Alpikann vahemere "Russky Razmer" (mix)

Vahemere alpikann "Russian Size XXL" (värvide segu) - Cyclamen persicum polypetallum.
Püsik. Harilikest sortidest eriti erinev sordirühm. Tugevaid ja pikki õisikukandjaid kroonivad kuni 8 cm läbimõõduga, väga suured täidisõied, mis koosnevad 7-11 kroonõiest. Suurepärane lõikelill ja meeldiva õrna lõhnaga valmiskimbud talvisel ajal.

Perekond: Nurmenukulised.
Kodumaa: Iraan ja idapoolsed Vahemeremaad. Väga tihti võib alpikanni kohta kuulda, et ta on väga kapriisne taim, väga vastuvõtlik paljudele haigustele ning parem on temaga üldse mitte tegelema hakata. Tegelikult võib alpikanni pidada väga vähenõudlikuks taimeks, temale iseäralikest kahjuritest võib märkida ainult alpikanni puuki (Phytonemus pallidus) ja ripstiivalisi (perekond Thysanoptera), kuid sobiva hoolduse korral, rõõmustavad need suurepärased taimed kogu sügise ja talve oma kaunite õitega.
Hooldus
Temperatuur: väga tähtis tingimus alpikanni heaolu tagamisel– jahe temperatuur – umbes +12+15°C, kuid mitte alla +10°C ja üle +17°C.
Valgus: kasvukoht peaks olema väga valge, soovitavalt hajutatud  valgus. Vältige otsest päikesevalgust.
Kastmine: õitsemise ajal on vajalik regulaarne kastmine, on soovitavalt alt kastmine. Pealt kastmisel tuleks vett valada poti äärest. Jälgige, et vesi ei satuks mugulale ega lehtedele.
Õhuniiskus: kuna alpikann armastab niisket õhku, asetage lillepott alusele, kuhu on lisatud kivid või kruus veega või niiske turbaga. Veega alpikanni pritsida ei tohi, õhku taime ümber võib niisutada ainult väga peene pihustiga.
Puhkeperiood: kui alpikann on ära õitsenud, tuleb närtsinud õied mugulast eemaldada, vähendada kastmist ning lõpetada väetamine. Eemalda kolletunud lehed koos rootsuga. Kavadeks kuivavad kõik allesjäänud lehed täielikult ära – taim läheb puhkeolekusse. Kastmine tuleb täielikult lõpetada. Pott tuleb asetada külili jahedasse kohta ning mitte kasta kuni kesksuveni.
Suve keskel asetada pott varjulisse hästi õhutatud kohta, mulda kasta perioodiliselt nii, et see oleks mõõdukalt niiske. Esimeste lehtede ilmumine – märk sellest, et taim on vaja ümber istutada.
Ümberistutamine: istutada ümber, kui vana mulla koostis on muutunud.
Alpikanni muld peaks koosnema: 1 osast lehemullast, 1 osast kõdust, 1 osast kamarmullast ja 1 osast liivast. Ümberistutamisel tuleks kontrollida ka juurestikku, eemaldada tuleb kõik haiged ja surnud juured. Alpikanni pott ei pea olema eriti suur, parim suurus on 12-14 cm diameetriga. Liiga väikeses poti hakkab taim enneaegselt õitsema ning õied ja varred on nõrgad.
Peale taime ümber istutamist tuleks taim asetada taas valgesse kohta, kaitstuna otsese päikesevalguse eest. Kastmine esimesel  kahel nädalal peaks olema väga mõõdukas, kuni uut kasvu ning lehti ei imu.
Paljundamine: mugula jagamisega ja seemnetega suvel temperatuuri +15+20°C juures. Enamus sortidest hakkab õitsema 15-18 kuu pärast, miniatuursed sordid 6–8 kuu pärast. Alpikanne on lihtne seemnest kavatada. Alpikannid, mis on seemnest kasvatatud, kohnevad  toatingimustega palju kergemini kui need, mis on kasvatatud Hollandi kasvuhoonetes.
Probleemid kasvatamisel
* Lehevarte, õite ja lehted mädanik, on tihti ülekastmise ja kasvukoha liiga kõrge temperatuuri tulemus.
* Lehtede kolletumine, kuigi nad on tugevad ja terved – liiga soe, kuiv õhk, liiga vähene kastmine või otsene päikesevalgus.
* Lühike õitsemisperiood - liiga kõrge tempeatuur, vale kastmine, kuiv õhk, muutused mullas. Ära unusta pealtväetamist kasvu- ja õitsemisperioodil.
* Õied avanevad lehtede all – niiske, samas külma kasvukoha tulemus, võib tuleneda ka mitte regulaarsest kastmisest.
   Alpikannid on tihti ka seenhaiguste ohvrid – need on hallmädanik, juuremädanik jne, tavaliselt vale hoolduse tulemus.

Tähtis: kõik alpikannid ei lähe puhkeperioodi kaotades kõik oma lehed. Võib juhtuda, et osa lehti jääb alles, kuid taim ei kasva edasi. Sellisel juhul on taime hooldus veidi teistsugune. Kasta ainult nii palju, et muld ei kuivaks täielikult läbi, vaid oleks veidi niiske. Valgust peaks olema piisavalt, st taime ei pea asetama pimedasse kohta. Uute lehtede ning uue kasvu ilmnemisel tuleks kastmist suurendada ning asetada taim valgemasse kohta.

Alpikanni kahjurid:
Alpikanni puuk (Phytonemus pallidus) - mikroskoopilised puugid, paiknevad lehe tagumisel küljel. Suures parves näeb välja nagu tolmukiht. Vigastatud taime lehe ääred tõmbuvad krussi, lehevarred on kaetud haavadega, õienupud närtsivad. Kõrge õhuniiskus soodustab nende teket.
Tõrje: temalda taimelt kõik kahjustatud osad, võib pritsida putukatõrjevahendiga, kuid see ei anna alati tulemusi.
Ripstiivalised – ilmnemist soodustab kuumus ning madal õhuniiskus. Ripstiivalised moodustavad lehe tagumisel poolel rohkearvulisi kolooniaid ning lehe ülemisel küljel ilmnevad heledad täpid. Selle tulemusel muutub lehe ülemine pool hallika läikega hallikaspruuniks.
Tõrje: taime tuleks pritsida putukatõrjevahendiga, kui tarvis korduvalt (Fitoverm, Decis, Actellic).

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "KASVATAME ALPIKANNI".

Eng.: Florists giant cyclamen "Russian Size". Suom.: Syklaami. Sven.: Cyklamen.