Portsjonkõrvits "Shokichi Red" F1

Portsioonkõrvits "Shokichi Red" F1.
Jaapani portsjonkõrvitsa liik "Hokkaido" sorditüüpi. Keskhiline, 90-100 päeva, maitse magusavõitu, kastanit meenutav.  Vili kaalub 1-1,5 kg.   
See kõrvits tunneb end Eesti tingimustes hästi, kasvatatakse tavalise tehnoloogia järgi. Viljad on tehnilises küpsuses tumerohelised valgete triipudega, vastavalt valmimisele muutub värvus punakas-oranžiks.
Jaapanis on tuntud "Kabocha" nime all, mis tõlkes tähendab kõrvitsat. Inglispärane nimetus „Talvekõrvits“ viitab tema pikale säilitusajale. Prantsusmaal kutsutakse "Potimarron", see moodustub kahest sõnast „Potiron“- kõrvits ja „Marron“- kastan, kuna maitselt meenutab kastanit.
Kõrvitsat võib kasvatada nii otsekülvil avamaale kui ka istikutest. Enne külvi soojendatatakse seemneid 2-3 tundi +60°С juures või leotatakse ööpäeva "Epini" lahuses (2-7 tilka 100 ml vee kohta). 
Pärast leotamist külvatakse seemned kohe maha või idandatakse. 
Pikkade väätidega sorte on parem 10-15 cm istikupottides kerges toitaineterikkas mullasegus ette kasvatada. 
Maa valmistatakse ette järgmiselt. 
Sügisel kobestatakse algul kergelt, 2-3 nädala pärast aga kaevatakse maa 25-30 cm sügavuselt läbi ja antakse orgaanilist (5-10 kg/m2) või mineraalväetis (nitrofoskat 30-40 g/m2). Kevadel kobestatakse muld rehaga läbi. Teistkordselt kaevatakse maa läbi 1-2 päeva enne külvi.
Raskel ja niiskel mullal tehakse peenrad. Orgaanilise väetise vähesusel antakse seda vaid istutusauku (1-2 kg). Soovitav on lisada veel superfosfaati ja kaaliumsulfaati. Savisel pinnasel antakse ämber saepuru, mis segatud ammooniumnitraadiga (20 g), klaasitäie nitrofoska ja liitri puutuhaga.
Kõrvits istutatakse avamaale, kui õhutemperatuur on +15+18°С, muld aga 10-12 cm sügavusel +10+12°С - suureviljalise ja kõvakoorelise kõrvitsa ning +12+13°С muskaatkõrvitsa puhul (s.o. umbes mai lõpus). Pikkade väätidega sordid istutatakse ühte ritta peenra keskele. Taimede vahe 0,75-2 m. Põõsakõrvitsad istutatakse 1,2x1,2 m või 70x70 cm. Igasse auku pannakse suureviljalisel kõrvitsal 2 seemet, 3- paksukoorelisel ja 4-5 muskaatkõrvitsal. Pärast külvi kaetakse koht multšiga.

* Väga maitsva kõrvitsasupi retsept.
Tänu õllele, ühele peamistest koostisainetest, on supp meeldiva leiva kõrvalmaitsega. Supp on väga populaarne baierlaste hulgas, võib-olla seetõttu, et tehakse õllest – see on roa peamine koostisosa.
Supi valmistamine algab kõrvitsast „Hokkaido“ (1kg). Ta jagatakse neljandikeks ja igalt osalt eemaldatakse seemned. Kõik viimseni, kuna kibedus võib rikkuda kogu roa.
Edasi lõigata neljandikud väikesteks kuubikuteks. Puhastame kaks sibulat (šalott) ja peenestame. Valame potti veidi õli ja kuumutame veidi köögivilju, lisame mett ja maitseaineid. Vajalik on ka sool ja Cayenne`i pipar, et see annaks koos köögiviljadega praadides neile aroomi. Siia lisame ka õlle (250-350 ml). Siis valmistame seda rooga niikaua, kuipalju vaja on õlle aurustumiseks ja järele jääks vaid veidike puljongit. Kui õlu on aurustunud, siis lisame piima (150 ml) ja koort (150 ml). Edasi valmistatakse 30 minutit, kuni kõrvits pehmeneb, siis jääb üle vaid püreestada. Selleks kasutame blenderit. Ongi kõik, püreesupp ongi valmis.
Õlu annab supile kergelt tajutava ja väga meeldiva leiva kõrvalmaitse. Kõrvits, sibul on lihtsad talurahva toiduained, kuid roog saab neist eriliselt hõrk.

Eng.: Kabocha pumpkin (type "Hokkaido"). Suom.: Jättikurpitsa (Talvisquash). Sven.: Jättepumpa (Vintersquash).