Leotist valmistatakse puidust nõudes (metall ei sobi). Nõgesed peenestatakse, pannakse tünni ja valatakse vesi peale. Käärimisel tekib vahtu, seepärast ei valata nõud ääreni vett täis. Iga päev segatakse puupulgaga (tekkiv hapnik väljub). Nõu kaetakse mingi võrguga. Et lõhn ei segaks kedagi, lisage paar tilka palderjani. Kahe nädala pärast muutub leotis heledamaks – käärimine on lõppenud. Lahjendada veega 1:10. Kastetakse taimede juuri.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.