Teie ostukorv on tühi.
Hõbepuu ahtalehine
Elaeagnus angustifolia
Ahtalehine hõbepuu "Rüütel" - Elaeagnus angustifolia.
Heitlehine põõsas laiuva krooniga, kõrgusega kuni 10 m, punakas-pruunika läikiva koore ja okastega, mille pikkus on kuni 3 cm. Tüvi kõver. Võrsed kaetud hõbedaste karvakestega.
Lehed lineaarsed või lantsetsed, teravatipulised, kuni 8 cm pikkused, pealtpoolt hallikas-rohelised, altpoolt hõbe-valged (tänu hõbedastele soomustele, mis katavad lehte mõlemalt poolt).
Õied paiknevad 1-3 kaupa lehekaenlas, nad on väga aromaatsed, seespoolt oranžikas-kollased, pealtpoolt hõbedased. Õitseb 15-20 päeva.
Vili on ümar-elliptilise kujuga kuni 1 cm pikkune luuvili, alguses hõbevalge, hiljem, valmides kollakas-pruun, magusa, jahuka, söödava viljakestaga. Kasvab kiiresti (eriti noorena).
Armastab valgust, põuakindel, omab sügavat juuresüsteemi, talub suurepäraselt suitsust ja gaasist õhku. Taim on küllaltki külmakindel (mõnikord külmuvad vaid võrsetipud).
Talub hästi pügamist, lõigates "kännule" annab rikkalikut võsusid, mis lubab teda kasutada hekkide loomisel. Paljundatakse seemnetega, pistikutega, võrsikutega.
Soovitatakse kasutada nii üksik- kui ka grupiistutustes, kontrastsete gruppide loomisel (väga dekoratiivne tumerohelisel taustal). Idanevus säilib 3-4 aastat. Seemned idanevad ilma eelneva stratifikatsioonita, siiski idanevad suur osa seemnetest kevadise külvi korral alles järgmise aasta kevadel.
Efektiivsem on värskelt korjatud, puhastatud seemnete külv septembris. Kevadise külvi korral soovitatakse hoida seemneid eelnevalt kuni 3 kuud niiskes turbas või liivas temperatuuril +16...20 °C (seemneid eelnevalt vees leotades 4 ööpäeva jooksul).
Võrdselt eelpool kirjeldatuga võib sama efektiivselt seemneid stratifitseerida temperatuuril +1...10 °C 3 kuu jooksul liivas või turbas. Enne stratifikatsiooni soovitatakse töödelda kontsentreeritud väävelhappega (H2SO4) 0,5-1 tunni jooksul. Külvisügavus kuni 2,5-3 cm. Õitseb juunis. Viljad valmivad septembris - oktoobris.
Heitlehine põõsas laiuva krooniga, kõrgusega kuni 10 m, punakas-pruunika läikiva koore ja okastega, mille pikkus on kuni 3 cm. Tüvi kõver. Võrsed kaetud hõbedaste karvakestega.
Lehed lineaarsed või lantsetsed, teravatipulised, kuni 8 cm pikkused, pealtpoolt hallikas-rohelised, altpoolt hõbe-valged (tänu hõbedastele soomustele, mis katavad lehte mõlemalt poolt).
Õied paiknevad 1-3 kaupa lehekaenlas, nad on väga aromaatsed, seespoolt oranžikas-kollased, pealtpoolt hõbedased. Õitseb 15-20 päeva.
Vili on ümar-elliptilise kujuga kuni 1 cm pikkune luuvili, alguses hõbevalge, hiljem, valmides kollakas-pruun, magusa, jahuka, söödava viljakestaga. Kasvab kiiresti (eriti noorena).
Armastab valgust, põuakindel, omab sügavat juuresüsteemi, talub suurepäraselt suitsust ja gaasist õhku. Taim on küllaltki külmakindel (mõnikord külmuvad vaid võrsetipud).
Talub hästi pügamist, lõigates "kännule" annab rikkalikut võsusid, mis lubab teda kasutada hekkide loomisel. Paljundatakse seemnetega, pistikutega, võrsikutega.
Soovitatakse kasutada nii üksik- kui ka grupiistutustes, kontrastsete gruppide loomisel (väga dekoratiivne tumerohelisel taustal). Idanevus säilib 3-4 aastat. Seemned idanevad ilma eelneva stratifikatsioonita, siiski idanevad suur osa seemnetest kevadise külvi korral alles järgmise aasta kevadel.
Efektiivsem on värskelt korjatud, puhastatud seemnete külv septembris. Kevadise külvi korral soovitatakse hoida seemneid eelnevalt kuni 3 kuud niiskes turbas või liivas temperatuuril +16...20 °C (seemneid eelnevalt vees leotades 4 ööpäeva jooksul).
Võrdselt eelpool kirjeldatuga võib sama efektiivselt seemneid stratifitseerida temperatuuril +1...10 °C 3 kuu jooksul liivas või turbas. Enne stratifikatsiooni soovitatakse töödelda kontsentreeritud väävelhappega (H2SO4) 0,5-1 tunni jooksul. Külvisügavus kuni 2,5-3 cm. Õitseb juunis. Viljad valmivad septembris - oktoobris.
Omab mitmeid dekoratiivvorme:
rohekas (f. virescens) — puu roheliste, peaegu paljaste, keskmise suurusega lehtedega;
kultuur (f. culta) — suurte, kuni 10 cm pikkuste lehtedega, mis on pealtpoolt rohelised, viljade läbimõõt kuni 2 cm;
ogaline (f. spinosa) — ogadega võrsed, laiad, elliptilised lehed kuni 7 cm pikkused, tihedalt kaetud hõbedaste soomustega, väikeste viljadega, mis on kerajad või elliptilised.
Kasutamine: kõik hõbepuu liigid pakuvad huvi kui dekoratiivtaimed. Hõbepuu sobib hästi kompositsioonidesse punaselehiste ja kuldsete vormidega lehtpõõsastega ja okaspuuliikidega, hekina, ning ka kontrastsete gruppide loomisel tumerohelisel taustal.
Ravimotstarbel kasutatavad taimeosad: viljad, lehed, õied.
Kogumise aeg: vilju korjatakse septembris- oktoobris; lehti korjatakse juunis- augustis; õisi korjatakse juunis.
Keemiline koostis: viljad sisaldavad suhkruid (glükoosi, fruktoosi, sahharoosi), orgaanilisi happeid, parkaineid, rasvu, lämmastik-, lima- ja värvaineid. Koor sisaldab alkaloide: eleagniini (0,1%), tetrahüdroharmooli (0,05%), park- ja värvaineid. Lehtedes leidub askorbiinhapet (140-350 mg%), õites aga aromaatseid eeterlikke õlisid (0,3%).
Tarvitamine.
Viljad omavad kootavat, põletikuvastast, valuvaigistavat, diureetilist, soolenugilistevastast ja parkivat toimet, ja omadust lahtistada röga hingamisteede haiguste korral. Rahvameditsiinis kasutatakse viljadest valmistatud tõmmist vesitõve, skorbuudi ja ussnugiliste vastu. Õisi, mis on seisnud vees, tarvitatakse tilkadena külmetushaiguste korral, ning vahendina, mis parandab südame tööd. Samal eesmärgil kasutatakse ka õite vesitõmmist. Lehti tarvitatakse mähisena reumaatiliste ja podagrahaiguste korral ja "lendva" (valud ristluudes) korral. Peenestatud värsked lehed, asetatuna haavale, võimaldavad haava mädast puhastada ja kiirendavad paranemist.
Vilju kasutatakse toiduks. Tarvitamisõpetus:
1) 50 g vilju keedetakse pooles klaasis vees. Tarvitatakse 2sl 2-4 korda päevas peale sööki.
2) 2tl õisi lastakse seista 1 tunni klaasis keevas vees kaane all, kurnatakse. Tarvitatakse 1sl 2-4 korda päevas.
3) Hautatud lehed mässitakse marlisse, asetatakse haige koha peale vähendamaks podagralisi ja reumaatilisi valusid.
Eng.: Russian Silverberry, Oleaster, Russian-olive. Suom.: Idänhopeapensas. Sven.: Smalbladig silverbuske.
