Kääbuskakar ahtahõlmine
Ahtahõlmine kääbuskakar ampelne "Meteoritnõi Dožd" - Thymophylla tenuiloba.
Ilusaõieline taim, mida piirkonniti kasvatatakse kui üheaastast. Varte pikkus kuni 15 cm, rohkearvulised õied, väikesed, kuldkollased, 1,5-2 cm läbimõõduga. Taime kasutatakse peenardes, lõikelilleks ja potitaimena.
Agrotehnika: eelistab päikeselist kasvukohta, kus taimed on kaitstud tuule ja vihma eest, kohevat, huumusrikast aiamulda. Ettekasvatamiseks külvatakse seemned spetsiaalselt valmistatud substraati. Külv rullitakse, asetatakse hästi valgesse kohta ja hoitakse kahe nädala jooksul pidevalt niiske. Temperatuuri hoitakse +18+22 °C juures. Peale tõusmete ilmumist vähendatakse temperatuuri +16+18 °C juurde. Alalisele kasvukohale istutatakse taimed siis kui on möödunud öökülmade oht, taim ei talu miinustemperatuuri. Kasvuajal on vajalik regulaarne kastmine, kobestamine, rohimine, väetamine kompleksväetisega.
Kodumaa: USA lõunaosa, Mehhiko. See taim on väga sarnane tukalillele, ning tänu oma kuldkollasele õisikule nimetatakse teda ka kollaseõieliseks tukalilleks. Oma pikaajalise õitsemisega on kääbuskakar väga populaarne amplitaim. See väikeseõieline peen taim, lõhestunud, niitjate lehtedega, kasvab kiiresti laiusesse, ja õitseb väga rikkalikult. On suurepäraselt kombineeritav helesiniste tukalilledega. Ilusa kompositsiooni saab koosluses põõsaskrüsanteemiga.
Kasvukoht: eelistab päikeselist kasvukohta, samuti kobedaid huumusrikkaid aiamuldi. Kasvuks sobib lillemuld, rõdulilledele mõeldud muld.
Paljundamine: seemnete külv veebruarist aprillini, temperatuuril +18...20°C. Seemned idanevad 1-2 nädalat. 4 nädala pärast pikeeritakse seemikud kolme kaupa 9 cm läbimõõduga pottidesse. Soovitatakse kasutada toitainete poolest vaeseid muldi. Edasi kasvatatakse seemikuid temperatuuril +12-16°C.
Taimed istutatakse peale öökülmaohu möödumist vahedega 20 cm, või konteineri esiserva.
Kastmine ja väetamine: mulda konteineris hoitakse pidevalt niiskena ning viis nädalat peale istutamist väetatakse vedelväetise nõrga lahusega. Kuna taime juuresüsteem on tundlik liigniiskusele, on parem hoida substraat kuivem.
Ilusaõieline taim, mida piirkonniti kasvatatakse kui üheaastast. Varte pikkus kuni 15 cm, rohkearvulised õied, väikesed, kuldkollased, 1,5-2 cm läbimõõduga. Taime kasutatakse peenardes, lõikelilleks ja potitaimena.
Agrotehnika: eelistab päikeselist kasvukohta, kus taimed on kaitstud tuule ja vihma eest, kohevat, huumusrikast aiamulda. Ettekasvatamiseks külvatakse seemned spetsiaalselt valmistatud substraati. Külv rullitakse, asetatakse hästi valgesse kohta ja hoitakse kahe nädala jooksul pidevalt niiske. Temperatuuri hoitakse +18+22 °C juures. Peale tõusmete ilmumist vähendatakse temperatuuri +16+18 °C juurde. Alalisele kasvukohale istutatakse taimed siis kui on möödunud öökülmade oht, taim ei talu miinustemperatuuri. Kasvuajal on vajalik regulaarne kastmine, kobestamine, rohimine, väetamine kompleksväetisega.
Kodumaa: USA lõunaosa, Mehhiko. See taim on väga sarnane tukalillele, ning tänu oma kuldkollasele õisikule nimetatakse teda ka kollaseõieliseks tukalilleks. Oma pikaajalise õitsemisega on kääbuskakar väga populaarne amplitaim. See väikeseõieline peen taim, lõhestunud, niitjate lehtedega, kasvab kiiresti laiusesse, ja õitseb väga rikkalikult. On suurepäraselt kombineeritav helesiniste tukalilledega. Ilusa kompositsiooni saab koosluses põõsaskrüsanteemiga.
Kasvukoht: eelistab päikeselist kasvukohta, samuti kobedaid huumusrikkaid aiamuldi. Kasvuks sobib lillemuld, rõdulilledele mõeldud muld.
Paljundamine: seemnete külv veebruarist aprillini, temperatuuril +18...20°C. Seemned idanevad 1-2 nädalat. 4 nädala pärast pikeeritakse seemikud kolme kaupa 9 cm läbimõõduga pottidesse. Soovitatakse kasutada toitainete poolest vaeseid muldi. Edasi kasvatatakse seemikuid temperatuuril +12-16°C.
Taimed istutatakse peale öökülmaohu möödumist vahedega 20 cm, või konteineri esiserva.
Kastmine ja väetamine: mulda konteineris hoitakse pidevalt niiskena ning viis nädalat peale istutamist väetatakse vedelväetise nõrga lahusega. Kuna taime juuresüsteem on tundlik liigniiskusele, on parem hoida substraat kuivem.
Bot. syn.: Dyssodia tenuiloba (DC.) Robins.