Teie ostukorv on tühi.
Kukekannus afgaani "Squirrel"
Delphinium zalil
Afgaani kukekannus "Squirrel" - Delphinium zalil.
See suurepärane, hea aroomiga taim kaunistab nii väikest aeda kui suurt parki.
Püsik pikkade kollast värvi õisikutega, õitseb mai- juulis.
Seemned külvatakse avamaale hiliskevadel või ka terve suvi läbi, püsivale kasvukohale istutatakse sügisel, taimede vahekaugus 45- 60 cm.
Äraõitsenud õisikute eemaldamine stimuleerib korduvõitsemist ja pikendab taime eluiga.
* Afgaani kukekannus - külmakindel püsik huvitava värvusega (kukekannuse jaoks haruldane) õisikuga. See on erekollane roheka varjundiga ja kollase silmaga. Õied on kannusega, 2-4 cm läbimõõdus, koondunud paljuõielisse kuni 35 cm pikka õisikusse. Sõltuvalt kasvutingimustest võib taime kõrgus olla vahemikus 50-150 cm.
See omapärase värvusega liik talub hästi külma ( kuni -20°С), kuid kannatab suvise ja talvise mulla liigniiskuse tõttu. Sobib hästi tagumiseks ääriseks, kaunistab iga peenart. On meeldiva lõhnaga.
KÜLV: avamaale talva alla augusti lõpus- septembri alguses või siis istikute saamiseks jaanuaris-märtsis. Seemned külvatakse niisutatud turbabrikettidesse ja hoitakse 1-2 nädalat +18+21°С, seejärel pannakse külmikusse ja hoitakse 2-3 nädalat +5°С juures, seejärel viiakse tagasi sooja. Tõusmed ilmuvad valguse käes 2-3 nädalaga. Eelistab õhulist, hea drenaaþiga mulda, poolvarjulist , tuulevaikset kohta.
HOOLDUS: väetamine, kastmine, taimede toestamine. Esimene väetamine, kui võrsed 10-15 cm pikad, kas mineraal – või orgaanilise väetisega. Teine väetamine õite moodustumisel või õitsemise algul, siis anda suuremas koguses kaalium- ja fosforväetist. Kolmas väetamine õitsemise lõpus, kui moodustuvad järgmise aasta kasvupungad. Siis kasutatakse ainult kaalium- ja fosforväetisi, ilma lämmastikuta. Pärast õitsemist lõigatakse õievarred maha, et taimed õitseksid sügisel teist korda. Sügisel lõigatakse varred kuni maapinnani maha. Väga oluline on, et ei jääks seisvat vett, muidu taim ei säili.
ÕITSEMINE: mai-juuni.
See suurepärane, hea aroomiga taim kaunistab nii väikest aeda kui suurt parki.
Püsik pikkade kollast värvi õisikutega, õitseb mai- juulis.
Seemned külvatakse avamaale hiliskevadel või ka terve suvi läbi, püsivale kasvukohale istutatakse sügisel, taimede vahekaugus 45- 60 cm.
Äraõitsenud õisikute eemaldamine stimuleerib korduvõitsemist ja pikendab taime eluiga.
* Afgaani kukekannus - külmakindel püsik huvitava värvusega (kukekannuse jaoks haruldane) õisikuga. See on erekollane roheka varjundiga ja kollase silmaga. Õied on kannusega, 2-4 cm läbimõõdus, koondunud paljuõielisse kuni 35 cm pikka õisikusse. Sõltuvalt kasvutingimustest võib taime kõrgus olla vahemikus 50-150 cm.
See omapärase värvusega liik talub hästi külma ( kuni -20°С), kuid kannatab suvise ja talvise mulla liigniiskuse tõttu. Sobib hästi tagumiseks ääriseks, kaunistab iga peenart. On meeldiva lõhnaga.
KÜLV: avamaale talva alla augusti lõpus- septembri alguses või siis istikute saamiseks jaanuaris-märtsis. Seemned külvatakse niisutatud turbabrikettidesse ja hoitakse 1-2 nädalat +18+21°С, seejärel pannakse külmikusse ja hoitakse 2-3 nädalat +5°С juures, seejärel viiakse tagasi sooja. Tõusmed ilmuvad valguse käes 2-3 nädalaga. Eelistab õhulist, hea drenaaþiga mulda, poolvarjulist , tuulevaikset kohta.
HOOLDUS: väetamine, kastmine, taimede toestamine. Esimene väetamine, kui võrsed 10-15 cm pikad, kas mineraal – või orgaanilise väetisega. Teine väetamine õite moodustumisel või õitsemise algul, siis anda suuremas koguses kaalium- ja fosforväetist. Kolmas väetamine õitsemise lõpus, kui moodustuvad järgmise aasta kasvupungad. Siis kasutatakse ainult kaalium- ja fosforväetisi, ilma lämmastikuta. Pärast õitsemist lõigatakse õievarred maha, et taimed õitseksid sügisel teist korda. Sügisel lõigatakse varred kuni maapinnani maha. Väga oluline on, et ei jääks seisvat vett, muidu taim ei säili.
ÕITSEMINE: mai-juuni.
Eng.: Yellow delphinium, Sulphur spike. Suom.: Keltaritarinkannus. Sven.: Gul riddarsporre. Bot. syn.: Delphinium semibarbatum Bien. ex Boiss.
